4-24-4092/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprillil 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-4092

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna

Väärteoasi

Ariz Meriniidu kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

19.11.2024 otsusele väärteoasjas nr 2100,24,001303

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Ariz Meriniit (ik 38508190251)

Kaebuse esitaja kaitsja: Andres Simson (õigusbüroo ASC

Invest)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Jaak Paju

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08.04.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas:

Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

19.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001303 – Ariz Meriniidule LS § 224 lg 2 järgi

põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse (6 kuud) osas.

Teha Ariz Meriniidu karistamise osas uus otsus: 27.10.2024 toimepandud LS § 224 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena võtta Ariz Meriniidult ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks, mille algust arvata käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

19.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001303 muutmata.

LS § 127 alusel on Ariz Meriniit kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 09.04.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus

tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtustutvumiseks kättesaadav 09.05.2025.a.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

19.11.2024 otsusega väärteoasjas nr 2100,24,001303 karistati Ariz Meriniitu liiklusseaduse (LS) §

224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.

Vastavalt 27.10.2024 koostatud väärteoprotokollile nr AB1616171 juhtis Ariz Meriniit 27.10.2024

kell 09:47 Harjumaal, Harku vallas, Tallinn - Kloogaranna mnt 19. km suunaga Kloogaranna,

mootorsõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l +-

0,05 mg/l kohta. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

1. Ariz Meriniidu kaitsja esitas 11.12.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA

19.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2100,24,001303 osaliselt, so Ariz Meriniidule mõistetud karistuse

osas seoses juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning palub asendada rahatrahviga või

juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras. Kaebuse esitaja annab teada, et tundis ennast

sündmuspäeva hommikul kainena, kuigi kinnipidamisel avaldusid jääknähud. Kaebuse esitaja oli

ilmselt liiga vähe maganud, kuid mitte klassikalises mõttes purjus. Teiseks on sündmust oluliselt

kergendav asjaolu, et isik tõttas appi tuttavale, kes kannatas koduvägivalla all.

Kohtumenetlus

2. 08.04.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja Andres

Simsoni ning kohtuvälise menetleja esindaja.

Ariz Meriniit ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Ariz Meriniit selgitas, et perekondlikult

oli väga raske olukord, kuhu ta pidi sekkuma sellises konditsioonis nagu ta oli, arvates, et on kaine,

kuigi vähe maganud. Tundes ennast kainena tal ei olnud aega mõelda, et äkki ta võib-olla ei ole

kaine. Pidi reageerima koheselt, kuna keegi kannatas koduvägivalla all. Tema tegu, et politsei

tuvastas tal joobe või jääknähtude joobe, ei ole kindlasti vabandatav, aga tunneb ja teab, et hoidis

ära midagi suuremat. Hetkel tal sissetulekuid ei ole, aga on leidnud töökoha, kus on nõutav

juhtimisõiguse olemasolu. Sõitis Bolt Drive rendiautoga, mille võttis tema kolleeg ja ta laenas seda

tema teadmata, kuna kolleeg magas. Teab, et oleks selleks loa saanud, see oli juba varasemalt läbi

räägitud. Andis loa juba eelneval päeval, aga just selles olukorras, kui seda uuesti kasutas, oli talle

luba antud seda autot kasutada. Vastab tõele, et teda on varasemalt karistatud joobes juhtimise eest

sellesama aastanumbri alguses ühe korra veel ja väärteokorras. See trahv ei ole tasutud seetõttu, et

tal ei olnud sel hetkel sissetulekut. Kui teine olukord oli tekkinud sama aasta numbri sees, siis

kaitsjaga aru pidades pidasid mõistlikuks pöörduda kohtu poole, et miks on tehtud kaks karistust.

Muidu ta oleks selle enne tänast istungit ära tasunud, aga arutasid advokaadiga, et miks on tehtud

kaks karistust ja seetõttu ta ei ole tasunud. Hetkel ei ole ükski rahatrahv tasutud. Suudab kõik

trahvid ära tasuda kui karistus muudetakse rahatrahviks, et load jääksid alles. Sellest sõltub tema

tulevane sissetulek.

Kaebuse esitaja kaitsja rõhutas, et tegemist oli minimaalse joobeastmega. Palub kohtul lähtuda

ikkagi sellest, et see juhtimisõiguse äravõtmine sellises mahus ei ole õige. Kas siis vähendada seda

või siis võimalusel kohaldada rahatrahvi. Kui see ei ole võimalik, siis määrata see vähemalt

minimaalseks. Antud 6-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm, arvestades minimaalset

joobeastet.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata

ning kaebus rahuldamata. Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et 0,29 mg/l kohta on kuidagi

minimaalne. Tegemist on ikkagi väärteo mõistes keskmises määras seisundiga, kuna alates 0,75 mg/

l hakkab juba kriminaalmenetlus. Isikul on maksmata trahve vähemalt 1000 euro ulatuses. Isik on

tasunud ainult ühe trahvi ja ta ei näe mitte ühtegi võimalust, kuidas isikule saaks määrata nüüd

karistuseks uue rahatrahvi selle rikkumise eest. Iga karistus peab olema eelmisest rangem. Isiku

suhtes on juba rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena 3-ks kuuks ja nagu näha, siis

see ei ole oma eesmärki täitnud. Kui me vaatame kõike seda kogumis, et isikul on suures summas

maksmata rahatrahve, ka kõige väiksemaid mis iganes põhjustel, on need tasumata jätnud, isik

jätkab uute rikkumiste toimepanemist ja rikkumised on kogu aeg samalaadsed, siis tema hinnangul

teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki kaebaja ajutiselt liiklusest eemaldada. Karistus on

määratud täiesti proportsionaalselt.

3. Samuti uuris kohus väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: väärteoprotokoll; menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokoll; indikaatorvahendi kasutamise protokoll; tõendusliku alkomeetri

väljatrükk; taatlustunnistus; pädeva mõõtja tõend; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

(27.10.2024); 19.11.2024 väärteo otsus; 13.03.2024 väärteo otsus; karistusregistri väljatrükk;

sõiduki detailandmete päring; detailandmete päring isiku kohta.

Kohtuliku arutamise järeldused

4. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

5. Vaidlus puudub selles, et 27.10.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Ariz

Meriniit mootorsõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l.

6. Lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud asjas kogutud järgmiste tõenditega.

27.10.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et aadressil Harjumaa,

Harku vald, Tallinn-Kloogaranna 19. km allutas abipolitseinik Ariz Meriniidu indikaatorvahendi

kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 0,51 mg/l. Samal ajal on koostatud ka

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, milles on muuhulgas märgitud, et

kontrollile allutatud isikul oli silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, unisus ning

isiku juurest oli tunda alkoholi lõhna. Väärteoprotokolli kohaselt toimus mõõtmine tõendusliku

alkomeetriga. Asja materjalide juures olevast väljatrükist on näha, et alkoholisisaldus Ariz

Meriniidu väljahingatavas õhus 0,34 mg/l mõõdeti mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510

EE, seeria nr ARKM-0084 ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,29 mg/l kohta, mõõtjaks H. L..

Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00089 andmetel on mõõteseade Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-

0084 taadeldud 08.08.2024 ning taatlus kehtib kuni 28.02.2025. Politsei- ja Piirivalveameti poolt

väljastatud tõendi kohaselt on H. L. läbinud pädeva mõõtja koolituse 01.12.2016. Seega saab

mõõtetulemuse lugeda jälgitavaks ja tõendatuks vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1.

7. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendab ka

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud otsusest nähtub, et 27.10.2024 juhtis Ariz

Meriniit sõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx ning juht kõrvaldati 27.10.2024 kell 09:47 sõiduki

juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis.

8. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Ariz Meriniit juhtis

väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis

ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,29 mg/l. Sellega rikkus

Ariz Meriniit LS § 69 lg 3 sätestatut.

9. Kohtu hinnangul pani Ariz Meriniit LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt

kaudse tahtlusega. Kohtul puuduvad veenvad andmed, et Ariz Meriniidul ei oleks tekkinud mingitki

kahtlust sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis alkoholi tarvitamise tõttu. Kohtule ei mõju

usutavalt ega vastutustundlikult kaebuse esitaja väited, justkui tundis ta ennast kainena ning tal ei

olnud aega mõelda, et äkki ta võib-olla ei ole kaine. Kuigi Ariz Meriniidu sõnade kohaselt oli tal

justkui vältimatult vajalik sõidukit juhtida, minnes appi koduvägivalla all kannatavale isikule, siis

sellekohaseid väiteid Ariz Meriniit tõendanud ei ole (nt tunnistaja ütlused). Olukorras, kus isik asub

ennast aktiivselt kaitsma, tuleb tal esitada ka sellekohased tõendid. Kohtu hinnangul ei ole usutav,

et olukorras, kus isikul tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte

väiksem kui 0,29 mg/l, ei oleks isikul tekkinud kordagi küsitavust sõiduki juhtimisele asumise

lubatavusest. Tegemist ei ole niivõrd vähese piirmäära ületamisega, mis võiks anda aluse arvata, et

isiku enda hinnangul oli ta kaine. Seda enam, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokolli kohaselt tuvastati Ariz Meriniidul silmade punetus, reaktsioonikiiruse häiritus, kõne

aeglus, unisus ning oli ka tunda alkoholi lõhna. Kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult

tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel

kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud seisundit. Järelikult pidas Ariz Meriniit ka

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda.

10. Seega on Ariz Meriniit oma tegevusega täitnud LS § 224 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas

kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole:

menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150

loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

11. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p-des 7 ja 8 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole

varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

13. LS § 224 lg 2 järgi määras kohtuvälinemenetleja Ariz Meriniidule põhikaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja määranud

põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristust ei kohaldanud.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, raskendavad

asjaolud puuduvad.

14. Kaaludes karistusliigi valikut leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et A. Meriniidu

isikuandmed ehk tema eelnev karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest välistavad tema

suhtes rahatrahvi kohaldamise. Karistusregistri kohaselt on A. Meriniitu juba 13.03.2024 otsusega

karistatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest (rikkumine on toime pandud

22.02.2024) rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot, mis oli õigeaegselt tasumata. Samuti oli

tasumata rahatrahv 92 eurot 22.12.2023 toimepandud rikkumise eest KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2

järgi. Olukorras, kus isik jätab varasemad karistused õigeaegselt täitmata ning jätkab analoogse

süüteo toimepanemist, ei ole kohtu hinnangul rahatrahv karistusliigina avaldanud vajalikku mõju A.

Meriniidu õiguskuulekusele, mistõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi

intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist.

15. A. Meriniidu süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus

ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,29 mg/l, mis jääb etteheidetava teo piirnormi miinimumi

lähedale. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Samuti puuduvad andmed, et A. Meriniit oleks

kahjustanud kellegi vara või põhjustanud tervisekahjustuse. Sellistele andmetele toetudes leiab

kohus, et A. Meriniidu süü saab hinnata keskmisest madalamaks ning karistuse eripreventiivseid

eesmärke menetlusaluse isiku puhul saab saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas

määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka A. Meriniidu kahetsust

toimepandud rikkumise suhtes ning raskendavate asjaolude puudumist.

16. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste

täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest

ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku

sissetuleku tagamist. Kuna aga A. Meriniit ei ole tõendanud ei töökoha olemasolu ega

juhtimisõiguse vajalikkust tööülesannete täitmisel, on A. Meriniidu ütlused juhtimisõiguse

vajalikkuse kohta paljasõnalised. Samas isegi juhul, kui A. Meriniidul peaks sellekohane töökoht

siiski olemas olema, ei saa isik järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et

talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö

iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus

juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.

17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on A. Meriniidult võtta ära mootorsõiduki

juhtimisõigus neljaks kuuks. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ning arvestab

õiguskorra kaitsmise huvisid. Põhikaristuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei ole kuidagi

põhjendatud, arvestades A. Meriniidu varasemat rikkumist samalaadse teo eest ehk temast lähtuva

ohu suurust. Kuigi antud rikkumise raames isikute vara ja tervist A. Meriniit ei kahjustanud, peab

A. Meriniit enda hoiakuid ja suhtumist liikluskorda muutma. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju

all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma

käitumist suunama. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt

juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu

arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kõik isikud peaksid ennast

liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse

vajaliku rangusega.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPAPõhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 19.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001303 tuleb tühistada osaliselt, s.o Ariz

Meriniidule LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kestuse osas ning võtab Ariz Meriniidult ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 neljaks kuuks.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)