1-25-1505/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-25-1505

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-1505 (24278051194)

Kohtunik

Kriminaalasi

Marina Ninaste

Martin Kase süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231

ja 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Prokurör

Liis Lillemets

Süüdistatav

Martin Kase – isikukood 39409172725; XXX

kodakondsus; elukoht XXX (hetkel viibib

kinnipeetavana Tallinna Vanglas); emakeel XXX; XXX;

XXX;

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati

Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-1042 KarS § 4231 järgi 7 kuu

pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Tartu

Maakohtu 17. juuni 2022. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkuse

vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud

ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati

karistus 628 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 4.

detsembri 2024, a määrusega kriminaalasjas 1-24-1042

pöörati kandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 13 päeva

täitmisele. Karistuse kandmise aja algust hakati

arvestama alates 14. jaanuarist 2025.

Tõkend

Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Anu Pärtel (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu

kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja

313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Martin Kase KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1

alusel karistuseks 10 kuud vangistust.

1-25-1505

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 10 kuu pikkust vangistust Tartu

Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1042 mõistetud

karistuse kandmata osa võrra, mis 5. mai 2025. a seisuga on 1 aasta 3 kuud ja 21

päeva, ning mõista Martin Kasele liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 6. maist 2025.

3. Välja mõista Martin Kaselt riigi tuludesse KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 179 lg 1 p 2

kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast 1,5 kuupalga alammäära

ehk 1329 euro suurusest sundrahast 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1

p-de 3 ja 4 alusel mõista Martin Kaselt välja joobeseisundi tuvastamise kulu 124

eurot ja kaitsja tasu 88,50 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o

menetluskulud kokku summas 877 eurot.

4. Jätta menetluskulud ülejäänud, s.o 875,68 euro ulatuses Martin Kaselt välja

mõistmata.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud 877 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes

kuus tasumisele vähemalt 73,08 eurot (viimasel kuul 73,12 eurot). Menetluskulud

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel

märkida selgitusena „Martin Kase, kriminaalasi nr 1-25-1505, menetluskulud ja

sundraha“ ja viitenumber 99925700013661. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui

on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Martin Kaset süüdistatakse selles, et olles Tartu Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-1042 karistatud KarS § 4231 järgi, milline karistus ei ole kustunud,

juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt

1-25-1505

-

6. juunil 2024 kella 11.45 ajal Tartus Võru 47a juures mootorsõidukit Volvo V70

registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust;

-

8. novembril 2024 kella 12.15 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas Konsu

sild – Poldri tee lõik 1 juures mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimisnumbriga

XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole

vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega pani M. Kase toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise

mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta.

Samuti süüdistatakse M. Kaset selles, et ta

-

juhtis 6. juunil 2024 kella 11.45 ajal Tartus Võru 47a juures mootorsõidukit Volvo

V70 registreerimisnumbriga XXX XXX , olles narkootilise aine amfetamiini

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;

-

isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise, juhtis uuesti 8.

novembril 2024 kella 12.15 ajal Tartumaal Kambja vallas Reola külas Konsu Sild –

Poldri tee lõik 1 juures mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimisnumbriga XXX

XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1

kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2

kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

joove üks joobeseisundi liikidest.

Seega pani süüdistatav M. Kase toime KarS 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduvalt

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava M. Kase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.

Kasele mõistetav karistus järgmine. KarS § 4231 ja § 424 lg 2 ja järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 63 lg

1 alusel 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu

Maakohtu 20. märtsi 2024. a otsusega kriminaalasjas 1-24-1042 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise, s.o 19. märtsi 2025 seisuga on 1 aasta 5

kuud ja 7 päeva vangistust. Seega kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on liitkaristuseks 2

aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse

tegemise kuupäeva seisuga. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise

päev.

Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud,

milleks on süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, joobe tuvastamisega seotud kuludest

ja kaitsja tasust 877 eurot. Ülejäänud, s.o 875,68 euro ulatuses jätta menetluskulud riigi kanda

1-25-1505

ning võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid

annavad aluse M. Kase süüdi tunnistada KarS § 4231 ja 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot. Samuti KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4

alusel joobe tuvastamisega seotud kulud 248 eurot ja kaitsja tasu 175,68 eurot kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud on kokku 1752,68 eurot. Kokkuleppe ja

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb 875,68 eurot jätta riigi kanda ning 877 euro ulatuses

(sh sundraha 664,50 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)