2-24-142607/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-142607

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi W.Z vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht

XXX, 10115), lepinguline esindaja Igor Vavilov (e-post:

XXX)

Kostja: W.Z (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX-i,

72004, XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Nord Collect OÜ hagi W.Z vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud

maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht

1. Nord Collect OÜ esitas 22.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2332,51 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

17.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus 23.01.2025 kohustas hagejat esitama oma

nõue (hagi) W.Z-i vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

2. 05.02.2025 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi W.Z-i vastu. Kohus 09.04.2025 jättis hagi

käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Kohus selgitas, et hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks olev leping

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue

ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja §

4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Samuti selgitas kohus enda kohustust

kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning, et sel

põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks

kohus järeldada lepingu kehtivust.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud nõude ümberarvestuse, mille järgi kõik võlgniku poolt

tasutud summad on arvestatud põhisumma katteks. Kostja on teinud tagasimakseid nii esialgsele

võlausaldajale kui ka hagejale. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ümberarvestuse

tegemine võib endaga kaasa tuua olukorra, kus kostja, vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt, ei olnud esialgse võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise ajal osamaksete

tasumisega viivituses ehk lepingu ülesütlemine ei pruugi olla kehtiv.

5. Kohus kohustas hagejat täpsustama, kas ümberarvestuse tegemise põhjuseks on hageja

hinnang, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjaga tarbijakrediidileping sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul, kui hageja on asunud eeltoodud seisukohale, tuleb

hagejal selgitada, kas kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel

lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles

öelda. Hagejal tuleb välja tuua kuidas pidi kostja saadud laenu tagastama (osamaksete arv ja

nende tegemise sagedus, mis kuupäevaks (või muu sündmus) pidi kostja laenu krediidiandjale

tagastama) ning ära näidata millise osamakseni on ümberarvestuse kohaselt kostja

maksegraafikut järginud ning mis ajast alates on ta jäänud ümberarvestuse kohaselt

osamaksetega tasumisel viivitusse. Kui hageja on kostja tehtud tagasimaksed ümber arvestanud

mõnel muul põhjusel, tuleb see põhjus esile tuua.

6. Kohus selgitas nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise aluseid, kui juhtis tähelepanu

võimalusele, et lepingu ülesütlemise avaldust on võimalik esitada ka kohtumenetluses ning ka

sellele, et võimatu ei ole, et käesolevaks on laenu tagastamise tähtaeg möödunud. Viimane aga

hagiavaldusest ei nähtu, kuna välja ei ole toodud mis tähtajaks pidi kostja krediidiandjale laenu

tagastama.

7. Ka juhtis kohus hageja tähelepanu võimalikule vastuolule hagiavalduses. Hageja märgib hagi

lk 2 kõige ülemises lõigus, et ei nõua kostjalt intressi ega viivist ning hagiavalduse faktilistes

asjaoludes võimalikku viivisenõuet ei käsitle. Hagiavalduse õigusliku aluse osas on hageja

toonud välja VÕS § 113 lg 1 teksti. Hagi riigilõivu käsitsevas osas on hageja toonud viite TsMS

§ 367-le ja arvutanud välja ühe aasta viivise määraga 11.15%. Hagiavalduse p 7 (Hageja taotlus)

taotleb hageja Nord Collect OÜ kostjalt välja mõista alates 06.02.2025.a, kuni põhinõude summa

1333,86 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus selgitas, et TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud, mis omakorda peavad olema seotud hagi esemega. Juhul, kui hageja

soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise vastavalt hagiavalduse p 7 (Hageja taotlus)

toodule tuleb hagejal selgelt välja tuua enda viivisenõude aluseks olevad faktilised asjaolud.

8. Maakohtu 09.04.2025 määrus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 17.04.2025,

kohtu määratud tähtajaks (02.05.2025) hageja hagis esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.

9. Hagiavaldus on jätkuvalt puudustega faktiliste asjaolude osas ning sellest tulenevalt ei ole

hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

10. Kohus on hagejale selgitanud, et hagil on selle menetlusse võtmist takistavad puudused, kuna

hagiavalduses ei ole välja toodud kõiki nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Täpsemalt ei

ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata, kas

kostjal oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel lepingu ülesütlemise

hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda. Hagis ei ole

esitatud lepingu ülesütlemise avaldust ega ka välja toodud faktilisi asjaolusid, mille pinnal t

saaks kohus asuda seisukohale, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingu alusel kostjale väljastatud laenu tagastamise tähtpäev on saabunud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud faktilisi asjaolusid, millele tuginedes oleks kohtul

võimalik hinnata, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ehk esitatud asjaolud on

puudulikud.

11. Maakohus on 09.04.2025 määruses toonud välja hagi menetlusse võtmist takistavad

puudused ja selgitanud, kuidas on võimalik välja toodud puudused kõrvaldada määrates hagejale

tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kohtu selgitustest hoolimata

hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud.

12. Hagi aluseks olevad asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt sisalduma hagis. Neid ei

saa tuletada hagile lisatud tõenditest. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama

nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmiseks on vaja, et hagi alus oleks

konkreetne ja võimaldaks hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest

nõuetest eristada. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, jätab kohus hagi §

371 lg 2 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.1.3. alapunkt

b). Kohus seega keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

13. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

14. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule

teadaolevalt asjas menetluskulud puuduvad, seega jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik