2-24-120041/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-120041

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi A.L.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

78,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja A.L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagiavaldus A.L.-i (isikukood

XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.L.-ilt OÜ GS Core kasuks 73,99 eurot, sealhulgas põhinõue 58,90

eurot ja 29.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15,09 eurot.

3. Välja mõista A.L.-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude 58,90 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.

oktoobrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud A.L.-i kanda.

5. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista A.L.-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 100 eurot (riigilõiv).

7. Välja mõista A.L.-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 100 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A.L.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2 (7)

2. Hageja esitas 29.10.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista 73,99 eurot, sealhulgas põhinõue 58,90 eurot ja 29.10.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 15,09 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 30.10.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

19.02.2020 järelmaksulepingu nr 5841867, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks

laenu 144,99 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: võimas võsalõikur HPG -CTBC520 ja

lööktrell Daewoo DAID850 139 eurot ja saatekulu 5,99 eurot. Kokku 144,99 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetena 30 kuu jooksul, esimene makse tuli sooritada

10.09.2020 ja viimane makse 10.08.2022. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval.

Lepingutasu oli 0 eurot. Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,067% päevas. Intressimäär

laenujäägilt oli 37,57% aastas, 0,104% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli

38,66%. Hagejal leiab, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti krediidiandja poolt,

mistõttu esitab hageja hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et

lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid

kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla

tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja

tasus lepingu täitmiseks kokku 93,20 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Põhiosa võlg

on 51,79 eurot.

Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist

õigustavat võlga, ei olnud täidetud ülesütlemise eeldused ja ülesütlemisel ei onud õiguslikku

tagajärge. Leping lõppes ja kõik summad muutusid sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva

10.08.2022 möödumisega.

Viivist arvestab hageja põhivõla jäägilt (51,79 eurolt) lepingu viimasele maksetähtpäevale

järgnenud päevast, s.o alates 11.08.2022. Perioodi 11.08.2022–29.10.2024 eest on viivis 12,77

eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 30.10.2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

2.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

22.02.2020 järelmaksulepingu nr 5856201, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks

laenu 91,94 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: esikukomplekt Hallways, Sonoma tamm/valge

69,95 eurot ja saatekulu 21,99 eurot. Kokku 91,94 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

osamaksetena 18 kuu jooksul, esimene makse tuli sooritada 10.09.2020 ja viimane makse

10.08.2021. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0 eurot.

Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,067% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 35,04%

aastas, 0,097% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 36,28%. Hagejal leiab, et

vastutustundliku laenamise kohustust rikuti krediidiandja poolt, mistõttu esitab hageja hagis

nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning

hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist

sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja tasus lepingu täitmiseks

kokku 84,83 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Põhiosa võlg on 7,11 eurot.

Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist

õigustavat võlga, ei olnud täidetud ülesütlemise eeldused ja ülesütlemisel ei onud õiguslikku

3 (7)

tagajärge. Leping lõppes ja kõik summad muutusid sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva

10.08.2021 möödumisega.

Viivist arvestab hageja põhivõla jäägilt (7,11 eurolt) lepingu viimasele maksetähtpäevale

järgnenud päevast, s.o alates 11.08.2021. Perioodi 11.08.2021–29.10.2024 eest on viivis 2,32

eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 30.10.2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

3. Eeltoodust tulenevalt on kahe lepingu alusel võlg järgmine: põhivõlg 58,90 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 29.10.2024 seisuga 15,09 eurot.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 21.01.2025 (TsMS § 3141 lg 2 alusel, e-

postile edastamisega) ja menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kätte elektrooniliselt

21.12.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem

automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva

jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 20.02.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud

järelmaksulepingud nr 5841867 ja 5856201 on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.1. Hagist nähtuvalt sai kostja järelmaksuga soetada kaupu lepingute nr 5841867 ja 5856201

alusel kokku 236,93 euro eest. Kostja tasus lepingu nr 5841867 kohustuste katteks 93,20 eurot

ja lepingu nr 5856201 katteks 84,83 eurot, kokku 178,03 eurot. Hageja avaldas, et laenuandja

ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab hageja kostjalt

põhivõlgnevuse 58,90 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6.2. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

4 (7)

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hagis toodu kohaselt ei lõppenud lepingud ülesütlemisega. Lepingu nr 5841867 osas oli

viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.08.2022. Leping nr 5841867 lõppes seega 11.08.2022.

Kostja on lepingust nr 5841867 tulenevalt põhivõlga tasunud 93,20 eurot. Kostjal on tasumata

põhivõlg 51,79 eurot. Hageja nõue on eeltoodud osas põhjendatud. Kohus rahuldab hageja

nõude põhiosa 51,79 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

Lepingu nr 5856201 osas oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.08.2021. Leping nr

5856201 lõppes seega 11.08.2021. Kostja on lepingust nr 5856201 tulenevalt põhivõlga

tasunud 84,83 eurot. Kostjal on tasumata põhivõlg 7,11 eurot. Hageja nõue on eeltoodud osas

põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 7,11 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

6.3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

29.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 15,09 eurot, mis on hagis toodud

asjaolude ja arvutuskäigu järgi põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude. Samuti mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (58,90 eurot) tasumata osalt VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8.1. Hagilt hinnaga 78,33 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

8.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja viitab

TsMS § 172 lg-le 9, mis sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest

5 (7)

ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka.

Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse

üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See

tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid.

Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja ka hageja andmekaitsespteisalist. Kohtul tekkis

tsiviilasjas nr 2-22-150807 kahtlus, kas hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi on hageja

töötaja, kes esindab hagejat töökohustusena. Seetõttu määras kohus hagejale eelnimetatud asjas

tähtaja välja toomaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust ja

esitama kohtule selle kohta tõendi. Hageja kohtule eeltoodud asjas vastust ega tõendeid ei

esitanud. Hageja ei kõrvaldanud kahtlust selle kohta, et hageja lepinguline esindaja võib olla

hageja töötaja. Seetõttu jätab kohus ka käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Kohus

ei pea käesolevas asjas vajalikuks uuesti määrata hageja esindajale tähtaega selgitamaks,

millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust. Äriregistrist nähtuvalt on

hageja esindaja endiselt ka hageja andmekaitsespteisalist.

Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS

§ 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui

maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise

tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu

hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.

8.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

6 (7)

kohtunik

7 (7)