2-24-8891/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-8891

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Jõhvi

Kohtunik

Kohtuasi

Menetlusosalised

ja

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Heleen Jääger

If P&C Insurance AS avaldus Y.L vastu

kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks nende Avaldaja

If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Puudutatud isik Y.L (sünniaeg XXX)

Kirjalik menetlus

1. Eemaldada toimikust korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 58–78,

80–89, 91–103, 105, 107–108.

2. Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus Y.L vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks.

3. Mõista Y.L-ilt (sünniaeg XXX) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks

välja 1219,62 eurot (s.o kahjuhüvitis 955,90 eurot ja ajavahemikul 27.12.2022–

06.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 263,72 eurot).

4. Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks välja põhivõlalt (955,90 eurot) viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud Y.L kanda.

6. Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks menetluskulude katteks välja 425 eurot.

7. Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (425

eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Y.L-il tuleb kanda If P&C Insurance AS kasuks väljamõistetud menetluskulud

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu

2-24-8891

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1,

§ 661 lg-d 1 ja 2).

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 06.06.2024 (hiljem täpsustatud) Viru Maakohtule

avalduse Y.L (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Avaldaja

palus puudutatud isikult välja mõista 955,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

159,90 eurot ajavahemiku 27.12.2022–05.06.2024 eest ning viivise põhivõla tasumata

jäägilt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista

seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Avalduse kohaselt toimus 08.11.2022 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX

vannitoa lagi ja korteri põrand. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud

korteri kindlustusandja. S A OÜ tegi pakkumise kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde ja

materjalide osas. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule remondikulud 955,90 eurot.

Tööde kogumaksumusest on maha arvatud 30% ja omavastutus 185 eurot (1629,86 - 30% - 185

eurot = 955,90). VÕS § 492 lg 1 alusel läks korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu üle

avaldajale. Avaldaja esitas 16.12.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude

ning andis talle 10-päevase tähtaja nõude tasumiseks, kuid puudutatud isik nõuet ei täitnud.

Kahju põhjustas veeleke lahti jäetud kraanist korteris nr XX, mis kuulub puudutatud isikule.

Puudutatud isik on rikkunud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivaid mõjutusi. Avaldaja nõuab kahjustatud korteri

omanikule hüvitatud summat. Puudutatud isik vastutab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 115 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Tubade vahel olev lävepakk ei pruugi vee valgumist

ära hoida. Ilmselt sattus vesi teistesse tubadesse läbi laepaneelide ja lävepaku.

Puudutatud isiku vastuväited

2. Puudutatud isik tunnistas nõuet osaliselt.

Korteris nr XX oli kahjujuhtum, kuid kahjunõue on põhjendamatult suur. Seinapaneele sai

kuluda 3 pakki ja nende ruutmeetri hind on 12,90 eurot; ehitaja töö on põhjendatud 3 tunni

ulatuses 7–9 eurot tunni eest. Puudus põhjus vahetada põrandakatet esikus ja elutoas. Vesi ei

saanud valguda vannitoast teistesse tubadesse, sest ukse ees on lävepakk. Kokku on kahju

maksimaalselt 78,60 eurot, millele lisandub 1,18 eurot utiliseerimise eest ja 11,20 eurot

ehitusprahi prügilasse toimetamise eest, s.o kokku 90,98 eurot. Korteriühistu andmetel ei ole

registreeritud suurt veekadu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus eemaldab toimikust puudutatud isiku korduvad dokumendid digitaalse toimiku

lehekülgedel 58–78, 80–89, 91–103, 105, 107–108.

4. Kohus rahuldab If P&C Insurance AS avalduse.

5. Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, leides, et viimane on

rikkunud korteriomaniku kohustusi, mille tõttu on avaldajale tekkinud kahju.

6. Kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja võib nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui teine korteriomanik on oma kohustust rikkunud

2(6)

2-24-8891

(VÕS § 115 lg 1), teine korteriomanik vastutab rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1,

§ 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt RKTKo 09.03.2022, 2-19-

9543, p 15; 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 22).

7. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, puudutatud isikule kuulub korter XXX. 08.11.2022

toimus korteris nr XX kahjujuhtum, mille tagajärjel sai veekahjustusi selle all asuv korter

nr XX. Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX asuva korteri nr XX. Avaldaja on

korteriomanikule hüvitanud kahju 955,90 eurot. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle

läinud kahju hüvitamise nõue korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses. Neid

asjaolusid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (vrdl TsMS § 477 lg-d 5 ja 7; dtl 3, 29, 106,

141–144).

8. Kohus peab puudutatud isikul lasunud kohustuse sisustamiseks ja rikkumise tuvastamiseks

tegema kindlaks kahju põhjuse. Praegu ei näi menetlusosalistel olevat kahju põhjuse osas

erimeelsusi. Kahjustatud korteriomaniku seletusest nähtuvalt murdis korteriühistu esimees

ukse lahti, et kraan sulgeda (dtl 3). Ülevaatusakti järgi ülemine naaber uputas ja kahju

tekkepõhjus on veekahju korterist XX (dtl 8). Puudutatud isik on ise identifitseerinud

avarii asukoha (dtl 106). Avaldaja sõnul põhjustas kahju lahtine või katkine kraan

puudutatud isiku korteris (dtl 3, 112). Puudutatud isik ei ole kahju põhjusele vastuväiteid

esitanud ning kohtu ette ei ole toodud muid võimalikke kahju põhjuseid. Seega loeb kohus

tõendatuks, et veeavarii põhjuseks oli veeleke puudutatud isiku korteris asunud kraanist.

9. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle

kasutamisest ei teki kellelegi kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi

piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud

vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus

kaasomandi osast ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649, p 16; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p

49).

10. Arvestades, et kahju põhjuseks oli veeleke kraanist, lähtus kahju puudutatud isikule

kuuluva korteri eriomandi piirest ja eriomandi osast. Kraan on vajalik ühe korteri piires vee

laialiviimiseks ning on eemaldatav ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi

kahjustamata (vrdl RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 13.3; 16.05.2018, 2-16-8344, p 11).

Võib eeldada, et puudutatud isik on eriomandi korrashoiu ja teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustust rikkunud. Teine korteriomanik on kannatanud kahju,

mis ei kuulu tavakasutusse raamidesse. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju lähtus

kaasomandi osast ja ta pole oma kohustusi rikkunud või rikkumine on vabandatav.

11. Avaldaja palub hüvitada kahju 955,90 eurot.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud

VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle

kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

3(6)

2-24-8891

KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on

kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku

korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise

seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja

siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju (nt

eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise

korral (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 19).

Avaldaja tõendab kahju suurust S A OÜ hinnapakkumise ja maksekorraldusega

(dtl 7, 144). Avaldaja sõnul on tegemist kokkuleppelise hüvitisega, mis on saadaud tööde

hinnapakkumises toodud maksumuse, soodustuse ja omavastutuse vahest: 1629,86 - 30% - 185

(omavastutus) = 955,90 eurot. On üldteada, et kahjustatud korteriomaniku ja kindlustusandja

kokkuleppel võib kindlustusandja vähendada hüvitise suurust, kui omanik kõrvaldab kahju ise.

Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et hinnapakkumises toodud kuluread oleks valed. Praegu on

hinnapakkumises kajastatud töid ja materjale korteri taastamiseks (dtl 7). Avaldusest ega selle

lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks nt vallasasjade vms kulu,

mis ei ole hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-

eesmärgiga.

Kohtu hinnangul võib hinnapakkumises kajastatud töid pidada vajalikuks ja kulusid

põhjendatuks. Avaldaja on piltide, ülevaatusakti ja hinnapakkumisega tõendanud, et kahjustada

said korteri nr XX vannitoa lagi ja korteri põrand (dtl 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16). Avaldaja

on seejuures selgitanud niiskusemõõtja näite: niiskusemõõtja näit 10,3% digitoimiku leheküljel

10 tähendaks vahetult pärast veeleket, et laminaat on kergelt niiske ja võib ise kahjustusteta ära

kuivada. Kuna aga põrandakate ei kuivanud 24 tunni jooksul ära (veeleke oli 08.11.2022,

mõõtmine 14.11.2022), tuli põrand asendada. Niiskusemõõtja näit 22,0% digitoimiku leheküljel

11 tähendab, et põrandakatte all on vesi, mille tõttu hakkab laminaat punduma (dtl 139).

Piltidelt nähtub ka see, et laminaatparkett oli niiskuskahjustuse tõttu pundunud ja

laminaadiplaatidele olid tekkinud vahed (dtl 12, 13). Vesi on jooksnud ülevalt alla põrandale

(dtl

16). Välistada ei saa, et lae all valgub vesi suuremale pinnale või põrandale jõudnud vesi valgub

põranda all teistesse tubadesse olenemata lävepakust. Samuti võib pidadada usutavaks, et

esteetilise tulemuse saavutamiseks peab materjali kogus olema suurem, kui on nt ruutmeetri

järgi ühes pakis materjali. Seetõttu võib pidada vajalikuks ja põhjendatuks laepaneelide ja

põrandakatte vahetusega seotud töid ja materjale.

Puudutatud isik ei ole kahju suurust ümber lükanud. Tema vastuväited kahju suurusele ning

materjalide ja tööde mahule on paljasõnalised. Seejuures tegi kohus puudutatud isikule

ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kahju ulatus oli väiksem või esitada konkureeriv

hinnapakkumine samaväärsete tööde ja materjalide kohta (dtl 136). Kui avaldaja on esitanud

oma väidete kinnitamiseks tõendid, tuleb puudutatud isikul nende ümberlükkamiseks esitada

omapoolsed tõendid. Puudutatud isiku esitatud väited ja tõendid ei ole kahju suuruse

ümberlükkamiseks ka asjakohased. Puudutatud isik on esitanud pildi seinapaneelist, kuid

kahjustatud korteris vahetati laepaneelid. Üksiti on hinnapakkumises kajastatud laepaneelide

hind soodsam kui puudutatud isiku näidatud paneeli hind. Puudutatud isiku ehitusprahi

utiliseerimisega seotud kulud ei arvesta kahju ulatust. Ka ei ole puudutatud isiku arvutuskäik

läbipaistev. 12. Kohus leiab eelneva põhjal, et avaldaja kahju on põhjendatud ja tõendatud.

Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Kahju on rikkumisega

põhjuslikus seoses. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja oleks oma kohustusi

nõuetekohaselt täinud, ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4).

4(6)

2-24-8891

13. Eeltoodust

tulenevalt

tuleb puudutatud

isikult avaldaja

kasuks

välja mõista kahjuhüvitis 955,90 eurot.

14. Avaldaja nõuab põhinõudelt viivist alates 27.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude 16.12.2022 ning palus kahju hüvitada

10 päeva jooksul tagasinõude saamisest (dtl 17). 10 päeva möödus 27.12.2022. Seega on

avaldaja tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks 27.12.2022 (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 136 lg 8).

Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub

kohtulahendi tegemise seisuga (06.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 263,72 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga).

Samuti kuulub väljamõistmisele alates 07.05.2025 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

15. Kohus rahuldab avalduse, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud,

sh riigilõiv, ja kohtuvälised kulud, sh lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg 2, § 143 p

1, § 144 p 1).

Avaldaja esitas 23.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja

menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot ja esindajakuludest 845 eurot. Nimekirja

järgi kulus esindajal toimingute tegemisele 5 tundi ning ta osutas teenust tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta).

Riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu (riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, andes samas

hinnangu kulude suurusele tervikuna ja kaaludes, kas esindamisega seotud kulu vastab

mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus

kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(TsMS

§ 175 lg 1; RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaldajat esindas mitteadvokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole selline tunnitasu määr mitteadvokaadist esindaja puhul

põhjendatud. Kohtupraktikas on mitteadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks

peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, 2-22-15592,

p 60). Kuna tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning

menetlusdokumendid ei ole sisukad, loeb kohus põhjendatud tunnitasuks 85 eurot. Tehtud

toiminguid ja nende tegemisele kulunud aega peab kohus samas põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 425 eurot

käibemaksuga (5 × 85 = 425).

5(6)

2-24-8891

17. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Vastavalt avaldaja taotlusele (dtl 146) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et

puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)