2-24-15658/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-15658

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

ANSIV GRUPP OÜ hagi V. A. vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

4809,20 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

14.01.2025.a. ja 20.03.2025.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

ANSIV GRUPP OÜ (rk 14052153, Õnne

tn 8, Kukruse linnaosa, Kohtla-Järve

30621, Ida-Virumaa)

Vandeadvokaat Roman Golovenko

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee)

V. A. (ik XXX; XXX)

Advokaat Aleksei Forstiman

(Advokaadibüroo Narlex; e-post

aleksei.forstiman@narlex.com)

RESOLUTSIOON

1. ANSIV GRUPP OÜ rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. A.lt ANSIV GRUPP OÜ kasuks 453 (nelisada viiskümmend kolm)

eurot 94 senti.

3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. ANSIV GRUPP OÜ esitas Viru Maakohtule hagi V. A. vastu, milles palus kostjalt välja

mõista kahjuhüvitise 4809,20 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.06.2024 töölepingu, mille kohaselt asus V. A. tööle

kaubabussi juhi ametikohale.

Kostja töötas juhina hageja omandis oleval sõidukil OPEL VIVARO, reg. nr XXX. Sõiduk oli

korras ja järgmise tehnoülevaatuse kontroll oli määratud augustis 2024.

14.08.2024 toimus aadressil K. Lutsu tn 1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

töötaja süül liiklusõnnetus. Selle juhtumi tagajärjel sai hageja sõiduk OPEL VIVARO, reg nr

XXX oluliselt kahjustada.

Pärast 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetust lõpetati töösuhe kostjaga poolte kokkuleppel (TLS §

79) alates 16.08.2024.

Hageja liikluskindlustusandja tuvastas, et 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest

vastutab 100 % ulatuses OPEL VIVARO, reg nr XXX, juht ehk kostja. PPA kiirmenetluse

otsusest väärteoasjas nr 2440,24,004231 tuleneb, et 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse

põhjustas kostja. PPA kiirmenetluse otsusest nähtub, et 14.08.2024 Ida-Viru maakonnal, Kohtla-

Järve linnas Järveküla teel, K. Lutsu 1 juures kostja, juhtides hageja mootorsõidukit OPEL

VIVARO, ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning ei hoidnud ees liikuva mootorsõidukiga

piisavat pikivahet, samuti ei märganud ees liikuva mootorsõiduki pidurdamist, mille tulemusel

Opel Vivaro juht kokkupõrke vältimiseks sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku

vastutuleva mootorsõidukiga PEUGEOT PARTNER reg.nr-ga XXX. Oma hooletu tegevusega

põhjustas kostja varalise- ja tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, rikkudes liiklusseaduse § 16

lg 1, § 14 lg 2 ja § 46 lg 1. PPA kiirmenetluse otsusest tuleneb ka, et kostja pani nimetatud teo

toime ettevaatamatusest ja ta tunnistab oma süüd.

Hageja pöördus sõiduki OPEL VIVARO XXX taastamiseks Mostrans OÜ poole. Mostrans OÜ

pakkumise kohaselt on hageja sõiduki taastamisremondi maksumus 3800 eurot.

Hageja kindlustusandja ERGO teatas hagejale, et hageja kindlustusmakse suurus pärast

14.08.2024

toimunud kindlustusjuhtumit suureneb oluliselt. Enne kindlustusjuhtumit oli aastane

kindlustusmakse suurus 186,96 eurot, pärast kindlustusjuhtumit on aastane kindlustusmakse

suurus juba 1196,16 eurot. Seega sai hageja otsest varalist kahju ka seoses kindlustusmakse

suurendamisega, s.o kahju summas 1009,20 eurot (1196,16 – 186,96). Hageja proovis arutada

kostjaga küsimusi kahju hüvitamise kohta, kuid kostja keeldus läbirääkimistest ja kahju

hüvitamisest.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist suuruses 4809,20 eurot, millest

- otsene varaline kahju seoses sõiduki taastamisega 3800,00 eurot;

- otsene varaline kahju seoses kindlustusmakse suurendamisega 1009,20 eurot.

Kostja oli kohustatud täitma oma töökohustusi lojaalselt hageja vastu ja vajaliku hoolsusega (TLS

§15clg 1, § 16 lg 1). Kostja oli kohustatud vältima tegevusi, mis võivad tekitada kahju hagejale ja

kolmandatele isikutele, sh kostja oli kohustatud täitma liikluseeskirju (TLS §15 lg 2 p 5, § 74 lg

2). Kostja rikkus aga oma töökohustusi ja sellega tekitas hagejale kahju (TLS § 72).

TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale

tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet,

töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise

kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi

kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva

tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.

Süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Hageja on seisukohal, et tegemist on kostja raske hooletusega töökohustuste täitmisel ja kostja

vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on ise kinnitanud, et on rikkumistes süüdi.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi kahjustades hageja vara. Kostja tegevuse ja

hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja, juhtides hageja sõiduautot, oleks olnud

tähelepanelik ja hoolikas, ei oleks ta põhjustanud liiklusõnnetust, ei oleks hageja sõiduauto

kahjustusi saanud ega sõiduauto väärtus vähenenud, hagejal ei oleks vajadust sõiduki

taastusremondiks. Kui kostja ei oleks põhjustanud 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetust, siis ei

oleks hageja jaoks kindlustusmaks suurenenud.

3. 29.11.2024.a. menetlusdokumendis märgib hageja, et vale on kostja väide, et hageja ei täitnud

kostja ees töösuhetes rahalisi kohustusi ja ei maksnud kostjale ühtegi senti.

Kostja töötas hageja juures kaubasõiduki juhi ametikohal.

Hageja omandis on OPEL VIVARO reg nr XXX, VOLKSWAGEN CADDY KASTENreg nr

629MRG ja VOLKSWAGEN CADDY KASTEN reg nr 875BAD. Hageja kasutab kõiki neid

sõidukeid toidu laialivedamiseks. Kostja töötas kõigil kolmel sõiduautol.

14.08.2024, kui toimus aadressil K. Lutsu tn 1 liiklusõnnetus, juhtis kostja sõidukilt OPEL

VIVARO, reg nr XXX. Sõiduk oli korras ja järgmise tehnoülevaatuse kontroll oli määratud

augustis 2024. Kostja väited, et „auto tehniline seisukord oli halb“, „ootamatult üles öelnud auto

pidurid põhjustasid 14.08.2024 avarii“, „hageja andis kostjale töötamiseks sõidukõlbmatu auto“

jms, ei tugine tõenditele ning on valed.

Kostja esitas tõendina videosalvestise autoteeninduse töötajaga. Hageja on seisukohal, et antud

tõend ei ole usaldusväärne. Videol on salvestatud osaliselt kõne hageja (väidetavalt, kuna teda ei

saa näha) ja autoteeninduse töötajaga Jevgeni Mossini vahel (hageja kinnitab, et videol on

salvestatud Mostrans OÜ juhatuse liige Jevgeni Mossin). Videolt ei ole nähtav, millisest autost

nad tegelikult räägivad ja millal see toimus.

Pärast kostja vastuse saamist pöördus hageja Jevgeni Mossini poole seletuste saamiseks. Jevgeni

Mossin teatas hagejale, et kostja esitas küsimused ja Jevgeni Mossin rääkis hageja teisest

sõidukist,

s.o VOLKSWAGEN CADDY KASTENi kohta. Hageja kinnitab, et sõidukil VOLKSWAGEN

CADDY KASTEN reg nr 629MRG, olid tõepoolest probleemid piduriga.

Kostja tegi liiklusavarii kui juhtis sõidukit OPEL VIVARO registreerimisnumber XXX.

Kostja väidab, et „auto parandamine summale 3800 eurot on sarnase auto väärtusega summas

1900 eurot võrreldes ebamõistlikult kulukas, mistõttu ei saa vastavalt VÕS § 132 lg 1 nõuda

suuremat hüvitist kui samaväärse auto väärtust“.

Hageja ei ole nõus kostja vastuväitega. Hageja pöördus Mostrans OÜ poole hinnapakkumise

täpsustamiseks. Mostrans OÜ esitas hagejale täiendatud hinnapakkumise, kus on kajastatud

vajalikud materjalid ja detailid, samuti remonditasu arvestus.

Kostja väide, et sarnase sõiduki väärtus on 1900 eurot on vale. Kostja esitas väljavõtte Saksamaa

saidilt. Sarnaste sõidukite väärtus Eestis erineb aga sellest. Auto24.ee avaldatud kuulutustest

tuleneb, et sarnaste sõidukite väärtus on ca 4865 eurot ((3500 + 4000 + 4400 + 7550) / 4).

On vale kostja väide, et „hageja esitatud hinnavõrdlus liikluskindlustuse osas ei ole asjakohane

kahju tõendamiseks kindlustusmaksete suuruse suurendamisega (186.96 eurost 1196.16 euroni)

seoses“.

Kostja esitas abstraktsed andmed võimaliku kindlustusmakse suuruse kohta, kuid seal ei olnud

arvestatud 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse tagajärgi. Seega ei ole kostja hageja nõude

suurust ega tõendeid ümber lükanud.

Kostja palub hageja kahjuhüvitist vähendada 1 euroni. Hageja on seisukohal, et puuduvad alused

kahju hüvitise vähendamiseks TLS § 74 lg 2 alusel.

4. 28.01.2025 seisukohas selgitab hageja, et tegi 08.10.2024 kindlustusandjale päringu ja palus

teatada, mis suuruses oleks aastane kindlustusmakse sõiduki jaoks OPEL VIVARO (reg.nr XXX)

uueks perioodiks (s.o pärast liiklusavariid) ning milline oli kindlustusmakse suurus samal sõidukil

eelmisel aastal. Vastuseks päringule edastas kindlustusandja hagejale eelmise aasta

kindlustuspoliisi ja kindlustuspakkumuse uueks aastaks. Dokumentidest tuleneb, et enne

kindlustusjuhtumit oli aastane kindlustusmakse suurus 186,96 eurot. Pärast kindlustusjuhtumit on

aastane kindlustusmakse suurus 1196,16 eurot. Seega sai hageja otsest varalist kahju ka seoses

kindlustusmakse suurenemisega, s.o kahju summas 1009,20 eurot (1196,16 – 186,96).

Kostja esitas 06.01.2025 arvamuses hagejale tasaarvestuse avalduse.

Kostja avaldas, et tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt hageja ja kostja vahel olnud

töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83 eurot.

Hageja lisab, et kostja brutotöötasu suurus juulis 2024 oli 722,89 eurot ja augustis 2024 – 356,31

eurot. Seega kokku 1079,20 eurot. Antud summa on kostjale välja maksmata.

Hageja tunnistab, et kostjal on õigus tasaarvestada tema töötasu nõuet suuruses 1079,20 eurot

(bruto) hageja kahjunõudega. Muus osas hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega ja palub

ülejäänud osas VÕS § 200 lg 4 alusel jätta kostja tasaarvestusavaldus tähelepanuta.

5. 20.03.2025 istungil jäi hageja oma nõude juurde.

Hageja nõustus osaliselt kostja tehtud tasaarvestusega (1079,20 eurot) ning palus välja mõista

kahjuhüvitise 3710 eurot.

Seoses tunnistaja J. Orlovi ütlustega märkis hageja esindaja, et tunnistaja ei kinnitanud, et sõiduk,

mis osales liiklusavariis 14. augustil 2024, on sama sõiduk. Kostja ei tõendanud ega põhjendanud,

et sõiduk oli puudusega liiklusavarii ajal. Kui sõiduk ei olnud korras, siis oleks sellest pidanud

teatama hagejale ja teistele hageja autojuhtidele. Kostja seda ei teinud. Kostjal oli võimalus võtta

muu sõiduk töökohustuste täitmiseks. Kostja ei ole veenvalt seletanud, miks ta seda ei teinud.

Enne kohtusse pöördumist ja vastuses hagile kostja ei väitnud ühtegi korda, et liiklusavarii ajal

sõiduk ei olnud tehniliselt korras ja et sõidukil olid probleemid piduritega.

II KOSTJA SEISUKOHAD

6. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hageja nõudele vastu.

Puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli suuline tööleping ning kostja töötas 22.06.-16.08.2024

väikse kaubabussi Opel Vivaro reg.nr XXX juhina. Hageja tegeleb toidu valmistamise ja

kättetoimetamisega. Hageja pidi kostjale tasuma töötasu 820 eurot kuus bruto, so töötasu

alammääras. Kostja tööaeg kestis rohkem kui 10 tundi päevas, tavaliselt 06.00-16.30.

Auto läbisõit oli 16.07.2024 seisuga 380 869 kilomeetrit. Auto tehniline seisukord oli halb.

Kostja selgitab, et ootamatult üles öelnud auto pidurid põhjustasid 14.08.2024 avarii.

12.08.2024 kostja sõitis autoga ja sõidu ajal kuulis pidurdamisel paremal pool metalset lihvivat

heli ja piduri pedaal muutus pehmemaks. Siis kostja helistas ülemusele Sergei Ivanovile ja ütles

talle, et buss vajab remonti, sellel on piduriprobleem. Kostja sõitis kohe autoteenindusse ning jätis

auto sinna. See oli 12.08.2024 umbes kell 16:00. Kostja ütles kohe teisele autojuhile, kes pidi

järgmisel päeval töötama autoga, et auto on teeninduses. 13.08.2024 oli kostjal töögraafiku järgi

puhkepäev.

14.08.2024 kell 6:00 hommikul tuli kostja tööle. Buss oli nagu tavaliselt veose laadimiskohas

pargitud laadimiseks. Kuna buss oli pargitud laadimispunktis, tähendas, et oli auto valmis tööks.

Kostja käivitas auto, sõitis 10 meetrit ja vajutas pidurit – ei olnud mingit mürtsumist ja pedaal oli

sama kindel kui töökorras autol. Kuna mingit lihvimist ei olnud kuulda ja pedaal oli kindel, siis

kostja arvas, et 12.08.2024 ilmunud pidurisüsteemi rike oli kõrvaldatud/remonditud. Muul viisil

pidurid kontrollida polnud võimalik.

Kostja sõitis autoga 14.08.2024 praktiliselt terve päeva. Kõik oli piduritega hästi. 14.08.2024

õhtupoole kella 16.00 paiku Kohtla-Järvel peatas kostja Maxima valgusfoori juures. Valgusfoori

rohelise tulega hakkas kostja edasi liikuma lubatud kiirusega. BMW keskuse ees hakkasid

eesolevad sõidukid aeglustama - kostja nägi eesoleva sõiduki stopptuled ning vajutas nagu

tavaliselt piduripedaali. Sel hetkel auto paiskus ootamatult vastassuunavööndisse, kus põrkas

kokku vastutuleva autoga.

Politsei tuli ja uuris sündmuskohta. Kostja oli hämmingus, kuidas see võis juhtuda ning oli väga

hirmul õnnetuse teise autojuhi pärast. Loomulikult kostja sai aru, et tema auto oli õnnetuses süüdi,

nii kostja ei hakanud politseinikuga oma arusaamatust juhtunu kohta seletada ja kirjutas

dokumentide alla. Hiljem kodus kostja sai aru, et see oli midagi auto piduritega.

Kostja rääkis väärteoasja menetlejale, et ootamatult üles öelnud auto pidurid põhjustasid avarii,

millele sai menetlejalt vastuse, et sellest on juba hiljem rääkida, et kõik on teistmoodi kirjutatud

otsuses ning on vaja vaid allkirjastada ning kui kostja tahab vaielda ja öelda pidurite kohta, siis

kostjal on vaja pöörduda advokaadi poole. Kostja kartis, et võetakse juhiluba ära ning kui

menetleja ütles, et määratakse kostjale ainult trahv, otsustas kostja, et parem maksta trahv ning

otsust mitte vaidlustada.

Kui auto pidureid ei parandatud 12.08.2024, siis pidurdamisel 14.08.2024 õhtul sündmuskohal

läksid rataste pidurid katki ning ei pidurdanud ühtlaselt. Kostja sai teada pärast hagi saamist

vestlusest autoteeninduse töötajaga teada, et kui kostja pani auto 12.08.2024 autoteenindusse, siis

sõidukit ei remonditud.

Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.

Hageja heidab kostjale ette töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist: kostja, juhtides hageja

sõiduautot, ei olnud tähelepanelik ja hoolikas.

Selleks, et otsustada, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, tuleb käsitleda

liiklusõnnetuse asjaolusid. Kostja hinnangul ei saa kostjale ette heita, et ta ei olnud tähelepanelik

ja hoolikas. Kostja oli tähelepanelik ja hoolikas, kuid viidatud olukorras ei ole võimalik vältida

auto vastassuunavööndisse ootamatut paiskumist ja vastutuleva autoga kokku põrkamist. Avarii

toimus asjaolude koosmõjul, mis ei lähtunud kostjast ega olnud tema kontrolli all.

Kostja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

Väärteo toimepanek sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla

aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod,

esmajoones kohustuste rikkumine. Kuna täidetud ei ole hageja kahju hüvitamise nõude esimene

eeldus, puudub vajadus kontrollida, kas täidetud on ülejäänud eeldused.

Kostja esitab ka teised vastuväited, mida palub kohtul arvestada kui kohtu hinnangul on kostja

rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Mostrans OÜ koostatud pakkumus summale 3800

eurot. Hageja pole tõendanud kahju kõrvaldamiseks vajalike mõistlike kulude (VÕS § 132 lg 3)

suurust. Viidatud pakkumus ei tõenda kahju suurust seoses avariiga, sest pole nimetatud

remontimiseks vajalikud materjalid ja detailid ning nende maksumused, samuti remonditasu. Auto

remontimine 3800 euro eest on sarnase auto väärtust (1900 eurot) arvestades ebamõistlik.

Hageja esitatud hinnavõrdlus liikluskindlustuse osas ei ole asjakohane kahju tõendamiseks

kindlustusmaksete suuruse muutumise osas (186.96 eurost 1196.16 euroni). Tõendite alusel ei ole

selge millega oli seotud väidetud suurendamine kas viidatud avariiga või hageja autode muude

avariidega, mistõttu ei tõendatud avarii ja väidetud kahju vahel põhjuslik seos, samuti VÕS § 127

lg-tes 2 ja 3 nimetatud eeldused - kahju ei ole hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga, samuti kahju tekkimine sel viisil ei olnud kostjale töölepingu sõlmimise ajal

ettenähtav.

On üldteada, et liikluskindlustuse summa määrab kindlustusandja ning selles on ta täielikult vaba,

mistõttu ei ole tõendatud, et hinna tõstmine on seatud just avarii mitte teiste asjaoludega. Samuti

on üldteada, et valivatakse odavama liikluskindlustus, sest kindlustatakse kindlustusvõtja vastutus

seadusega sätestatud imperatiivsetel tingimustel. Seetõttu ei saa olla hagejal kahju sellest, et

konkreetne kindlustusandja tegi praegu kallima pakkumise võrreldes tema varasema pakkumisega.

Hüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 järgi (kui kohus tuvastab, et kostja on töölepingut rikkunud

hooletuse tõttu) tuleb arvestada järgmistele põhilistele asjaoludele:

-

hageja oli töötanud tööandja juures väga lühikest aega (vähem kui kaks kuud);

- hageja töötasu oli 820 eurot kuus bruto;

- töötingimused, so tööpäeva pikkus ja auto halb tehniline seisukord.

- sõidukitega seotud teenust osutava hageja tegevus toidu kättetoimetamiseks on tüüpiliselt seotud

sõidukitele kahju tekkimise ohuga. Avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski

realiseerumisega ning hageja tegevusalal võivad taolised õnnetused juhtuda. Hagejal oli võimalik

riske maandada autot kindlustades kindlustuslepinguga, mis võimaldaks auto remontida

kindlustushüvitise arvel.

Arvestades auto remondikulude suurust ja kostja töötasu (mis ei ole hageja kostjale ka tasutud) ei

saanud hageja eeldada, et kostja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada auto

parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja

huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut. Vabatahtliku kindlustuslepingu

mittesõlmimine on asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada.

Kui kohtu hinnangul on kostja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, palub kostja

kahjuhüvitise vähendada 1 euroni.

Lepingu rikkumisele tuginemine hageja poolt on ka hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja andis

kostjale töötamiseks sõidukõlbmatu auto ning erilised asjaolud kostja ei saa ette näha. Kuna ei ole

põhjendatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

7. 6.01.2025 seisukohas täpsustas kostja, et eksis vastuses hagile väites, et hageja ei maksnud

kostjale töösuhtes ühtegi senti. Kostja kontrollis oma panagakonto väljavõtet ja avastas, et hageja

tasus kostja pangakontole 19.07.2024 218,42 eurot seletusega töötasu juuni. Rohkem laekumisi ei

olnud.

Ei ole õige hageja väide, et kostja töötas hageja juures ja sõitis autodega Opel Vivaro reg. märk

XXX, VW Caddy Kasten reg. märk 629MRG ja VW Caddy Kasten reg. märk 875BAD. Kostja ei

töötanud autol VW Caddy Kasten reg. märk 629MRG üldse. Autol VW Caddy Kasten reg. märk

875BAD kostja töötas vaid ühe päeva. Muul ajal töötas kostja vaid autoga Opel Vivaro reg. märk

XXX. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et enne 14.08.2024 liiklusõnnetust oli auto töökorras.

14.08.2024 seisuga kehtiv auto tehnoülevaatus oli tehtud 23.08.2023, so praktiliselt 1 aasta enne

14.08.2024 liiklusõnnetust. 21.08.2023 aga oli autol tehnoülevaatusel tuvastatud tõsised

probleemid piduritega - torud on kahjustunud või korrodeerunud, tagumistele õõtshoobadele

kinnituvad.

Auto pidurid ei olnud korras ka tehnoülevaatusel augustis 2022. Auto tehnoülevaatuse kohta

andmed näitavad, et auto alates 2022.a viimase kahe aasta jooksul sai tehnoülevaatuse ainult

korduval katsel, mistõttu on võimalik eeldada, et 14.08.2024, so aasta jooksul peale viimase

tehnoülevaatust 23.08.2023 ei olnud auto töökorras.

Ka Jevgeni Orlovi 25.12.2024 seletus kinnitab, et auto pidurid ei olnud 12.08.2024 töökorras.

Jevgeni Orlov vaatas auto 12.08.2024 ja tuvastas sõiduki esimese esipidurisüsteemi rikke. Samal

päeval pidurisüsteemis rikke remontimiseks viis kostja auto hageja esindaja S. Ivanovi poolt

nimetatud hoolduskeskusse, kus auto remont oli ilmselt ebakvaliteetne.

Kostja tegi 2024. detsembris parklas aadressil Vanalinna tn 10 Kohtla- Järve seisava kahjustatud

auto Opel Vivaro reg. märk XXX piduri süsteemist ABS foto. Fotol on näha, et ABS süsteemi

juhtplokki (mille süsteem reguleerib auto pidurisüsteemis rõhku), ühe toru, mille kaudu liigub

pidurivedelik piduriklotsidele, asemele keeratud sisse polt, toru oli ummistatud poldiga. Sel

põhjusel 14.08.2024 pidurivedelik piduriklotsidele ühel rattal ei jõudnud ja seega see ratas ei

pidurdanud. Kuna üks toru oli ummistatud poldiga, puudus selle toru kaudu ühendatud rattal

pidurdusjõud, mis sai 14.08.2024 avarii põhjuseks kui auto paiskus pidurdamisel

vastassuunavööndisse kuna pidurdusjõud ratastel oli erinev ja seda ei olnud kostjal võimalik

vältida.

Kostja hinnangul ei ole usaldusväärne Jevgeni Mossini kirjalik seletus. 08.11.2024 esitatud

videosalvestisel suhtles kostja Jevgeni Mossiniga auto Opel Vivaro reg. märk XXX kohta.

Jevgeni Mossini kirjalik seletus oli antud hageja esindaja palvel ja ei ole usaldusväärne tõend kuna

Jevgeni Mossin ei ole huvitatud anda ütlusi hageja ja enda kahjuks - pidurisüsteemi toru oli

ummistatud poldiga Jevgeni Mossini remondikojas ning hageja ja Jevgeni Mossin on omavahel

seotud kuna Jevgeni Mossini juhtiva ettevõtte Mostrans OÜ remondib pika aja vältel hageja

autosid. Kostja palub jätta Jevgeni Mossin kirjalik seletus arvestamata.

Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Mostrans OÜ täiendatud pakkumus summale 3800

eurot.

Samuti ei ole kostja hinnangul tõendanud hageja auto turuväärtus summas 4865 eurot. Hageja

esitatud andmed müügikulutuse kohta ei anna infot müüdavate sõidukite tehniliste andmete ja

seisukorra kohta. Müügikulutuses nimetatud sõidukid on hageja sõidukiga sarnased ainult margi ja

mudeli järgi, kuid ilmselt parema tehnilise seisukorraga. Kostja on tõendanud auto turuväärtuse

summas 1950 eurot ning arvestades hageja auto halba tehnilist seisundit on asjakohatud hageja

esitatud müügikulutused korras olevate autode müügi kohta.

Kostja hinnangul ei ole hagejal kahju liikluskindlustusega seoses. Sõiduk on registrist ajutiselt

kustutatud, mistõttu ei ole liikluskindlustust vaja. Kostja on tõendanud, et auto aastane

liikluskindlustus maksab 290 eurot.

Hageja ei ole sisuliselt vastanud kostja väitele, et hüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 järgi (kui

kohus tuvastav, et kostja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu) tuleb arvestada asjaolusid ning

kui kohtu hinnangul on hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi tuleb kostja

kahjuhüvitise vähendada 1 euroni.

Kostja esitab hagejale tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198

kohaselt hageja ja kostja vahel olnud töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83

eurot (töötasu 22.06.-16.08.2024 summas 1561,86 eurot bruto – 19.07.2024 makstud 273,03 eurot

bruto (mis vastab 218,42 eurot neto) hageja vastu hagiavalduses esitatud rahaliste nõuetega, mille

tulemusena on kõik kostja võimalikud rahalised kohustused hageja ees selles mahus (1288,83

eurot) täidetud, mistõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata täielikult või osaliselt ka seoses

eelviidatud tasaarvestusega.

8. 28.01.2025 seisukohas märgib kostja, et pöördus Cargolder OÜ poole (rk 14366704)

päringuga sõiduki Opel Vivaro reg. märk 211BGT kohta taastamiskulude kalkulatsiooni

saamiseks.

Cargolder OÜ tegeleb sõidukite remontimisega ja nende varuosade müümisega. Cargolder OÜ

hinnapakkumise kohaselt kasutatud varuosadega sõiduki Opel Vivaro reg. märk 211BGT

taastamisel varuosade ja tööde eest summa on kokku 1631 eurot käibemaksuta ja 1989,92 eurot

käibemaksuga. Kuna kohtuasja materjalide järgi sõiduk on kasutatud (väljalaske aasta 2007,

läbisõit 380 869 kilomeetrit), siis taastamiseks kasutatud varuosade kasutamine on mõistlik ja

vastab VÕS § 127 lg-s 1, 5 ja § 132 lg 3 esimeses lauses sätestatule. Samuti tuleb arvestada, et

hageja on käibemaksukohustlane, mistõttu sõiduki remondi tasumise juhul tuleb arvestada hageja

maksusummast maha sõiduki taastamiskulude arvest remondiettevõttele makstud käibemaks 22%.

Seega ei ületa sõiduki taastamiseks/parandamiseks hageja mõistlikud kulud (varuosad ja töö)

summat 1631 eurot.

Hageja esitatud Mostrans OÜremondipakkumine ei ole usaldusväärne tõend, sest viidatud äriühing

ei ole tegutsev. Mostrans OÜ ei deklareeri käivet alates 2023.aasta II kvartalist ning tasus alates

2023. II kvartalist 2024.a. lõpuni riiklike maksudena kokku 25 senti, äriühingul puuduvad

töötajad. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et Mostrans OÜ remondipakkumine ei saa

olla usaldusväärne.

Samuti ei ole kostja hinnangul tõendanud hageja väide sõiduki turuväärtuse kohta 4865 eurot.

Kostja esitas 08.11.2024 kohtule tõendi sõiduki turuväärtuse kohta 1950 eurot. Lisaks esitas kostja

tõendina veel 3 müügikulutust, millega soovib tõendada sarnaste sõiduki müügihinnad 1600-2000

eurot piires. Näiteks Narvas müüakse sarnane sõiduk (väljalaske aasta 2007, läbisõit 471

tuhatkilomeetrit, diisel) 2000 eurot eest.

Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina Igor Belozerski kohtule adresseeritud kirja.

Igor Belozerski märkis kirjas, et kostja juhitava sõiduki Opel Vivaro vastassuunavööndisse

paiskumise põhjuseks oli miski eriline. Igor Belozerski kirjaga soovib kostja tõendada enda

seletust avarii tekkimise põhjuse kohta - et ootamatult üles öelnud pidurid põhjustasid sõiduki

paiskumise vastassuunavööndisse, kuus põrkas Igor Belozerski sõidukiga.

Kostja esitas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt

hageja ja kostja vahel olnud töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83 eurot

(töötasu 22.06.-16.08.2024 summas 1561,86 eurot bruto – 19.07.2024 makstud 273,03 eurot bruto

(mis vastab 218,42 eurot neto) hageja hagiavalduses esitatud rahaliste nõuetega.

Kostja täiendas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse töötasu nõuet 1288,83 eurot perioodi 17.08.2024-

28.01.2025 eest arvestatud viivisenõudega (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse

viivisemääras) hageja vastu summas 70,12 eurot - kogusummas 1358,95 eurot hageja esitatud

rahaliste nõuetega, mille tulemusena on kõik kostja võimalikud rahalised kohustused hageja ees

selles mahus täidetud.

9. Lõppseisukohtades 17.04.2025 jäi kostja varasemate seisukohtade juurde ja palus jätta hagi

rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja vastutuse aluseks oleva süü olemasolu. Kostja leiab,

et on tõendatud, et avarii toimus sõiduki tehnilise rikke tõttu, mida hageja varjas kostja eest.

Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu kuidas sõiduki pidurisüsteemi leke parandati.

Hagejal ei ole väidetavat kahju tekkinud, sest hageja tõend sõiduki taastamise kohta ei ole

usaldusväärne. Kostja tõendas sõiduki taastamiskulude hageja väidetust väiksemas summas.

Samuti sarnaste sõidukite väärtus on väiksem kui hageja nõutav kahju. Hageja väidetav sõiduki

väärtus ei ole usaldusväärselt mõõdetav. Kostja tõendas, et sarnaste sõidukite müügihinnad on

hageja väidetust väiksemas summas.

Hageja väidetav kahju kindlustuse osas ei ole hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning viidatud kahju ei olnud rikkumise võimaliku tagajärjena

kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Hageja tõend kindlustusseltsilt ei ole asjakohane kahju

tõendamiseks, sest kostja esitatud tõendi kohaselt sõiduki kindlustuskulud on hageja väidetust

väiksemas summas. Samuti sõiduki kindlustusega väidetav kahju puudub - sõiduk ei saa liikuda

seoses registrist kustutamisega. Hageja nõue kostjalt kindlustusmaksete sissenõudmiseks on

seetõttu vastuolus ka hea usu põhimõttega.

Eeltoodut arvestades ei ole leidnud tõendamist kahju hüvitamise eelduste täitmine.

Lisaks on väidetav hageja nõue (kui kohus tuvastab kostja kohustuse) osalisest või täielikult

lõppenud tasaarvestusega.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad,

tunnistaja ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

12. Tsiviilasja materjalide kohaselt:

- ANSIV GRUPP OÜ ja V. A. vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt kostja töötas

22.06.2024-16.08.2024 bussijuhi ametikohal. Töösuhe lõppes 16.08.2024 poolte kokkuleppel

(TLS § 79) (dtl 9);

- Hageja omandis on sõiduk OPEL VIVARO, registreerimisnumber XXX (dtl 10-11). Sõiduk oli

läbinud tehnoülevaatuse 23.08.2023, järgmise tehnoülevaatuse kontroll oli määratud 31.08.2024

(dtl 88);

- 14.08.2024 toimus aadressil K. Lutsu tn 1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

töötaja süül liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai hageja sõiduk OPEL VIVARO, reg nr XXX

oluliselt kahjustada (dtl 12-22);

- Hageja kindlustusandja ERGO Insurance SE tuvastas, et 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse

põhjustamise eest vastutab 100 % ulatuses OPEL VIVARO, reg nr XXX, juht (kostja) (dtl 23);

- Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2440,24,004231 tuleneb, et

14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse põhjustas kostja (dtl 25-26)

- Mostrans OÜ pakkumise kohaselt on hageja sõiduki OPEL VIVARO, registreerimisnumber

XXX taastamisremondi suurus 3800 eurot (dtl 26, 78).

- kindlustuspoliisi nr L007600456 kohaselt oli OPEL VIVARO XXX kindlustusmakse perioodi

6.07.2024-5.07.2025 eest 186,96 eurot (dtl 29);

- Hageja kindlustusandja ERGO Insurance SE andis kindlustuspakkumuse nr 27154690 OPEL

VIVAROLE, mille kohaselt on järgmisel perioodil (12 kuud) 1196,16 eurot (dtl 32);

- Kostja tasaarvestab hageja kahju hüvitamise nõude oma töötasu nõudega (1288,83 eurot +

seadusjärgne viivis 70,12 eurot ajavahemiku eest 17.08.2024-28.01.2025) kogusummas 1358,95

eurot (dtl 86, 121-122, 154).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja V. A. on vastutav hagejale tekitatud kahju eest ja

millises ulatuses.

Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude töölepingu seaduse (TLS) § 72 ja § 74 lg

2 alusel.

Hageja heidab kostjale ette, et viimane rikkus oma töölepingust tulenevaid kohustusi.

Kostja oli kohustatud täitma oma töökohustusi hageja ees lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning

vältima tegevusi, mis võivad tekitada kahju hagejale ja kolmandatele isikutele, sh tööülesannete

täitmisel järgima liikluseeskirju. Kostja rikkus oma töökohustusi, kahjustas hageja vara.

Hageja on seisukohal, et tegemist on kostja raske hooletusega töökohustuste täitmisel ja kostja

vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Väärteomenetluses on kostja oma süüd tunnistanud.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 4809,20 eurot, millest

- otsene varaline kahju seoses sõiduki taastamisega 3800 eurot;

- otsene varaline kahju seoses kindlustusmakse suurenemisega 1009,20 eurot.

Hageja tunnistab, et kostjal on õigus tasaarvestada oma töötasu nõuet 1079,20 eurot (bruto) hageja

kahjunõudega (4809,20 – 1079,20 = 3730). Hageja lisab, et kostja töötasu suurus juulis 2024 oli

722,89 eurot ja augustis 2024 – 356,31 eurot - kokku 1079,20 eurot. Antud summa on kostjale

välja maksmata (dtl 112, 114-115).

Ülejäänud osas ei nõustu hageja kostja tasaarvestusavaldusega ja palub ülejäänud osas VÕS § 200

lg 4 alusel jätta kostja tasaarvestusavaldus tähelepanuta.

Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi ega ka TLS § 15 ja 16

tulenevat lojaalsuskohustust.

Liiklusõnnetuse ei põhjustanud mitte kostja hooletus, vaid sõiduki tehniline seisukord (sõiduk ei

olnud tehniliselt korras), st piduririke ja kostja ei saanud seda kuidagi mõjutada ega piduririkkest

tulenevat vältida.

14. Hageja on esitanud kostja vastu nõude TLS § 72 ja § 74 lg 2 alusel.

Töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju

olemasolu, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü kahju

tekkimisel (TLS § 72 , VÕS § 127 lg 4).

TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

Töötaja hoolsuse määra hinnatakse vastavalt TLS § 16.

TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga

seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi

(TLS § 16 lg 2).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust

tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse, või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg

1 ja 2) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 p 12)

TLS § 74 lg 2 tulenevalt vastutab töölepingut hooletuse tõttu rikkunud töötaja sellega põhjustatud

kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud

juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist

käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks

või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju

tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Kohus võib arvesse võtta ka muid asjaolusid (TLS § 74 lg 2 ei ole ammendav loetelu).

Nii TLS § 16 lg 2 kui ka TLS § 74 lg 2 sisustamisel on kohtul diskretsiooniõigus.

TLS § 74 on erisäte VÕS § 115 jj, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, milles TLS § 74 ei sätesta

erisusi.

Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

• töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

• tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

• töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske

hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka

Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4;

Kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi

vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Hooletu rikkumise korral

täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise

arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140

kahjuhüvitise piiramise aluste osas. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on

ületatud. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p 25, 29, 30)

15. V. A. oli hageja töötaja.

Vaidlust ei ole selles, et 14.08.2024.a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustusi hageja

sõiduk OPEL VIVARO reg nr XXX (dtl12-22)

Vaidlust ei ole ka selles, et kahjujuhtumi toimumise hetkel oli sõiduki roolis V. A..

Seega tuleb hagi rahuldamiseks teha kindlaks esmalt kostjate poolt oma tööülesannete rikkumine

ning teiseks põhjuslik seos selle rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel.

Sellele lisaks tuleb analüüsida kostjate süü ja vastutuse vormi ning määra

TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma tööülesandeid tööandja vastu lojaalselt. Sama

paragrahvi 2. lõike p 5 järgi täidab töötaja muuhulgas kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad

tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

16. Hageja kindlustusandja ERGO Insurance SE kindlustusjuhtumiks tunnistamise

otsuses(kahjutoimik nr 2422889) on käsitlemisel kogutud materjalidele tuginedes tuvastatud et

14.08.2024 liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 100% Opel Vivaro XXX juht (dtl 23).

Politsei- ja Piirivalveameti väärteo asjas nr 2440,24,004231 tehtud kiirmenetluse otsuse

26.08.2024 (dtl 25-26) kohaselt rikkus V. A. liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 223 lg 1,

tunnistas oma süüd (kergendav asjaolu)

Asjaolude kirjelduse kohaselt ei olnud V. A. sõiduki OPEL VIVARO reg nr XXX piisavalt

hoolikas ja tähelepanelik ning ei hoidnud ees liikuvast mootorsõidukist piisavat pikivahet, ei

märganud ees liikuva mootorsõiduki pidurdamist ning kokkupõrge vältimiseks sõitis

vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva mootorsõiduki PEUGEOT PARTNER reg

nr-ga XXX, mida juhtis I.B.. Oma hooletu tegevusega põhjustas Opeli juht varalise-ja

tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.

Tõendatud on ka hageja sõidukile OPEL VIVARO kahjustuste tekitamine (dtl 12-22)

Eelrooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on vastutav Opel Vivarole reg nr XXX

kahjustuste tekitamise eest ning rikkus lepingulist kohustust, hoiduda tegudest mis kahjustavad

tööandja vara.

17. Kostja väitel põhjustas vastassuunavööndisse liikumise ja kokkupõrke mitte tema hooletus,

vaid sõiduki pidurite rike, mida ei saa ette heita kostjale ning millest tulenevalt ei saanud kostja

piduririkkest tulenevaid tagajärgi vältida.

Kohtu hinnangul ei ole menetluses tõendamist leidnud, et 14.08.2024.a. liiklusõnnetuse põhjustas

OPEL VIVARO piduririke.

17.1 Esmalt märgib kohus, et ei ole eluliselt usutav, et väidetavat piduriket ei tulnud kostjal

meelde õnnetuse toimumise hetkel ja väärteomenetluses, seda enam et kostja väitel paiskas midagi

kummalist teda vastassuunavööndisse. Ei ole usutav ka kostja selgitus, et 14.08.2024.a sõitis terve

päeva tõrgeteta, pidurid olid korras, kuid kui tekkis vajadus järsult pidurdada, juhtus see, mis

juhtus (dtl 105).

Kohtu küsimusele istungil 14.01.2025.a. miks tekkis vajadus järsult pidurdada, kas sellepärast et

ei olnud pikivahe piisav, kui ees pidurdati – selgitas kostja järgmist: „Ees sõitev auto pidurdas

ootamatult ja mul oli vaja pidurdada. See oli ootamatu. Kui kõik neli ratast oleks pidurdunud

korraga, siis sõiduk oleks jäänud teele otse. ……….Aga minu auto järsult keeras risti teele.

……..Kui ma oleksin teadnud, et nad ei parandanud seda autot ära, siis ma ei oleks sellega

sõitnud, sest 12. augustil ma nägin, millises seisukorras olid pidurid.“ (dtl 105 00:38:52)

Kui kostja nägi 12. augustil, millises seisukorras olid pidurid ja neid vahepeal ei parandatud nagu

väidab kostja, siis pidurid oleks samasuguses seisukorras olnud ka 14. augustil, kui selle autoga

sõideti. Ei ole võimalik, et 12. augustil on pidurite metalse heli/vilina ja pedaali vajumise tõttu

vaja sõita autoteenindusse, kuid 14. augustil järsku terve päeva vältel midagi ei tunne kuigi

sõidukiga vahepeal midagi tehtud ei ole.

Kostja selgitas, et 12. augustil oli kuulda metalset heli auto paremast küljest ja pedaal vajus

pidurdamisel põrandani. Sellepärast sõitis Tammikusse J. O. juurde sõidukit näitama ning viimane

ütles, et kiiresti on vaja remontida (dtl 106)

Kostja kinnitas kohtuistungil ka seda et 14. augusti hommikul tööle asudes ta ei küsinud kellegi

käest, kas sõiduk on korda tehtud või ei (dtl 106 00:46:29), samas kinnitas, et 14.augusti päeval

piduritega probleeme ei olnud.

17.2 Kostja esitatud foto ja selgitused pidurite seisukorra kohta detsembris 2024 (dtl 95-96) ja J.

O. selgitus koos tõlkega mis juhtub siis kui ABS süsteemist eemaldada üks toru ja pidurivedelik ei

jõua ratta pidurisadulani (dtl 150-153) ei tõenda et pidurite seisukord oli samasugune 14.08.2024

õnnetuse toimumise hetkel.

Kostja selgitas, et fotolt (dtl 95) nähtuvalt on ABS süsteemi juhtploki (mille süsteem reguleerib

auto pidurisüsteemis rõhku) toru, mille kaudu liigub pidurivedelik piduriklotsidele, asemele

keeratud sisse polt, toru on ummistatud poldiga. Sel põhjusel 14.08.2024 pidurivedelik

piduriklotsidele ühel rattal ei jõudnud ja seega see ratas ei pidurdanud. Kuna üks toru oli

ummistatud poldiga, puudus selle toru kaudu ühendatud rattal pidurdusjõud, mis sai 14.08.2024

avarii põhjuseks kui auto paiskus pidurdamisel vastassuunavööndisse kuna pidurdusjõud ratastel

oli erinev ja seda ei olnud kostjal võimalik vältida (vt ka dtl 83-86).

Kohus rõhutab, et foto, mis on tehtud detsembris 2024 ei tõenda, et pidurisüsteemis oli selline

seisund 14.08.2024 ja justnimelt see asjaolu põhjustas liiklusõnnetuse.

17.3 Kohtu hinnangul tuleb kriitiliselt suhtuda istungil tunnistajana üle kuulatud J. O. ütlustesse

(dtl 182 00:06:29 jj).

Kosja väitel käis ta J. O. juures sõidukit kontrollimas 12.08.2024.

Tunnistaja väitis, et A. käis tema juures sõidukiga talve alguses, tuli ja probleem oli

pidurdussüsteemiga, lekkis pidurivedelik, paremalt poolt olid piduriklotsid kulunud (00:10:17).

Toru ummistamisest poldiga, millele viitab kostja (dtl 83-86), ei rääkinud sõiduki väidetavalt üle

vaadanud tunnistaja midagi. Samas ei saanuks talle see sõiduki väidetaval ülevaatusel (12.08.2024)

märkamata jääda.

17.4 Ka transpordiameti liiklusregistri väljavõte sõiduki detailandmete kohta (dtl 88-92), millest

nähtub, et piduritega oli probleeme 2022 ja 2023 aasta tehnilisel ülevaatusel, ei tõenda, et väidetav

rike oli olemas 14.08.2024 õnnetuse toimumise hetkel ja see väidetav rike põhjustas

liiklusõnnetuse. 2023.a aasta korduval ülevaatusel on sõiduk tunnistatud tehniliselt korras olevaks

ning ülevaatus kehtiv kuni 31.08.2024.a

17.5 14.08.2024.a toimunud liiklusõnnetuses teise osaleja (kannatanu) I. B. selgitus (koos tõlkega

dtl 148-149), milles viimane oletab, et OPEL VIVARO paiskumise vastassuunavööndisse

põhjustas mingi ettenägematu olukord, ei saa kuidagi tõendada sõiduki tehnilist seisukorda

õnnetuse toimumise hetkel.

Hageja töötaja V. B. on andnud selgituse (dtl 169-170 koos tõlkega), et 13.08.2024.a täitis ta

tööülesandeid OPEL VIVARO 211 BTG ja sõiduk oli tehniliselt korras (sh pidurifunktsioon) ning

keegi talle ei öelnud, et auto ei ole töökorras.

Kohus ei ole veendunud antud selgituse objektiivsuses, kuivõrd V. Bakalkin on hageja töötaja ning

selgitus on võetud hageja poolt käesoleva menetluse jaoks alles veebruaris 2025.a.

17.6 V. A. väitis, et piduririket tundis ta äkkpidurdamisel, kui tema ees sõitev auto järsult

pidurdas.

Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja ei järginud pikivahet ees sõitva sõidukiga. Kui

pikivahe oleks olnud piisav, puuduks vajadus äkkpidurdamiseks ka siis kui eessõitev sõiduk

ootamatult pidurdab (välja arvatud juhul kui lisaks ebapiisavale pikivahele on ka sõidukiirus liiga

suur).

Kostja ei ole kohtu hinnangul ümber lükanud väärteomenetluse otsuses toodut, et liiklusõnnetuse

põhjustas kostja tegevus, ehk ebapiisava pikivahe tõttu eessõitvale sõidukile tagant sissesõidu

vältimiseks paiskas sõiduki vastassuunavööndisse, kuid põhjustas kokkupõrke vastassuunast

liikunud Peugeot Partner reg.nr-ga XXX.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited mille kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse

piduririke, ei ole tõendatud. Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 1 ja § 223 lg 1 rikkumisega

põhjustas kostja liiklusõnnetuse, millega kahjustas muuhulgas tööandja vara – seega rikkus TLS §

15 lg 2 p 5 kohustust.

18. Hageja on seisukohal, et tegemist on kostja raske hooletusega töökohustuste täitmisel ja kostja

vastutab hagejale tekitatud kahju eest.

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (TLS § 104 lg 4).

Kohus nõustub kostjaga selles, et veoteenuse osutamisel on alati riskid. Samas tuleb suurema ohu

allika valdajal alati olla liikluses ettevaatlik ja hoolikas, säästmaks nii enda kui teiste ohutust ning

tööandja vara.

Kohtu hinnangul oli kostja raskelt hooletu.

Kostja rikkus liikluseeskirju, põhjustas liiklusõnnetuse, kahjustas sellega tööandja vara.

Isegi juhul kui nõustuda kostja väidetega võimaliku piduririkke kohta, pidanuks ta piisava hoole

järgimise korral enne sõitu veenduma selles, kas sõiduk on remonditud.

Kohus nõustub, et tööandja saanuks võimalike kindlustusjuhtumitega kaasnevaid riske maandada

näiteks kaskokindlustusega, mida hageja tööandjana teinud ei ole. Sõiduki vanust (ehitusaasta

2007) ja läbisõitu 380869 km (dtl 50) arvestades ei pidanud hageja seda tõenäoliselt otstarbekaks,

samas riski realiseerumisel kogu kahju jätta lühiajaliselt ja miinimumpalgaga töötanud töötaja

kanda, on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne olukorras, kus hageja ise riskide maandamiseks

midagi ei tee.

TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü

astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures

töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid

võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega

seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Riigikohus on märkinud, et töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline

kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. Raske hooletuse korral tuleks tekitatud

kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral. Ainuüksi töötaja vähene

töökogemus ega võimalik madal töötasu ei õigusta liiklusreeglite rasket eiramist ja sellega

tööandja vara kahjustamist. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p 30.2)

Kohus arvestab käesoleval juhul töötaja vastutuse määra määramisel seda, et õnnetus toimus

14.08.2024, töötaja asus tööle 11.06.2024 ehk ca 2 kuud enne liiklusõnnetust. Töötaja töötasu oli

minimaalne. Sõiduk oli 18 aastat vana, mille läbisõit oli üle 380 000 km. Samas eiras töötaja

liiklusreegleid ning kostja juhitud sõiduk on liiklusõnnetuse tekitamise eest vastutav 100%. Töö

iseloom (toidu vedu ja pidev osalemine liikluses) eeldab eriti hoolikat liiklemist. Seda kostja antud

juhul ei järginud.

VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Tuginedes VÕS § 140 lg 1 vähendab kohus kostja kahju hüvitamise ulatust 80%-le .

19. Tõendatud on ka põhjuslik seos kostja käitumise (liiklusõnnetuse põhjustamise, sõiduki

kahjustamise) ja hagejal kahju tekkimise vahel.

Kui 14.08.2024 ei ole kostja põhjustatud kokkupõrget aset leidnud, ei oleks hagejal sõiduk Opel

Vivaro kahjustusi saanud, puuduks sõiduki taastamise vajadus.

20. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 4809,20 eurot, millest

- otsene varaline kahju seoses sõiduki taastamisega 3800,00 eurot;

- otsene varaline kahju seoses kindlustusmakse suurendamisega 1009,20 eurot.

20.1 Hageja tõendab sõiduki taastusremondi nõuet 3800 eurot Mostrans OÜ hinnapakkumistega

(dtl 28 ja 78).

Kostja vaidleb selle suurusele vastu.

Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esitatud Mostrans OÜ hinnapakkumine on ebamäärane

ning ei kajasta sõiduki taastusremondi tegelikku vajaminevat kulu.

09.09.2024.a. esitatud pakkumuses (dtl 28) puuduvad üldse andmed selle kohta millised varuosad

tuleb asendada, nende maksumus. Töö hind on samuti abstraktselt märgitud 1600 eurot - millised

tööd tuleb teha, milline on töötunni hind, hinnapakkumisest ei selgu.

25.11.2024.a esitatud pakkumuses (dtl 78) on varuosad nimetatud, kuid endiselt ei nähtu, milline

on iga varuosa hind, millest kokku 2200 eurot kujuneb. Töö 1600 eurot on märgitud 360 h eest ehk

2 nädalat.

Kostja on esitanud Cargolder OÜ hinnapakkumise remonditöödeks (dtl 127) kogusummas 1989,82

eurot. Hinnapakkumises on korrektselt esitatud vahetatavad varuosad, nende igaühe tükihind, välja

toodud plekitööde vahetus / hind, värvimismaterjali hind, värvimistööde maksumus.

Kohtu hinnangul on kostja esitatud hinnapakkumine usaldusväärne ning kajastab reaalset sõiduki

taastamise kulu.

Seega lähtub kohus kahju suuruse arvestamisel kostja esitatud hinnapakkumisest sõiduki

taastusremondiks.

Vastavalt VÕS § 132 lg 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

20.2 Hageja nõuab kostjalt hüvitist liikluskindlustuse maksete suurenemise eest, kuivõrd

kindlustusjuhtumi tagajärjel suureneb oluliselt sõiduki kindlustusmakse.

Hageja on esitanud ERGO liikluskindlustuspakkumuse nr 27154690 (dtl 33-34), mille kohaselt

oleks Opel Vivaro XXX kindlustusmakse järgmisel kindlustusperioodil 1196,16 eurot.

Kindlustusmakse on määratud võttes aluseks kindlustusobjekti ja kindlustusvõtjaga seotud

kindlustusriski.

Kindlustuspoliisi nr L007600456 (dtl 29) kohaselt on perioodi 6.07.2024 – 5.07.2025

kindlustusmakse 186,96 eurot (vahe seega 1196,16 – 186,96 = 1009,20).

Kostja esitatud liikluskindlustuse kalkulaatori järgi Opel Vivaro XXX liikluskindlustuse võrdluse,

mille järgi võib makse olla vahemikus 290-899 eurot (dtl 55-56).

Transpordiameti liiklusregistri andmetel on Opel Vivaro XXX registrist ajutiselt kustutatud kuni

3.04.2026 ning liikluskindlustust ei vaja (dtl 204)

Kohus möönab, et kindlustusjuhtum suurendab kindlustusmakset, kuid hageja senine

kindlustusandja ERGO Insurance SE ei ole ainus kindlustusandja Eestis. Kuivõrd teiste

kindlustusandjate pakkumusi esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik hinnata kas ja kuipalju hageja

sõiduki liikluskindlustuse makse suureneks.

Lisaks sellele on sõiduk ajutiselt registrist kustutatud ning liikluskindlustust ei vaja, seega ei saa

kohtu hinnangul võimalikku kindlustusmakse suurenemist antud olukorras lugeda hageja kahjuks.

Hageja kahju hüvitamise nõude liikluskindlustuse maksete suurenemise osas jätab kohus

rahuldamata.

21. Tuginedes VÕS § 140 lg 1 vähendas kohus kostja kahju hüvitamise ulatust 80%-le (vt otsuse

p 18).

VÕS § 132 lg 3 mõttes asja parandamise mõistlike kuludena tugines kohus Cargolder OÜ

hinnapakkumisele, mille kohaselt on OPEL VIVARO taastamiskulu 1989,82 eurot. 80% sellest

on 1591, 86 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitis, mis tuleb kostjalt välja mõista

1591,86 eurot.

22. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse.

Kostja esitas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt

töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83 eurot (töötasu 22.06.-16.08.2024

summas 1561,86 eurot bruto – 19.07.2024 makstud 273,03 eurot bruto)

Kostja täiendas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse töötasu nõuet 1288,83 eurot perioodi 17.08.2024-

28.01.2025 eest arvestatud viivisenõudega (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse

viivisemääras) hageja vastu summas 70,12 eurot.

Seega kostja tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt hageja ja kostja vahel olnud

töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude (1288,83 eurot) ja kostja viivise nõude (70,12 eurot)

kogu summas 1358,95 eurot hageja vastu hageja esitatud rahaliste nõuetega.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu sama liigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2).

Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab

esitada vastuväiteid

Hageja märkis, et kostja brutotöötasu suurus juulis 2024 oli 722,89 eurot ja augustis 2024 –

356,31 eurot, kokku 1079,20 eurot (dtl 114-116). Hageja kinnitas, et summa on kostjale välja

maksmata.

Hageja tunnistab, et kostjal on õigus tasaarvestada tema töötasu nõuet suuruses 1079,20 eurot

(bruto) hageja kahjunõudega. Muus osas hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega ja palub

ülejäänud osas VÕS § 200 lg 4 alusel jätta kostja tasaarvestusavaldus tähelepanuta (dtl 112).

Kuivõrd kostja ei ole tõendanud tasaarvestusavalduses esitatud nõude 1288,83 euro kujunemist,

tugineb kohus hageja esitatud töötasu tõenditele (dtl 114-116) ja loeb põhjendatuks tasaarvestatava

töötasu nõude 1079,20 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

ajavahemiku 17.08.2024 -28.01.2025. a eest summas 58,72 eurot (vt Lisa) – koos viivisega

1137,92 eurot.

Töötasu maksmise kohustuse rikkumiseks on nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega

viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine, seega on põhjendatud ka maksmata

töötasult viivise nõue.

23. Eeltoodut tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab V. A.lt välja hageja kasuks

1591,86 eurot, tasaarvestab selle kostja töötasu nõudega 1137,92 eurot ning tasaarvestuse

tulemusena tuleb kostjal tasuda hagejale kahjuhüvitisena 453,94 eurot.

Menetluskulude jaotus

24. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173

lg 1 ja 4).

Kohus rahuldab hagi osaliselt

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik