2-24-143101/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143101

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi L.Q vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

AS ÜHISTEENUSED, rk 11052490, asukoht: Endla 15,

Tallinn, lepinguline esindaja Ahto Järvela

KOSTJA:

L.Q , ik XXX , elukoht hagiavalduses: XXX tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

Hagi hind

RESOLUTSIOON:

69,80 eurot

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt L.Q hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks tasumata leppetrahv 35

eurot, viivised 06.05.2025 seisuga 11,95 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.

3. Välja mõista kostjalt L.Q hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks edaspidine viivis alates

07.05.2025 põhivõla (35 euro) tasumata jäägilt VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude 35 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda ning välja mõista kostjalt L.Q hageja AS

ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks 240 eurot.

5. Välja mõista kostjalt L.Q hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskuludelt

(240 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. 26.11.2024 esitas AS Ühisteenused Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 28.01.2024 Harju Maakohtule hagi L.Q vastu

võlgnevuse nõudes. 20.03.2025 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja

kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 16.02.2022 sõiduautot registrimärgiga XXX Ühisteenused

AS-i poolt parkimist opereeritavas parklas XXX, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu

nõuab hageja leppetrahvi 35 eurot tasumist.

Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil

parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise

eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on

võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud

parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude nr. XXX kokku

summas 35 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise ette, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt peab olema pakkumus ehk ofert

piisavalt määratletud ja väljenduma pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit

parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel

ära toodud sõlmitava lepingu tingimused ammendaval kujul, s.t pakkumus sisaldab juba lepingu

täisteksti, mida oferent enam ei muuda.

Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades

tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale

leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

§ 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise

arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega

võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist

(Riigikohtu 15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi

35 euro tasumise tähtajale järgnevast päevast 03.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni

28.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud seadusjärgses määras. Kokku on kostjal

hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 10,90 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista ka viivised alates 29.01.2025 kuni põhinõude (35 euro) tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt VÕS § 113² lg 2 p.-le 1 soovib hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi sissenõudekulud

summas 20 eurot, s.h. 05.05.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot ja 17.11.2023 võlateatis

maksumusega 5 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.04.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 30 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele tähtaegselt, so hiljemalt 05.05.2025 ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 30 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

20.03.2025 ja loeti kättetoimetatuks 05.04.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

05.05.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

7. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-

75-10, p 14). Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga XXX pargitud

parkimisalal aadressil XXX. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Tulenevalt VÕS § 9

lg-st 1 loeb kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping.

8. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud ka

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lähtudes

eeltoodust mõistab kohus kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja 16.02.2022 leppetrahvi nr

XXX alusel 35 eurot.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised tasumata

põhivõlalt – 35 euroselt leppetrahvilt alates 03.03.2022 kuni 28.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summas 10,90 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks

muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 35 eurolt alates 29.01.2025 kuni lahendi

tegemiseni 06.05.2025 (k.a) 98

päeva eest, mis moodustab 1,05 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 06.05.2025 seisuga kokku summas 11,95 eurot (10,90 + 1,05).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 07.05.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude

tasumata jäägilt kuni põhinõude 35 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine

viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk

edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 23,05 eurot (35 – 11,95).

12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 20 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 05.05.2022 ning 17.11.2023 (15 eurot + 5

eurot). Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele summas 20 eurot.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt summas 20 eurot.

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

20. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid (muutes peamiselt andmeid kus, millal ja millise autoga kostja parkis) esitab

kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega, lisatud tõendite hulk on samuti minimaalne. Hageja on koostanud vaid

hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka

tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades

eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tundi ehk õigusabikulud on

põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

21. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 240 eurot (riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik