2-24-8421/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-8421

Tsiviilasi

Andrey Markushevi avaldus XXXXXX korteriühistu

29. märtsi 2024 üldkoosoleku otsuse punktide 5 ja

6.2 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) XXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), esindaja

Magafura Belyaeva

Vastustaja (avaldaja) Andrey Markushev (isikukood

XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman

Golovenko

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 21. veebruari 2025 määrus muutmata.

2. Jätta XXXXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XXXXXX korteriühistu

kanda.

4. Määrata Andrey Markushevi menetluskulude rahaliseks suuruseks 152 eurot 50

senti.

5. Mõista XXXXXX korteriühistult Andrey Markushevi kasuks välja menetluskulu

152 eurot 50 senti.

6. Mõista XXXXXX korteriühistult Andrey Markushevi kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustusmisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Andrey Markushev (avaldaja) esitas 28. mail 2024 maakohtule avalduse, milles palus

tuvastada XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike 29. märtsi 2024

üldkoosoleku otsuse p-de 5 ja 6.2 tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Kõik

menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda ja määrata kindlaks avaldaja

menetluskulude rahaline suurus ning mõista need menetluskulud korteriühistult avaldaja

kasuks välja. Avaldaja palus määrata kindalaks, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis

vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärale alates

menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige ja ta hääletas 29. märtsil 2024 üldkoosolekul

kõigi otsuste vastu.

22. märtsil 2022 avaldas XXXXXX korteriühistu juhatus trepikodade infotahvlil teate, milles

anti teada, et 29. märtsil 2024 algusega kell 17.00 toimub korteriühistu korteriomanike

üldkoosolek. Teates oli ära toodud ka üldkoosoleku päevakord.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selle kokkukutsumise korda. Teade

üldkoosoleku toimumise kohta avaldati korteriomanikele infostendil kuus päeva enne

koosolekut, kuigi MTÜS § 20 lg 5 ja korteriühistu põhikirja punkt 6.8 näevad ette, et teade

tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teadet avaldaja e-posti aadressile ei saadetud. Avaldajat esindab aastaid

tagasi antud tähtajatu notariaalse volikirja alusel tema vend, ning kogu infovahetus toimub

tema e-posti aadressi kaudu.

Lisaks erines teates märgitud üldkoosoleku päevakord oluliselt 29. märtsil 2024 toimunud

üldkoosoleku tegelikust päevakorrast. Kuna kõik korteriomanikud üldkoosolekul ei osalenud

ning päevakorra muutmine ei olnud üldkoosoleku poolt kinnitatud, puudus üldkoosolekul

õigus täiendava otsuse (p 6.2) vastuvõtmiseks.

Korteriühistu juhatus ei esitanud enne üldkoosoleku toimumist korteriomanikele tutvumiseks

2023. aasta majandusaasta aruannet ega 2024. aasta majanduskava. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teates puudus informatsioon selle kohta, kus oleks võimalik nimetatud

dokumentidega tutvuda, ning dokumente ei pandud tutvumiseks infostendile. Avaldaja

pöördus dokumentidega tutvumise sooviga puudutatud isiku poole, mille tulemusena saatis

korteriühistu juhatus 27. märtsil 2024 avaldaja e-posti aadressile 2023. aasta juhatuse aruande

ning revisjoniakti. Siiski ei esitatud avaldajale tutvumiseks 2024. aasta majandustegevuse

plaani. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on üldkoosoleku otsus p-s 5, millega otsustati tõsta

majahoolduse hinda 0,03 eurot/m2 võrra ning kinnitada 2024. aasta majandustegevuskava,

tühine.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Koosoleku läbiviimiseks vajalikud

dokumendid pandi üles infostendidele või saadeti korteriomanike e-posti aadressidele.

Avaldaja volitas oma esindajat alles 29. märtsi 2024 volikirjaga, mistõttu ei saanud

puudutatud isik ka enne üldkoosoleku toimumist talle vajalikke dokumente saata. Avaldaja ei

ole korteriühistu juhatusele esitanud mingeid avaldusi ega taotlusi.

Puudutatud isik esitas korteriühistu korteriomanike 29. märtsi 2024 üldkoosoleku parandatud

protokolli. Avaldaja volitatud esindaja ei hääletanud, mistõttu ei võeta tema antud häält

arvesse. Lisaks esindas avaldaja volitatud isik volikirja alusel ka korterit nr 69, kuid volituse

andis isik, kes ei ole korteri omanik.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 21. veebruari 2025 määrusega avalduse ja tuvastas korteriühistu

29. märtsi 2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse, jättis menetluskulud korteriühistu kanda ning

mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja 673 eurot 49 senti ja viivise menetluskuludelt

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Parandatud protokolli kohaselt osales koosolekul 47 korteriomanikku, kellele kuulub 51%

häältest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. Korteri nr 69 nimel antud volikiri ei oma asja

lahendamisel õiguslikku tähendust.

Kuna korteriühistu ei vaidlustanud koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise kuupäeva

(22. märts 2024) ega üldkoosoleku toimumise kuupäeva (29. märts 2024), luges maakohus

need asjaolud korteriühistu poolt omaksvõetuks. Sellest tulenevalt hakkas MTÜS § 20 lg-s 5

ja korteriühistu põhikirja p-st 6.8 tulenev 7-päevane etteteatamistähtaeg kulgema 23. märtsil

2024 ning lõppes 29. märtsil 2024. Üldkoosoleku oleks saanud läbi viia kõige varem 30.

märtsil 2024. Kuna koosolek toimus 29. märtsil 2024, ei järgitud seadusest ja korteriühistu

põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda. Seetõttu ei olnud nimetatud koosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma. Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisega.

Koosoleku toimumise teate saatmata jätmine avaldaja e-posti aadressile ei kujuta endast

iseseisvalt kokkukutsumise korra olulist rikkumist, kuivõrd avaldaja ei eita, et ta oli teadlik

üldkoosoleku toimumisest. Küll aga tuleb oluliseks rikkumiseks lugeda nii koosoleku teate

kui ka koosolekuks vajalike dokumentide (sh majanduskava) õigeaegse kättesaadavuse

tagamata jätmist. Korteriomanikele dokumentide õigeaegse esitamise nõue on kehtestatud

eesmärgiga võimaldada mõistlikku ettevalmistusaega, et korteriomanikud saaksid tutvuda

päevakorras olevate küsimustega ning seejärel kaaluda otsuste vastuvõtmise vajadust. 7-

päevane tähtaeg on selleks minimaalne. Avaldaja soovis koosolekul osaleda informeeritult,

ent korteriühistu rikkus oma kohustust, jättes kutse avaldamisel ja dokumentide edastamisel

järgimata seaduses ja põhikirjas sätestatud minimaalse vajaliku tähtaja. Selline rikkumine

välistas avaldajal võimaluse koosolekuks sisuliselt valmistuda ning teha kaalutletud ja

teadlikke otsuseid.

Korteriühistule oli teada, et avaldajat esindab volikirja alusel tema vend ning puudutatud

isikule oli samuti teada esindaja e-posti aadress. Avaldaja on tõendanud, et ta on pöördunud e-

kirja teel puudutatud isiku poole sooviga tutvuda koosoleku dokumentidega. Korteriühistu ei

ole esitanud aga tõendeid selle kohta, et üldkoosoleku kutse ja majanduskava oleksid

edastatud avaldaja esindaja e-posti aadressile. Kohus lähtub esitatud tõenditest, mille kohaselt

ei edastatud üldkoosoleku kutset avaldaja e-postile ning vastavasisuline teade avaldati

infotahvlil alles 22. märtsil 2024.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudus teave selle kohta, kus ja kuidas on võimalik

tutvuda majanduskavaga. Korteriühistul on seadusest tulenev kohustus saata korteriomanikele

e-posti teel dokumendid või anda teada, kus ja mil moel saab dokumentidega tutvuda.

Nimetatud asjaolu korteriühistu tõendanud ei ole. Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et

dokumendid (sh majanduskava) oleksid olnud kättesaadavad infotahvlil, arvestades

dokumentide võimalikku mahtu ja sisu. Sellise ulatusliku materjaliga tutvumist trepikojas ei

saa pidada mõistlikuks ega eesmärgipäraseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja ja puudutatud

isiku vahel on toimunud mitmeid kohtuvaidlusi, pidi puudutatud isikule olema teada avaldaja

e-posti aadress. Korteriühistu ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Samuti ei ole

puudutatud isik tuginenud sellele, et on avaldajale hiljemalt 21. märtsil 2024 esitanud kõik

üldkoosolekuks asjakohased dokumendid.

Korteriühistu on rikkunud KrtS § 20 lg-id 1 ja 4 ning MTÜS § 20 lg-t 5. Üldkoosoleku

kokkukutsumise tähtaja järgimata jätmine kujutab endast kokkukutsumise korra olulist

rikkumist, mistõttu on kõik 29. märtsi 2024 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teatise kohaselt oli päevakorra punktiks 6 märgitud üksnes

„Info (võlgnikud)“. Sellest ei saanud korteriomanik mõistlikult järeldada, et selle punkti

raames võidakse otsustada õigusabikulude tasumise või tagastamise üle. Ka ülejäänud

päevakorrapunktidest ei nähtu, et selline teema võiks arutlusele tulla. Kuna üldkoosolekul

tehti otsus küsimuses, mida ei olnud kokkukutsumise teates nimetatud, on oluliselt rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning otsus p-s 6.2 on tühine ka sel põhjusel.

MÄÄRSUKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 21. veebruari 2025 määruse

tühistamist ning asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Lisaks on

maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanuks menetlusosalistele selgitama,

milliseid asjaolusid tuleb tõendada ning millised tõendid on nõutavad. Olukorras, kus

korteriühistu poolt esitatud asjaolud olid puudulikud, oli kohtul kohustus juhtida tähelepanu

asjaolude täpsustamise ja tõendamise vajadusele ning küsitleda menetlusosalisi.

Menetlusnormide rikkumine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Samuti, kui

kohus tuvastas, et puudutatud isik ei ole võimeline koostama nõuetekohaseid

menetlusdokumente, oleks kohus pidanuks selgitama lepingulise esindaja kaasamise

vajalikkust.

5. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud.

Määruskaebuse esitaja tugineb väitele, et kohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuid ei ole

seejuures põhjendanud, milliseid konkreetseid asjaolusid ta sooviks täiendada ega selgitanud,

kuidas see mõjutaks maakohtu lahendit. Sellised üldised ja põhjendamata väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse

põhimõtteid, sealhulgas õigust kasutada lepingulist esindajat.

Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus on õige ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaidlustatud

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

7. Korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõue (alternatiivselt kehtetuks

tunnistamise nõue) kuulub lahendamisele hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kus kohus

ei ole TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega

nende hinnanguga asjaoludele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 3 (esimene lause) ja § 477 lg-le 7

selgitab kohus ise välja asjaolud ning kogub vajalikud tõendid (RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-

108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises

ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud

ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste

taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11).

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud puudutatud isiku õigust esitada oma

faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 198 lg 1 p 2, § 199 lg 1

p-d 4-6). Maakohtule võib olla ette heidetav, et ta ei selgitanud puudutatud isikule lisatõendite

esitamise võimalust istungil, kuid menetlusosalised ei taotlenud ka enda suulist ärakuulamist.

9. Kohtu peamine kohustus on tagada pooltele õiguskaitse võimalus, samas lasub

menetlusosalistel kohustus igakülgselt kaasa aidata asja lahendamisele. Riigikohus on

selgitanud, et menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2)

tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud,

mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-

16-3663/95, p 23). TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited esitada võimalikult vara. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses, ei maa-

ega ka ringkonnakohtus, oma menetlusõiguste teostamisel nimetatud põhimõtteid järginud.

10. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus rikkus menetlusnorme, mille tõttu ta ei

saanud oma õigusi maakohtus kasutada, tuli tal lisaks rikkumise esiletoomisele

määruskaebuses selgelt märkida, millised õigused kasutamata jäid ning lisada esitamata

jäänud taotlused ja tõendid (TsMS § 644 lg-d 4, 5). Ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg-te 3

ja 4 alusel hinnata esimeses kohtuastmes tuvastamata asjaolusid ja hindamata tõendeid üksnes

seaduses sätestatud alustel. Määruskaebuses ei ole täpsustatud, milliseid konkreetseid

asjaolusid või tõendeid oleks korteriühistu soovinud maakohtus veel esitada. Puudutatud isik

ei ole ringkonnakohtule esitanud uusi tõendeid ega väitnud, et korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumise teade oleks avaldatud enne 22. märtsi 2024, ega ole tõendanud ka asjaolu, et

majanduskava oleks olnud tutvumiseks kättesaadav trepikodade infostendidel. Seetõttu on

maakohus esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumise korda on rikutud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohtul puudub seaduslik

alus jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

9. Seadusest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus

menetlusosalisele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi (TsMS § 347 lg

5). Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus, mida kohus juriidilisest isikust

menetlusosalisele reeglina selgitama ei pea. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et tema õigused

maakohtus jäid esindamata advokaadi puudumise tõttu, siis oleks ta saanud advokaadi

esindust ringkonnakohtus kasutada.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 152 eurot 50

senti (koos käibemaksuga). Avaldaja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega

tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 1,25 tundi, avaldaja esindaja tunnitasu oli 122

eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnitasu

mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus avaldaja

menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 152 eurot 50 senti ja mõistab

selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

Vastavalt avaldaja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)