Legislator Case Law & Legislation
3-24-2772/10 AI generated

3-24-2772/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2772/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

3-24-2772/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Keywords

AI generated
occupational pension rights social security for workers finding on capacity to work suspension of unemployment benefits unavoidable loss of working hours social security litigation
AI generated
3-24-3062/13
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19.
3-21-2868/20
X. (kaebaja) esitas 9. septembril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud
3-25-224/6
X (kaebaja) esitas 18. septembril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja p 2 alusel. Kaebaja taotleb pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206
3-15-985/75
03.11.2014 on O.L. (edaspidi kaebaja) esitanud avalduse (tl 21-22) soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2014 otsusega nr 01246 (tl 19-20) otsustati talle pensioni mitte määrata. Otsust põhjendati väitega, et esitatud dokumentide alusel ei ole töötamine vahetult ioniseeriva kiirguse allikatega vähemalt 50% tööajast tõendatud. 17.03.2015 koostatud vaideotsusega nr 1.1-10/15 (tl 17-18) jäeti otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja pensionitoimiku ärakiri (tl 17-35), tervishoiuasutuste töötingimuste kindlakstegemise küsimustes Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Kiirguskeskuse ning Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna poolt antud selgitused (tl 40-42), Keskkonnaametis 11.02.2015 ja 05.02.2014 koostatud isikuseire andmete protokollid (tl 58-59), kaebaja kohta koostatud tervisekontrolli otsused (tl 60-64) ning Ida-Viru Keskhaigla radioloogiateenistuse õendusjuhi ülevaade selle teenistuse hooldaja tööst (tl 113-114). Haldusasja nr 3-13-2422 materjalidest võttis kohus toimikusse 02.04.2014 kohtumääruse, millega esitati spetsialistile küsimused ning selle peale Sergei Nazarenko poolt 09.04.2014 koostatud vastus koos kaasnevate dokumentidega (tl 150-154).
1-22-2784/45
Harju Maakohtu 11.05.2022. a kohtuotsusega nr 1-22-2784 tunnistati Aleksei Tšernjavski süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistati teda 7-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Aleksei Tšernjavski suhtes jäetakse temale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Aleksei Tšernjavski ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 12.05.2022. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2772

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. juuni 2024. a otsuse ja

6. septembri 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ja ameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Liina-Riste Pappel

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 5. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsiooni esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda

märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonna-

kohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 8. märtsil 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse soodus-

tingimustel vanaduspensioni saamiseks tervist eriti kahjustavatel töödel töötamise eest.

2. SKA tegi 26. juunil 2024 otsuse nr E14267-1, millega jättis kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni määramata.

3-24-2772

2.1.

Kaebaja taotleb pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr

206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti

kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 1“ osa XIII „Ühiskutsed“ erialakoodi 17531 alusel: „Töölised,

kes puhastavad seest mahuteid, paake, tsisterne, tanklaeva vaheruume naftasaadustest

ja keemilistest ainetest“ (vt ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §

1 p 1).

2.2.

Kaebaja esitatud AS-i MASP töölepingu nr 4 alusel asus kaebaja alates 1.

juunist 1997 tööle mahutite, tsisternide ja paakide puhastajana. Tööülesanneteks oli

mahutite, tsisternide ja paakide puhastamine naftasaadustest ja keemilistest ainetest

survepesuriga või käsitööna, tekkinud jääkide kogumine, paakautosse pumpamine või

käsitsi mahutitesse pakendamine. Tööleping lõpetati 25. jaanuaril 2005.

2.3.

OJ-Keskus OÜ töölepingu nr 2 alusel asus kaebaja alates 1. veebruarist 2005

tööle mahutite, tsisternide ja paakide puhastajana. Tööülesanded olid samad nagu

eelmises lepingus. Tööleping lõpetati 28. detsembril 2005.

2.4.

Kolata OÜ töölepingu nr 6 alusel asus kaebaja alates 2. jaanuarist 2006 tööle

mahutite, tsisternide ja paakide puhastajana. Tööülesanded olid samad. Ekoservis

Teenused OÜ töölepingu nr 8 alusel asus kaebaja alates 1. juunist 2006 tööle mahutite,

tsisternide ja paakide puhastajana. Tööülesanded olid samad. Tööleping lõpetati 31.

augustil 2017.

2.5.

Äriregistri andmetel kustutati AS MASP registrist 14. oktoobril 2009 ja OJ-

Keskus OÜ 20. oktoobril 2009. Mõlemal äriühingul on määratud dokumentide hoidja.

Kolata OÜ ja Ekoservis Teenused OÜ õigusjärglaseks on OÜ Keskkonnatehnika.

2.6.

AS MASP dokumentide hoidja kinnitas 27. märtsi 2024. a tõendis, et kaebaja

töötas ajavahemikus 3. jaanuarist 1997 kuni 31. maini 1997 akutöölisena ja

ajavahemikus 1. juunist 1997 kuni 1. veebruarini 2005 mahutite puhastajana. OJ-

Keskus OÜ dokumentide hoidja kinnitas 12. aprilli 2024. a teatises, et kaebaja töötas

ajavahemikul 1. veebruarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 mahutite puhastajana.

Teatises on märgitud: „Juhatuse liikmeks olles talle selle eest tasu ei makstud.“ OÜ

Keskkonnatehnika kinnitas 2. aprilli 2024. a tõendis, et kaebaja töötas Kolata OÜ-s ja

Ekoservis Teenused OÜ-s ajavahemikus 2. jaanuarist 2006 kuni 31. augustini 2017

mahutite puhastajana. Dokumendis on märgitud „Juhatuse liikmeks olles talle selle

eest tasu ei makstud“.

2.7.

Telefonivestluses 23. aprillil 2024 andis SKA kaebajale teada, et teeb veel

päringuid. Kaebajal paluti koostada hiljemalt 30. aprilliks 2024 täpne kirjeldus oma

töö kohta aastatel 1997–2017. Kaebaja töökirjeldust ei esitanud.

2.8.

OÜ Keskkonnatehnika selgitas 2. mai 2024. a e-kirjas, et mahuteid ja paake

puhastati survepesuriga. Kasutati ka aurugeneraatorit. Mahutite puhastamiseks pidi

neisse sisenema. Kasutati spetsiaalriietust, kaitsemaske, vajaduse korral ka

hapnikuballoone. Eriti kahjulik oli erinevate kütusemahutite puhastamine.

2.9.

SKA helistas 13. mail 2025 OÜ-le Keskkonnatehnika lisaselgituste saamiseks.

OÜ Keskkonnatehnika juhatuse liige väitis, et OÜ-l pole dokumente, mis selgitaks

kaebaja töö sisu. Samuti pole teada, kus asusid mahutid, mida kaebaja puhastas. On

teada, et kaebaja tegutses ettevõttes. OÜ-le üle antud dokumentides pole andmeid

kaebaja töötamise kohta mahutite puhastajana, mistõttu OÜ ei saa seda kinnitada.

2(11)

3-24-2772

2.10.

OÜ Likvideerimisteenused saatis 6. juuni 2024. a e-kirjaga OJ-Keskus OÜ

mahutite puhastaja ametijuhendi. Keskkonnatehnika OÜ saatis 7. juuni 2024. a e-

kirjaga Kolata OÜ ja Ekoservis Teenused OÜ mahutite puhastaja ametijuhendi. 8.

juuni 2024. a e-kirjaga saatis AS MASP dokumentide hoidja mahutite puhastaja

ametijuhendi.

2.11.

AS Masp, OJ-Keskus OÜ, Ekoservis Teenused OÜ ja Kolata OÜ mahutite

puhastaja ametijuhendite alusel on mahutite puhastaja põhiülesanneteks:

1) puhastada ohtlike ainetega (kütus, kemikaalid, määrdeained) saastunud mahuteid;

2) koguda kokku puhastuse käigus tekkinud jäätmed;

3) puhastusjäätmed kaaluda ja vajaduse korral pakendada.

2.12.

Telefonivestluses 25. juunil 2024 teatas kaebaja, et on kõik dokumendid

esitanud. Töölepingutes ja ametijuhendites on kirjas kaebaja tööülesanded ja see, et ta

töötas täistööajaga. Rohkem dokumente, sh omakäelist selgitust kaebaja ei esita. Pole

mõtet teha päringuid dokumentide hoidjatele, kuna need ei tea asjast midagi. Inimesed,

kes teadsid, on ammu surnud.

2.13.

Vastustaja ei arva kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka töötamist AS-is MASP, OJ-Keskus OÜ-s, Kolata OÜ-s ja Ekoservis

Teenused OÜ-s. Kokku jääb arvesse võtmata 20 aastat kaks kuud ja 20 päeva.

2.14.

Soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse inimesele

pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega. Selle eesmärk on maksta

üldisest pensionieast varem vanaduspensioni inimestele, kelle puhul on tõendatud

seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja

kokkupuude ohuteguritega (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsus

asjas nr 3-3-1-10-08, p 11).

2.15.

Esitatud dokumendid ei tõenda, et kaebaja töötas täistööpäeva ulatuses

mahutite, paakide ja tsisternide sisemuses. AS MASP, OJ-Keskus OÜ, Kolata OÜ ja

Ekoservis Teenused OÜ töölepingud kaebajaga on sisuliselt identsed (sisu, kirja

suurus ja stiil, reavahed, kirjavahemärgid, tühikud, suured-väikesed tähed jne), kuigi

on sõlmitud mitmeaastase vahega (1997., 2005. ja 2006 a-l) ning erinevate juriidiliste

isikutega. Kõigis töölepingutes on töö sisu täpselt sama. Kõigi lepingute punkti 6.1

kohaselt annab tööandja töötajale kasutada kaubiku Ford Transit 988 ALP. Esitatud

ametijuhendid on samuti identsed ja sarnase kirjapildiga. Ametijuhenditelt ei ole näha,

et neid oleks tutvustatud kaebajale ning et ta oleks kohustunud seal märgitud

tööülesandeid täitma.

2.16.

Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud, et kaebaja oleks töötanud tervist eriti

kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel.

3. Kaebaja esitas vaide, millele lisas enda koostatud mahutite puhastaja

töökirjelduse. Erinevate tööandjate koostatud dokumentide sarnasust põhjendas

kaebaja sellega, et kuigi firmad vahetusid, jäid töötajad, sh juhatus ja kontoripersonal

enamasti samaks. Ka mahutite puhastaja tööülesanded jäid samaks. Seetõttu kasutati

varem koostatud ametijuhendite ja töölepingute põhjasid. Kaebaja valduses olevatel

ametijuhenditel on ka kaebaja kinnitus ametijuhendiga tutvumise kohta.

Keskkonnatehnika OÜ on Ekoservis Teenused OÜ õigusjärglane. Praegune juhatuse

liige ei puutunud ajal, mil kaebaja seal töötas, kaebajaga kokku. Seetõttu ei oska ta

kaebaja töö sisu täpsemalt kirjeldada. Kõige täpsemalt saaks kaebaja tööd kirjeldada

tema paarimees, kuid viimane on kahjuks surnud.

3(11)

3-24-2772

4. SKA jättis vaide 6. septembri 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/20516-2

rahuldamata.

4.1.

Esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda kaebaja õigust soodustingimustel

vanaduspensionile. Vaidemenetluses esitas kaebaja ametijuhendid, millel on tema

allkiri ja märge, et ta on juhendiga tutvunud ja selle täitmiseks võtnud. Siiski ei nähtu

juhenditest seost konkreetse töölepinguga.

4.2.

Õiguse soodustingimustel vanaduspensionile annab töötamine tervist

kahjustaval tööl täistööajaga: kaheksa tundi päevas, kümne aasta vältel. Kaebaja

esitatud töökirjelduses on märgitud, et mahutid asusid üle Eesti erinevate klientide

juures. Klientideks olid sadamad, kütuseterminalid, katlamajad, raudteefirmad ja

tanklad. Nende ettevõtete mahutid vajasid perioodilist puhastamist. Likvideeriti ka

katlamajade ja kütuseterminalide vanu mahuteid.

4.3.

SKA hinnangul oli seega tegemist teenuse osutamisega erinevatele

äriühingutele, mille aluseks oli tõenäoliselt vastava sisuga leping. Konkreetsete

ettevõtete nimesid ei ole kaebaja märkinud, kuigi mahutid vajasid kaebaja sõnul

perioodilist puhastamist. Tõendamata on see, et teenuse osutamise maht erinevatel

objektidel vastas seadusega sätestatud täistööaja ulatusele ning seda vähemalt

kümneaastase ajaperioodi vältel.

4.4.

Kaebaja palub arvesse võtta töötamist 1. juunist 1997 kuni 31. augustini 2017.

Alates 26. juulist 1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged

nõuded töökeskkonnale. Tööandjal on kohustus neid nõudeid järgida.

Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad inimese töökeskkond ja

töötingimused olema samasugused nagu loetelu nr 1 kinnitamise ajal. Inimene peab

olema töötanud täistööaja ulatuses eriti rasketes ja tervist eriti kahjustavates

tingimustes.

4.5.

Kui kaebaja soovib tõendada oma õigust pensionile tunnistajate ütlustega, tuleb

tal pöörduda halduskohtusse. Kohus hindab ka esitatud tõendite usaldusväärsust. SKA-

l pole pädevust hinnata tunnistajate ütluste alusel, kas kaebaja töö maht ja sisu annab

talle õiguse soodustingimusel pensionile (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari

2014. a määrus asjas nr 3-13-70193).

5. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

SKA otsuse ja vaideotsuse tühistada ning kohustada ametit määrama talle

soodustingimustel vanaduspensioni alates 8. märtsist 2024.

5.1.

Kaebaja õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on tõendatud. Kaebaja

töötas kütusemahutite puhastajana ligi 20 aastat. Esitatud on töölepingud ja

ametijuhendid. Kaebaja väiteid kinnitasid ka tema tööandjate dokumentide hoidjad või

juhatuse liikmed. Kaebaja enda koostatud tööülesannete kirjeldus vastab kogutud

tõenditele.

5.2.

Tõendatud on ka see, et kaebaja töötas täistööajaga. Nii on kirjas kõigis

töölepingutes. Seda kinnitab ka kaebaja palganumber, samuti see, et kaebaja töötas

korraga vaid ühes ettevõttes. Pole ühtki asjaolu ega tõendit, mis viitaks sellele, et

kaebaja töötas osalise tööajaga. Kaebaja on oma tõendamiskohustuse seega täitnud.

5.3.

SKA seisukoht, et esitatud tõenditest ei piisa, pole kooskõlas haldusmenetluse

põhimõtetega. Arusaamatuks jääb, milliste tõenditega peab inimene enda töötamist

tõendama, kui selleks ei sobi töölepingud, ametijuhendid ega tööandjate kinnitused.

4(11)

3-24-2772

Tegu on sobilike tõenditega nii pensioniavalduse kui ka SKA kodulehe1 järgi. Esitatud

tõendid vastavad ka haldusmenetluses asjaolude tõendamiseks sobivate tõendite

tingimustele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 tähenduses.

5.4.

Töölepingud on omavahel sarnased, kuna kaebaja tööandjad olid üksteisega

seotud. Kaebaja töötas aastatel 1997–2005 AS-is MASP (reg. kood 10465881), mis

muudeti 4. mail 2006 OÜ-ks MASP ja kustutati registrist 14. oktoobril 2009. aastal.

Aastal 2005 töötas kaebaja OÜ-s OJ-Keskus (reg. kood 10013311), mille suurimaks

osanikuks oli OÜ MASP ning mille üks pikaaegseid juhatuse liikmeid A. M. oli palju

aastaid ka AS-i MASP ja OÜ MASP juhatuse liige. Aastal 2006 töötas Kaebaja Kolata

OÜ-s (reg. kood 10990044), mis muutis 22. juunil 2006. a-l nime OÜ-ks Ekoservis

Teenused. Eeltoodu põhjal pole üllatav, et kasutati samu lepingupõhju ja

ametijuhendeid. Tegu oli dokumentidega, mis olid koostatud spetsiifiliselt mahutite

puhastaja töökoha jaoks.

5.5.

Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud erinevate firmadega, ei oleks dokumentide

sarnasus iseenesest märk nende ebausaldusväärsusest. Paljud firmad kasutavad

standardseid, koostööpartneritelt saadud või veebist kättesaadavaid lepingupõhju.

Tõendite usaldusväärsust tuleks hinnata teiste tõendite ja asjaolude kontekstis.

Praegusel juhul kinnitavad ka muu kogutud teave seda, et kaebaja nendes firmades

töötas.

5.6.

Kaebaja on esitanud enda allkirjadega ametijuhendid iga töötamise perioodi

kohta. Ametijuhendites ja töölepingutes märgitud tööülesanded, tööaeg ja tööle

võtmise algusaeg kattuvad. Seetõttu on alusetu väide, et kaebaja pole esitanud enda

allkirjadega ja töölepingutega seotud ametijuhendeid.

5.7.

Määrav pole see, et Keskkonnatehnika OÜ esindaja ütles telefonivestluses

SKA-le, et talle pole selge, milline oli kaebaja töö sisu, kuna vastavaid dokumente

pole. Olukorras, kus ettevõtte esindaja on esitanud vastuolulist informatsiooni inimese

töötamise kohta, tuleks lähtuda infost, mida kinnitavad muud asjas kogutud tõendid.

Keskkonnatehnika OÜ on enda 23. aprilli 2024. a tõendis ise kinnitanud, et kaebaja

töötas mahutite puhastajana. Kaebajal on töötamist tõendavad töölepingud ja

ametijuhendid olemas. Jääb arusaamatuks, miks on SKA jõudnud järeldusele, et

kaebaja töötamine ei ole kinnitust leidnud.

5.8.

Arusaamatuks jääb ka SKA seisukoht, et töötamise aja hulka ei arvata aega, mil

kaebaja töötas AS-is MASP ja OJ-Keskus OÜ-s. Seda, et kaebaja neis firmades töötas,

kinnitavad lisaks töölepingutele ja ametijuhenditele ka ettevõtete dokumentide

hoidjad.

5.9.

Vastustaja ei ole ei esialgses otsuses ega vaideotsuses täitnud HMS §-des 4, 6

ja 56 sätestatud kohustusi.

6. SKA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

6.1.

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (kehtis kuni 30. juunini 2009) § 20 lg 1

sätestas, et tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. Tööandja

oli kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta (§ 20 lg 2).

Tööraamatusse kanti muuhulgas töölepingu alusel töötamise aeg, sh erikandega

töötamise aeg töödel või tingimustes, mis annavad töötajale õiguse sooduspensionile

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/soodustingimustel-

vanaduspension.

5(11)

3-24-2772

või pensioniõigusliku staaži soodustatud arvutamisele (§ 20 lg 3 p 3). 1. juulil 2009

jõustunud töölepingu seadus enam tööraamatu täitmist ette ei näinud.

6.2.

Kaebaja esitas koos pensioniavaldusega tööraamatu, mille viimaseks kandeks

oli AS-i MASP kanne kaebaja tööle võtmise kohta 1. juunil 1997 mahutite ja paakide

puhastajana. Rohkem kandeid tööraamatus ei ole, kuigi tööraamat oli sel ajal töötamist

tõendav põhidokument ja tööraamatu pidamise kohustus kehtis kuni 30. juunini 2009.

6.3.

Kaebaja on AS-is MASP) töötamise kohta esitanud kaks töölepingut.

Akutöölisena võeti kaebaja tööle 28. detsembril 1996 sõlmitud töölepinguga nr 4

alates 3. jaanuarist 1997 (tööraamatus on töötamise kande alusena märgitud „KSK nr 7

3.01.1997“, viidet töölepingule ei ole). 28. mail 1997 sõlmitud töölepinguga nr 4 võeti

kaebaja tööle mahutite, tsisternide ja paakide puhastajana alates 1. juunist 1997.

Tööraamatu kande kohaselt võeti kaebaja tööle mahutite ja paakide puhastajana.

6.4.

AS-i MASP 2000–2005 aasta majandusaasta aruanded on allkirjastanud ka

kaebaja AS-i nõukogu liikmena (lisatud 2000. ja 2005. a aruanded, vajaduse korral

leiab teised äriregistrist).

6.5.

OÜ OJ-Keskus nimel on töölepingu allkirjastanud juhataja A. M. Äriseadustiku

mõistes on juhataja juhatuse liige, kui teisi juhatuse liikmeid ei ole (§ 308 lg 1).

Äriregistri andmetel oli A. M. OJ-Keskus OÜ juhatuse liikmeks 22. maist 1997 kuni

14. detsembrini 2003. 30. juunist 1998 kuni 16. maini 2005 oli juhatuse liikmeks

kaebaja ise. St ka ajal, mis on märgitud töölepingu sõlmimise kuupäevaks, oli kaebaja

ainukeseks juhatuse liikmeks ehk juhatajaks. 25. jaanuaril 2005 ei saanud A. M.

juhatuse liikmena (juhatajana) töölepingut allkirjastada, sest tema volitused juhatuse

liikmena olid lõppenud 14. detsembril 2003.

6.6.

OÜ Kolata ärinimi muutus alates 22. juunist 2006. Uueks ärinimeks sai OÜ

Ekoservis Teenused. Kaebaja oli ettevõtte juhatuse liikmeks 23. detsembrist 2011 kuni

4. aprillini 2013 ja 20. juulist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018. OÜ Ekoservis Teenused

õigusjärglane on Keskkonnatehnika OÜ.

6.7.

OÜ MASP dokumendihoidja H. T. on allkirjastanud 27. märtsil 2024 tõendi

kaebaja töötamise kohta ajavahemikus 1. juunist 1997 kuni 1. veebruarini 2005. OJ-

Keskus OÜ dokumendihoidja K. M. on 12. aprillil 2024 allkirjastanud tõendi kaebaja

töötamise kohta 1. veebruarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005. Keskkonnatehnika OÜ

juhatuse liige V. M. on allkirjastanud 2. aprillil 2024 tõendi kaebaja töötamise kohta

Kolata OÜ-s ja Ekoservis Teenused OÜ-s 2. jaanuarist 2006 kuni 31. augustini 2017.

6.8.

Tõendid on sisult ja vormilt väga sarnased. Lisaks on kõigis kolmes tõendis

nimetatud kaebaja ametnimetuseks mahutite puhastaja, samas kui töölepingutes on

kaebaja tööle võetud mahutite, tsisternide ja paakide puhastajana. Selline sarnasus ei

saa olla juhuslik, vaid tõendi aluseks on võetud üks ja sama põhi. Üheski tõendis ei ole

viidet sellele, milliste dokumentide alusel on vastav tõend koostatud.

6.9.

Vastuseks SKA päringule on V. M. esitanud täiendavad andmed seoses kaebaja

tööga. 13. mai 2024. a telefonivestluses kinnitas ta, et tal pole dokumente kaebaja töö

sisu kohta ja selle kohta, kus asusid mahutid, mida kaebaja puhastas. Telefonivestluses

kinnitatust hoolimata saatis Keskkonnatehnika OÜ 7. juunil 2024 kaebaja

ametijuhendid.

6.10.

OÜ Likvideerimisteenused saatis 6. juunil 2024 OJ-Keskus OÜ mahutite

puhastaja ametijuhendi. Juhendi oli 6. juunil 2024 digitaalselt allkirjastanud OJ-

6(11)

3-24-2772

Keskus OÜ dokumendihoidja K. M. 8. juunil 2024 saatis OÜ MASP dokumendihoidja

mahutite puhastaja ametijuhendi. Ametijuhendil oli kellegi allkiri kuupäevast 28. mai

1997. Kaebaja allkiri see ei ole. Kaebaja sõlmis töölepingu AS-iga MASP mitte OÜ-ga

MASP. Äriregistri andmetel kujundati AS MASP ümber OÜ-ks 4. mail 2006.

Väidetavalt kestis kaebaja tööleping AS-iga MASP kuni 25. jaanuarini 2005. Seega sai

töösuhe läbi enne, kui ettevõte OÜ-ks ümber kujundati. Kaebaja ei töötanud OÜ-s

MASP. Seetõttu ei saanud talle kehtida OÜ ametijuhend.

6.11.

Kõik neli ametijuhendit on peaaegu identsed: ametinimetuseks mahutite

puhastaja (kuigi töölepingus ja tööraamatus on teine ametinimetus), töötamine juhataja

alluvuses ja aruandekohustus juhataja ees, samad kohustused, õigused ja vastutus.

6.12.

Haldusmenetluses esitasid kaebaja tööandjate dokumendihoidjad ja

õigusjärglased ametijuhendid, millel ei olnud kaebaja allkirja juhendiga tutvumise

kohta ega tutvumise kuupäeva. Vaidemenetluses esitas kaebaja ametijuhendid, millel

oli kaebaja märge tutvumise kohta ilma tutvumise kuupäevata. Ametijuhendi töötajale

tutvustamine ja töötaja kinnitus sellega tutvumise kohta on eeskätte oluline tööandja,

mitte töötaja jaoks. Kahtlusi tekitab, et ettevõtetel ei olnud esitada töötaja allkirjastatud

ametijuhendeid, kuid need olid olemas kaebajal, kes esitas need pärast seda, kui sai

SKA otsuse, milles on nende puudumisele viidatud.

6.13.

Tõendid töölepingute lõpetamise kohta on allkirjastatud ja esitatud erinevate

isikute poolt, kuid kolm tõendit (v.a Ekoservis Teenused OÜ tõend) on taas

vormistatud samale põhjale, sh on tekstis ühtemoodi kirjas „käesolev toend on

koostatud...“. Tõenditele ei ole märgitud, mis kuupäeval need koostati, miks need

väljastati ja milliste dokumentide alusel. Tegemist ei ole töölepingu lõpetamise või

ülesütlemisega.

6.14.

OÜ MASP tõendi selle kohta, et tööleping on lõpetatud 25. jaanuaril 2005, on

allkirjastanud A. M.. A. M. oli AS-i MASP juhatuse liige kuni 13. oktoobrini 2004.

Alates 14. oktoobrist 2004 oli juhatuse liikmeks praegune dokumendihoidja H. T.

Seega ei saanud A. M. allkirjastada OÜ MASP juhatuse liikmena dokumenti

kaebajaga töösuhte lõpetamise kohta 25. jaanuaril 2005 või seda hiljem tõendada.

Lisaks kujundati AS MASP ümber OÜ-ks 4. mail 2006. Seega ei olnud A. M. OÜ

MASP juhatuse liige. Ekoservis Teenused OÜ lepingu lõpetamise tõendist ei selgu,

milline tööleping lõpeb või millisel ametikohal töötamine lõpeb.

6.15.

Haldusmenetluses ei selgunud ka see, kus ja milliseid mahuteid, tsisterne ja

paake kaebaja puhastas või millistele ettevõtetele need kuulusid.

6.16.

Arvestades kõiki esitatud dokumente, selgitusi ja nendega kaasnevaid

asjaolusid, ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja oleks töötanud soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andval ametikohal.

6.17.

Kaebaja tegutses aastatel 1998 kuni 2018 ka kõnealuste äriühingute nõukogu

või juhatuse liikmena. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega (SVPS § 1

viimane lause, vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p

11).

7. Kaebaja esitas 5. märtsil 2025 seisukoha.

7.1.

Kaebaja on dokumentide sarnasuse põhjuseid selgitanud. Tegu on ehtsate

originaaldokumentidega. Need on esitatud kaebajale ajal, mil kaebaja tööandjate

7(11)

3-24-2772

juures tööle asus. Kaebaja on dokumendid allkirjastanud. Dokumendiekspertiisi pole

vaja teha.

7.2.

Isegi kui dokumendid poleks ehtsad (millega kaebaja ei nõustu), on kaebaja

töötamist kinnitanud ka äriühingute esindajad ja dokumendihoidjad. Kaebaja

töötamine on registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Tööandjad on tasunud kaebaja

töötasult kõik maksud. Kui kaebaja poleks äriühingutes töötanud, poleks ühingutel

olnud põhjust kaebaja töötasult makse maksta.

7.3.

Kuna kaebaja maksuandmed on alates 1999. a-st kantud MTA registrisse, ei

olnud vaja kanda neid andmeid tööraamatusse. Ka SKA kodulehel avaldatud info järgi

ei ole alates 1999. a-st vaja tõendada pensionistaaži tööraamatuga.

8. 20. märtsil 2025 esitas kaebaja vastuse kohtunõudele, milles kinnitas, et

allkirjastas ametijuhendid nende koostamise ajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja esitatud dokumendid tõendavad,

et ta töötas 1. juunist 1997 kuni 31. augustini 2017 täistööajaga soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andval töökohal (vt praeguse otsuse p 2.1). Kaebaja väitel

tegi ta mahutite, tsisternide ja paakide puhastaja tööd täistööajaga järgmiste tööandjate

juures:

a) AS-is MASP 1. juunist 1997 kuni 25. jaanuarini 2005;

b) OJ-Keskus OÜ-s 1. veebruarist kuni 28. detsembrini 2005;

c) Kolata OÜ-s, mis nimetati 22. juunist 2006 ümber OÜ-ks Ekoservis Teenused, 2.

jaanuarist 2006 kuni 31. augustini 2017.

10. Hinnanud poolte esitatud tõendeid, leiab kohus, et kaebaja väide ei ole

tõendatud. Kaebaja on esitanud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse saamiseks

SKA-le ja kohtule võltsitud dokumendid. Kohus järeldab seda järgmistest asjaoludest

kogumis.

10.1.

Esitatud töölepingute, ametijuhendite ja töölepingu lõpetamise tõendite

sarnasused, millele ka SKA on osundanud, ületavad määra, mille võrra võiksid

sarnaneda erineval ajal erinevate juriidiliste isikute koostatud dokumendid.

Ühtelangevused pole seletatavad kaebaja väitega, et kasutati samu dokumendipõhju,

kuna dokumentide koostajad olid samal alal tegutsevad juriidilised isikud, kelle juures

tegutsesid osaliselt samad inimesed.

10.2.

Kohtu valduses olevatel paberdokumentidel ei ole täheldatav jälgi sellest, et

need oleks koostatud ja prinditud erinevatel aegadel. Dokumendid on vormistatud ja

sõnastatud väga sarnaselt ja ühesuguse šriftiga. Eelduslikult peaksid 1996. ja 2006. a-l

koostatud ja välja prinditud dokumendid mõnevõrra erinema juba põhjusel, et nii

kasutusel olnud programmid kui ka seadmed olid erinevad. Dokumentidel, sh 1996. ja

1997. a-st pärit paberkandjatel, pole märke sellest, et need oleksid seisnud pikemat

aega. Paberid on ühetaolised, kulumisjälgede ja plekkideta, ning näevad kõik välja,

nagu oleks need äsja koostatud ja prinditud. See annab aluse järeldada, et dokumendid

on koostatud ühel ajal ja tagantjärgi.

10.3.

Kaebaja tööandjate dokumendihoidjatel ja õigusjärglasel ei olnud esitada

võrdlusmaterjali aastatest, mil kõnealused dokumendid väidetavalt koostati (vt SKA

26. märtsi 2025. a vastus, OÜ Likvideerimisteenused vastus (digitoimiku leht (dtl)

205) ja Keskkonnatehnika OÜ vastus (dtl 207)). Võrdlusmaterjali alusel oleks saanud

8(11)

3-24-2772

kontrollida, kas ka teised näiteks 1996. ja 1997. a-st pärit dokumendid näevad välja

samavõrra kaasaegsed ja värsked (vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustik § 277 lg 2).

Võrdlusmaterjali puudumine või esitamata jätmine kinnitab kahtlust, et kaebajat

puudutavad dokumendid on koostatud tagantjärgi ja pensioni saamiseks.

10.4.

Seda, et dokumendid on koostatud tagantjärgi, kinnitavad ka nende koostamisel

tehtud eksimused. Näiteks on väidetavalt 28. mail 1997. a koostatud ametijuhendil (dtl

162) kaebaja tööandjaks märgitud Masp OÜ. Tööleping on aga sõlmitud AS-iga

MASP. AS MASP kujundati ümber osaühinguks alles 4. mail 2006 (registrikaart dtl

120). Samamoodi on kaebaja tööandjaks märgitud MASP OÜ töölepingu lõpetamise

tõendil, mis on väidetavalt koostatud 25. jaanuaril 2005 (dtl 180).

10.5.

Kolm töölepingu lõpetamise tõendit (dtl 180–182) on vormistatud samalaadselt

ja sama šriftiga. Kõigil on ka sama trükiviga („toend“ „tõendi“ asemel). Nii Masp OÜ-

ga kui ka Kolata OÜ-ga töösuhte lõpetamise ajaks on märgitud 25. jaanuar 2005.

Samal ajal on Kolata OÜ tõendis märgitud, et kaebaja asus seal tööle alles 28.

detsembril 2005. Seega on kõik kolm tõendit tõenäoliselt vormistatud korraga

tagantjärgi ning hooletusest on võltsimisel jäetud üks kuupäev muutmata.

10.6.

Mõlemad kaebaja ja AS-i MASP vahel väidetavalt 28. detsembril 1996 ja 28.

mail 1997 sõlmitud töölepingud kannavad numbrit 4 (vt dtl 170 ja 172). Sama

tööandja sõlmitud nummerdatud töölepingute numbrid peaksid eelduslikult erinema.

Dokumentide tagantjärgi vormistamisel on jäetud päisesse ekslikult sama number.

10.7.

Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu ka sellele, et A. M. oli OJ-

Keskus OÜ juhatuse liikmeks 22. maist 1997 kuni 14. detsembrini 2003 (registrikaart

dtl 122). Sellegipoolest on A. M. tööandja esindajana allkirjastanud nii väidetavalt 25.

jaanuaril 2005 sõlmitud töölepingu kui ka ametijuhendi.

10.8.

Seda, et ametijuhendid on koostatud tagantjärgi, kinnitavad lisaks järgmised

asjaolud. 13. mail 2025 väitis OÜ Keskkonnatehnika juhatuse liige SKA-le, et OÜ-l

pole dokumente, mis selgitaks kaebaja töö sisu (telefonivestluse protokoll, dtl 99).

Seejärel, 2024. a juuni alguses saatsid nii OÜ Keskkonnatehnika kui ka OÜ MASP ja

OJ-Keskus OÜ dokumendihoidjad SKA-le elektrooniliselt ühesuguse vormistusega

ametijuhendid (vt dtl 102, 105, 107 ja 110). Kõigil neljal ametijuhendil oli üksnes

tööandja allkiri.

10.9.

Vastuseks kohtu nõudele esitada dokumentide originaalid paberkandjal saatis

paberdokumendid kaebaja. Tööandja esindajate allkirjad paberdokumentidel on

kriipsupealt identsed varem SKA-le elektrooniliselt esitatud dokumentidel olevatega:

tegu on dokumentide sama eksemplariga. Paberkandjal dokumentidele on aga lisatud

kaebaja allkiri. Tööandjatel omakorda paberkandjal originaaldokumente esitada

polnud (SKA 26. märtsi 2025. a

vastus).

Näide: kuvatõmmis OJ-Keskus OÜ mahutite

puhastaja ametijuhendilt. Vasakpoolsel pildil on

tööandja esindaja omakäeliselt märgitud kuupäev ja allkiri dokumendihoidja elektrooniliselt

esitatud dokumendil, kus kaebaja allkirja pole. Parempoolsel pildil on kuupäev ja tööandja

esindaja allkiri kaebaja paberkandjal esitatud dokumendil, kuhu on lisatud ka kaebaja allkiri

juhendiga tutvumise kohta (dtl-d 103 ja 165).

9(11)

3-24-2772

10.10. Seega on alust järeldada, et kaebaja koostas ametijuhendid tagantjärgi. Need on

paberkandjal olemas üksnes kaebajal. Tööandjate esitatud versioonid saatis kaebaja

tööandjate dokumendihoidjatele ja õigusjärglasele elektrooniliselt. Enda allkirja lisas

ta dokumentidele pärast seda, kui SKA oli juhtinud algses otsuses tähelepanu sellele,

et ametijuhenditest ei nähtu, et neid oleks kaebajale tutvustatud.

10.11. Samamoodi

puudusid osapoolte allkirjad kaebaja

tööandjate

dokumendihoidjate ja õigusjärglase poolt SKA päringutele vastuseks esitatud

töölepingutel (vt dtl 82–85). Hiljem aga ilmusid välja allkirjastatud versioonid.

11. Tagantjärele koostatud dokumendid ei tõenda usaldusväärselt kaebaja töö sisu

ega tööaega. Need ei anna alust tunnustada kaebaja õigust soodustingimustel

vanaduspensionile.

12. Kuna kaebaja töötamise kohta esitatud dokumendid pole tõenditena

usaldusväärsed, ei ole olulist tähendust sellel, miks kaebaja töösuhete muutused ei

kajastu tema tööraamatus (viimane kanne on 1. juunist 1997, mil kaebaja asus

väidetavalt AS-is MASP tööle mahutite puhastajana, vt dtl 118).

13. See, et H. T., K. M. ja V. M. esitasid kinnitused, mille kohaselt kaebaja töötas

kõnealustes äriühingutes mahutite puhastajana (vastavalt dtl 78, 91 ja 81), ei võimalda

muude usaldusväärsete dokumentide puudumise tõttu järeldada, et kaebajal on täidetud

soodustingimustel pensionile õigust andev staaž. Tegemist pole inimestega, kes oleks

kaebaja tegutsemist ja töötamist äriühingutes vahetult näinud. Seega ei saa nad seda

oma ütluste või kinnitustega tõendada. Seda on tõdenud ka kaebaja ise. Lisaks on SKA

asjakohaselt esile toonud tõendites esinevad sõnastuslikud ja vormilised sarnasused.

Need viitavad sellele, et tõendid koostas tegelikult kaebaja, paludes H. T., K. M. ja V.

M. need allkirjastada ja SKA-le edastada. SKA tõi asjakohaselt esile ka selle, et üheski

tõendis ei ole viidet sellele, milliste dokumentide alusel need on koostatud. Sellisena

jäävad kinnitused paljasõnaliseks.

14. Ka kaebaja esitatud maksuandmete tõend (dtl 191) ei kinnita kaebaja õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Tõendi alusel pole võimalik teha järeldusi

kaebaja töö sisu kohta.

15. SKA-l on ka õigus selles, et isegi, kui kaebaja mingi aja vältel mahutite

puhastamise tööd tegi, pole millegagi tõendatud, et ta oleks seda teinud täistööajaga (vt

SVPS § 1 lg 4 viimane lause).

15.1.

Kaebaja kuulus aastatel 2000 kuni 2004 AS-i MASP nõukokku (dtl 132 ja 155) ning

oli 30. juunist 1998 kuni 16. maini 2005 OJ-Keskus OÜ juhatuse liige (dtl 102).

Ajavahemikel 23. detsembrist 2011 kuni 4. aprillini 2013 ja 20. juulist 2017 kuni 15.

oktoobrini 2018 oli kaebaja Ekoservis Teenused OÜ juhatuse liige (dtl 124).

15.2.

On alust arvata, et vähemalt osa tööajast täitis kaebaja oma tööandjate juures juhatuse

või nõukogu liikme ülesandeid. OÜ Keskkonnatehnika esitatud tõendi järgi (dtl 81) ei saanud

kaebaja Kolata OÜ-s ja Ekoservis Teenused OÜ-s mahutite puhastajana töötamise eest tasu

„juhatuse liikmeks olles“. Samasugune kinnitus on ka OJ-Keskus OÜ dokumendihoidja

esitatud tõendil (dtl 91) „[kaebaja töötas] ajavahemikus 01.02.2005–31.12.2005 mahutite

puhastajana. Tema igapäevaseks tööülesandeks oli mahutite tsisternide ja paakide

puhastamine nafta ja keemiliste ainete jääkidest. Juhatuse liikmeks olles talle selle eest tasu ei

makstud“.

Kaebaja töötasu suurus ei tõenda seda, et tema tööülesanded äriühingutes koosnesid täistööaja

ulatuses mahutite puhastamisega seotud töödest. Kohus möönab, et tegus inimene võib

10(11)

3-24-2772

töötada äriühingute juhatuses või nõukogus ka täistööajaga mahutite puhastamise kõrvalt.

Siiski süvendab see asjaolu võltsitud dokumentide esitamise tõttu tekkinud veendumust, et

kaebaja tegelikult täistööajaga mahutite puhastaja tööd ei teinud.

15.3.

Kaebaja töökirjelduse järgi (dtl 41) puhastati mahuteid erinevate klientide juures üle

Eesti. Samas pole ei kaebaja ega teised SKA küsitletud isikud andnud selgitusi selle kohta,

kes need kliendid oli ning kus ja milliseid mahuteid kaebaja puhastas. Töölepingutes on

seevastu märgitud tööülesannete täitmise asukohaks Vana-Narva mnt 30, Maardu (leping AS-

iga MASP); Raba 39, Pärnu (leping OJ-Keskus OÜ-ga); Betooni 34, Tallinn (lepingud Kolata

OÜ ja Ekoservis Teenused OÜ-ga). Ametijuhendites on ühetaoliselt märgitud, et mahuteid

puhastatakse klientide juures Eesti piires ja ettevõtte tootmisbaasides.

Puudulike ja vastuoluliste andmete põhjal pole võimalik järeldada, et kaebaja puhastas

klientide mahuteid ja viibis seega eriti ohtlikes ja tervist eriti kahjustavates tingimustes

täistööajaga võrreldava aja vältel.

16. SKA-l ei ole soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisel

kaalutlusõigust. Seega on asjakohatu kaebaja viide HMS §-le 4. SKA on täitnud

nõuetekohaselt uurimispõhimõtet (HMS § 6). Muuhulgas on SKA teinud korduvalt päringuid

kaebaja tööandjate dokumendihoidjatele ja õigusjärglasele ning andnud kaebajale korduvalt

võimaluse esitada oma selgitused ja tõendid. Vaidlustatud otsused on jälgitavalt ja

nõuetekohaselt põhjendatud (HMS § 56).

17. Eeltoodu põhjal jääb kaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. SKA pole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist.

Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)