2-23-147607/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-147607

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi J.A. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2150,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja J.A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474) hagiavaldus

J.A. (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks 2108,88 eurot,

sealhulgas põhinõue 1813,11 eurot ja 20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 295,77 eurot.

3. Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõude

1813,11 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates 21. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud J.A. kanda.

5. Rahuldada osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 530

eurot, sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot.

1 (6)

7. Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis menetluskulude

530 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus riigilõivu 35 eurot väljamõistmiseks J.A.-lt .

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 24.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.A. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20.05.2024 kohtule hagiavalduse ja 06.08.2024 hagi täpsustuse. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista 2108,88 eurot, sealhulgas põhinõue 1813,11 eurot ja

20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 295,77 eurot (dtl 119). Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

21.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (krediidiandja) ja kostja

06.09.2019 lepingu ja kostjale avati krediidilimiit. Kostja võttis laenu neli korda järgmiselt:

06.09.2019 summas 1000 eurot; 2) 07.09.2019 summas 495 eurot; 3) 18.12.2019 summas 214

eurot 4) 18.12.2019 495 eurot. Kostjale kanti eeltoodud summad pangakontole üle, s.o

summas 2204 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 20.12.2022. Kostja on

sooritanud laenu tagastamiseks järgmised maksed: 07.09.2019 summas 2,52 eurot,

07.09.2019 summas 0,48 eurot, 06.10.2019 summas 29 eurot ja 3 eurot, 24.10.2019 summas:

153 eurot, 28.10.2019 summas 3 eurot, 25.11.2019 summas 155 eurot, 26.11.2019 summas 4

eurot, 18.12.2019 summas 38,94 eurot, 12.12.2019 summas 1,89 eurot, 18.12.2019 summas

0,06 eurot. Kokku on kostja laenu tagastanud 390,89 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

hiljemalt 20.12.2022. Seega on kostja põhiosa võlgnevus 1813,11 eurot (2204-

390,89=1813,11). Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palub kostjalt perioodi 21.12.2022–20.05.2024 eest välja mõista

viivise 295,77 eurot. Hageja omandas nõude loovutamise teel.

3. Kostjale toimetati hagiavalduse koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 03.11.2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse

ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

03.12.2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Creditstar Estonia AS (krediidiandja) ja kostja vahel 06.09.2019 sõlmitud leping on

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et

krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt

kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

3 (6)

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 2204 eurot, mille tõendamiseks on

kohtule esitatud tõendid. Kostja tasus kohustuste katteks kokku 390,89 eurot, mille hageja

luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus on 1813,11 eurot. Kohus leiab, et hagi

on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited

põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhinõude 1813,11 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 295,77 eurot perioodi 21.12.2022–

20.05.2024 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu lõppemist. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise tasumata põhinõudelt 1813,11 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates

21.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Leping lõppes 21.12.2022, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase

osamakse tasumise tähtpäev saabus 20.12.2022). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1813,11

eurot. Hageja palub viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates

21.12.2022. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja viivisevõlg perioodi 21.12.2022–

20.05.2024 eest on 295,77 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 295,77 euro

väljamõistmiseks kostjalt. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõude (1813,11 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 21.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hageja on kohtule esitanud nõuded, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõttega. Hageja ei nõua intressi ega muid tasusid. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

4 (6)

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

7.1. Hagilt hinnaga 2150,31 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja on tasunud

riigilõivu 35 eurot ettenähtust enam. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu

tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu

väljamõistmine hageja kasuks, mistõttu jätab kohus selles osas hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot.

7.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 180 eurot (ilma

käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisele,

hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite

komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamisele kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et

eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu

(hagi sisuline pikkus 10 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest

keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 530 eurot, sealhulgas

riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta).

5 (6)

7.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)