2-24-136714/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-136714

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi M.Z vastu võla euro nõudes

Hagihind

hagi hind 10 462,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, Riia 2, 51004 Tartu);

Hageja lepinguline esindaja: Aap Kulik (e-post XXX, telefon:

XXX);

Kostja: M.Z (isikukood XXX, XXX, e-post XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Tiiu-Ann Kaldma (e-post: XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

kasuks välja 8876,24 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 24 senti)

eurot, millest 10 eurot on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot

on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 7948,81 eurot on

tasumata krediidisumma.

3. Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt M.Z-ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

kasuks menetluskuludena välja 940 (üheksasada nelikümmend) eurot, millest 840 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot kulud õigusabile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 8 876,24 eurot, millest 10 eurot sissenõudekulu, 556,06 eurot on

intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37 eurot on viivis ja 7 948,81 eurot on tagastamata

krediidisumma. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 07.11.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

22010476. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 11 000 eurot. Lepingu järgi oli

kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.

Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas

sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude

turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel laenulepingust tulenevate

rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele,

huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ja teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest

oma allkirjaga laenulepingul.

3. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 23,79%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et krediidisumma on 11 000 eurot, krediidileping kehtib 51 kuud, intress on 19,90% aastas,

lepingu sõlmimise tasu suurus on 220 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus. Samuti

lähtuti sellest, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma

kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määr on välja toodud lepingu

põhitingimuste peatüki all.

4. Intressimäär on 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0553% päevas). Intressi

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Intressimäär on välja

toodud lepingu põhitingimuste peatüki all. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas.

Viivise määr päevas on 0,0545% päeva kohta arvestatuna lähtuvalt tegelikust päevade arvust kuus ja

365 päevasest aastast. Viivisemäär on välja toodud lepingu põhitingimuste peatüki all. Kõigi krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 16

565,40 eurot. Krediidilepingust tulenev krediidi kogukulu on välja toodud lepingu põhitingimuste

peatüki all.

5. 23.01.2024 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22010476 lisa nr 1, millega

hageja andis kostjale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli kostja kohustatud tasuma hagejale

intressi ja lepinguhaldustasu, st kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma

tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu

muutmise eest kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 45 eurot.

6. Seoses maksepuhkusega muutusid osad lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi

kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingu nr CL-EEC-

22010476 lisas nr 1 aasta kohta on 23,29%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma jääk on 7 948,81 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 38 kuud, intress on 19,90% aastas,

lepingu muutmise tasu suurus on 45 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus ning

krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määr on

välja toodud lepingu lisa nr 1 põhitingimuste peatüki all. Kõigi maksete kogusumma moodustab 11

206,25 eurot. Krediidilepingust tulenev krediidi kogukulu on välja toodud lepingu põhitingimuste

peatüki all.

7. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist

kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust

ja edastas talle kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata

lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei

saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse

pöörduma.

8. Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping. Vastavalt sõlmitud lepingule nr CL-EEC-22010476

on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete

teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist

reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad.

9. Alates 08.06.2022 ehk lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 16.08.2024 on kostja teinud

lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 6 622,63 eurot, millest 3

493,42 eurot arvestati intressi katteks, 3 051,19 eurot krediidisumma katteks, 33 eurot lepingu

haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 0,02 eurot viivise katteks.

10. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja üleantavast krediidisummast lepingu

sõlmimise tasu 220 eurot ning teostas krediidisumma kande kostja arvelduskontole nr XXX. Samuti oli

kostja kohustatud vastavalt lepingule informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada

hageja õigustatud huvi. Kostjal oli lepinguliste kohustuste täitmisel tekkivate probleemide

lahendamiseks võimalus pöörduda hageja poole. Kahjuks ei ole kostja seda võimalust ja õigust

eesmärgipäraselt kasutanud. Kostja pole hagejale avaldanud kohast informatsiooni asjaoludest, mis

võivad mõjutada tema võimet laenu tagasi maksta ning laenulepingut kohaselt täita.

11. Kostja teadis oma majandushuve mõjutavaid asjaolusid ning nendest mitteteatamisega asetas ta

hageja olukorda, kus viimane oli eksimuses laenulepingu kohase täitmise edasisest võimalikkusest ega

saanud astuda vajalikke ja sobivaid samme lepingu täitmise saavutamiseks ning oma vara kaitseks.

Kostja on rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine ja selle eesmärgi saavutamine, kohustust

hoiduda käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve, koostöökohustust ja

informeerimiskohustust.

12. Kostja tahtlikku pahauskset käitumist iseloomustab asjaolu, et hageja ja kostja vahel puudub

vaidlus lepingu kehtivuse, hageja nõudeõiguse olemuse ega lepingu rikkumise fakti suhtes. Kostjal ei

ole alust keelduda laenu tagastamisest ega laenuga seotud maksete tasumisest. Samas ei ole kostja

lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

13. Hageja hoiatas 12.07.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

2 nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust

alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust

tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist

varem kokku lepitud tingimustel.

14. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1)

10.05.2024 osamakse summas 133,32 eurot; 2) 10.06.2024 osamakse summas 137,71 eurot; 3)

10.07.2024 osamakse summas 133,32 eurot; 4) 12.08.2024 osamakse summas 324,93 eurot. Hageja

ütles 16.08.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 8 525,84 euro tasumist,

millest 7 948,81 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 556,06 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 4,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 6 eurot

sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu.

15. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 16.08.2024 e-posti teel XXX. Kostja

on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas ning kostja on kirja kahel

korral avanud. Seega loeb hageja ülesütlemise teate kostjale kättetoimetatuks. Teate sai lugeda kätte 4

saaduks hiljemalt ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Kostja saanud ülesütlemise

teatise kätte e-posti teel ja tähitud kirjaga.

16. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale

koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud

intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101

lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist,

kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata

krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis.

17. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, on

kostja tagastamata krediidisummaks 7 948,81 eurot (krediidisumma 11 000,00 – tagastatud

krediidisumma 3 051,19 = 7 948,81), mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja

mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud

intressi nõue summas 556,06 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt.

Kostja jättis vastavalt lepingus märgitud maksegraafikule tasumata 10.05.2024 intressimakse osaliselt

summas 130,14 eurot, 10.06.2024 intressimakse summas 136,21 eurot, 10.07.2024 intressimakse

summas 131,82 eurot, 12.08.2024 intressimakse summas 145 eurot ning 3 päeva eest kuni lepingu

ülesütlemiseni lisandunud intressi makse summas 12,89 eurot.

18. Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 1. Lepingu üldtingimuste p 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub

krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja

täitemenetlusega seotud kulud. Sama punkti kohaselt tuleb kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Krediidisaaja on krediidilepingu leheküljel 4 asuva peatüki „Kinnitused“ all kinnitanud,

et ta on tutvunud ja nõustub hinnakirjaga, mis on kättesaadav krediidiandja veebilehel

www.bigbank.ee ja krediidiandja kontorites. Vastavalt erakliendi hinnakirjale on kehtiva lepingu

osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletuskiri kliendile, tagatise omanikule

ja solidaarvõlgnikule hinnaga 5 eurot.

19. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 5 eurot talle saadetud

tasuliste meeldetuletuskirjade eest, mis on edastatud kostja e-posti aadressile XXX. 20.05.2024 saadeti

meeldetuletuskiri (tasuta), 29.05.2024 meeldetuletuskiri (tasuline), 17.06.2024 meeldetuletuskiri

(tasuta), 01.07.2024 meeldetuletuskiri (tasuline). Seega palus hageja üldtingimuste p-de 4.3 ja 5.3 ning

seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10 eurot.

20. Hageja viitas VÕS § 415 lõikele 1. Antud juhul on lepingujärgselt viivise määraks lepingu

põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamine

lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Kostja

on jätnud pärast lepingu ülesütlemist 16.08.2024 hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 7 948,81 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt,

perioodil 17.08.2024 – 06.11.2024, määraga 19,90% võlgnetavalt summalt aastas. 06.11.2024 seisuga

tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 355,37 eurot ning

TsMS § 367 alusel alates 07.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

21. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu

haldustasu. Vastavalt lepingule oli selleks 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal

10.05.2024 kuni 12.08.2024 tasuma lepingu haldustasu 6 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p.

4.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 6 eurot võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.

22. Kostjal tuli laenu saamiseks täita laenutaotlus panga veebilehel, milles nõuti vajalike andmete

esitamist ning mis oli laenu väljastamise aluseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise

kohta omandas hageja lisaks eelnevale avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti

registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja

Rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistrist kontrollis krediidiandja kliendi kodakondsust ja seda, kas

klient on registris elus ning registreeritud aadressi, et veenduda laenutaotluses esitatud andmete

tegelikkusele vastavuses. Politsei- ja Piirivalveameti registrist kontrolliti kliendi sünniriiki ja isikut

tõendavate dokumentide andmeid. Creditinfo andmebaasist kontrolliti maksehäirete ajalugu, kliendi

kinnistute arvu, päringute statistikat ja Creditinfo skoori, et veenduda maksevõime olemasolus ja

kehtivate maksehäirete puudumises. Andmeaasist taust.ee kontrolliti samuti maksehäirete ajalugu.

Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrolliti teavet maksuvõlgade puudumise kohta.

23. Kui kostjal oleks olnud maksehäireid, ei oleks talle laenu väljastatud. Kostjal ei olnud päringute

tegemise ajal kehtivaid maksehäireid ega ka vähem kui kuus kuud tagasi lõpetatud pangandus- või

finantseerimisvõlga. Registriandmete päringutest selgus, et kostja esitatud andmed vastasid

tegelikkusele, Ametlikes Teadaannetes teated puudusid ning kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.

24. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS §-le

49 ja §-le 50. Pank kontrollis võlgniku esitatud teavet. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse

esitamise ajal 07.06.2022 olemas regulaarne sissetulek, mida kostja pidi eelduslikult saama tulevikus.

Maksu- ja Tolliameti registriandmetel oli kostja kehtiv tööleping tööandjaga OÜ-ga H. Kostja märkis

laenutaotlusel, et tema sissetulek ühes kalendrikuus on 1 300 eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte

põhjal oli tema sissetulek ühes kalendrikuus 1 238 eurot. Kostja laenutaotlusel oma igakuiseid

krediidikohustusi välja ei toonud.

25. Krediiditaotlusel avaldatud andmete ning kostja arvelduskontol nähtuva info täpsustamiseks võttis

hageja kostjaga telefoni teel ühendust, mille tulemusena kostja selgitas täiendavalt, et tal ei ole

järelmaksukohustust teleoperaatorite ees ning ta teeb omanimelisele kontole kandeid selgitusega

„makse oma kontode vahel“. Kostja selgitas, et seda kontot kasutab tema laps ning kostja kannab

lapsele raha. Kostja nimetatud kontolt kohustusi ei tasunud.

26. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte ja kostja selgituste põhjal, et kostjal oli

krediidikohustusi Bondora AS ees igakuise maksega 78 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-22010476

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks oli 324,82 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr

CL-EEC-22010476 sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku summas 402,82 eurot. Kostja andis hagejale

laenutaotluses teada, et tal on üks ülalpeetav.

27. Iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning

ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja

oma ülalpeetava ülalpidamiseks, sh majandamiskulude kandmiseks. Eeltoodule tuginedes analüüsis

hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega, arvestades võlgniku sissetulekute keskmist suurust

summas 1 238 eurot kuus (neto). Eeltoodu järgi moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal

sissetulekutest maksimaalselt ca 35,54% (402,82 * 100 / 1238 = 35,54 eurot), mis on Eesti ühiskonnas

ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbijale jäi

pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada veel vähemalt 835,18 eurot, mis on piisav ja mõistlik

summa, tagades igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise.

28. Lepingu peatüki „kinnitused“ all kinnitas võlgnik, et ta on edastanud üksnes andmeid, mis

vastavad tegelikkusele. Sealhulgas on läbivalt välja toodud lepingu täitmise rikkumisega seotud

võimalikud tagajärjed, mh võimalik krediidilepingu ülesütlemine, rahaliste kohustuste viivitamata

täitmise nõue, täiendava viivise lisandumine, meeldetuletusteatiste tasu võimalik lisandumine jne.

Kostja on allkirjastanud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.

Hageja leidis, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega.

29. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõtetega kooskõlas, on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 4 157,37

eurot (väljastatud krediit 10 780 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidilepingu

katteks summas 6 622,63 eurot).

30. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot. Hageja pöördus

võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud

õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100

eurot, mille hageja on tasunud.

31. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et laenu väljastamisel ei järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitatud väited ei arvesta krediidiandja läbi viidud

analüüsi põhjalikkust ega hageja käsutuses olnud andmeid laenuotsuse tegemisel. Hageja kogus

krediidivõimelisuse hindamiseks teavet mitmest allikast, sealhulgas kostja pangakonto väljavõttest.

Hageja veendus, et kostjal oli laenu taotlemise hetkel kehtiv tööleping ning regulaarne sissetulek, mis

võimaldas krediidikohustuse täitmist.

32. Kostja väide, et varasem töötuna arvel olek peaks välistama laenu väljastamise, ei ole õiguslikult

põhjendatud. Krediidiandja eesmärk on hinnata tarbija krediidivõimelisust laenulepingu sõlmimise

hetkel. Pank veendus, et kostjal oli laenu taotlemise ajal kehtiv tööleping ning regulaarne sissetulek,

mis võimaldas krediidikohustuse täitmist. Oluline on, et laenulepingu sõlmimise hetkeks oli kostjal

sissetulek, mitte see, kas tal oli varasemalt töösuhe katkenud. Töötuna arvel olek ei tähenda

maksejõuetust ega takista edasist tööle asumist ja sissetuleku tekkimist. Seega ei saa kostja varasem

töötus olla kriteeriumiks laenuotsuse õiguspärasuse hindamisel.

33. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja on ekslikult käsitlenud Bondora AS-st saadud laenu

sissetulekuna. Hageja on kostja sissetuleku arvestamisel lähtunud töötasust, mis laekus kostja

arvelduskontole 03.06.2022 summas 1 238 eurot. Konto väljavõttest oli näha, et see summa kujutas

endast töötasu, mitte laenuraha. Samuti on hageja käsitlenud Bondora AS-st saadud 2 000 euro

suurust laenu nõuetekohaselt kohustusena, mitte sissetulekuna. Hageja arvestas selle summa kostja

krediidikohustuste hulka.

34. Kostja väide, et hageja ei ole arvestanud tema ülalpidamiskohustusega, ei vasta tegelikkusele.

Hageja on laenuotsuse tegemisel võtnud arvesse kostja majandamiskulusid ja ülalpeetavat.

Krediidivõimelisuse hindamisel ei lähtuta üksnes PKS § 101 alusel arvutatud summast, vaid

hinnatakse krediidisaaja tegelikku maksevõimet ja muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Isegi kui

lähtuda elatise summast, kehtis Eestis alates 2022. aastast uus elatise arvutamise kord, mis võtab

arvesse lapse vajadusi ja vanemate majanduslikku olukorda. Elatise baassummaks määrati 200 eurot

kuus, millele lisandus 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2020. aastal oli

keskmine brutokuupalk 1 448 eurot, millest 3% moodustas umbes 43 eurot. Seega kujunes

baassummale lisanduva komponendi arvestamisel lõplikuks elatise summaks 213 eurot kuus ühe lapse

kohta, millest arvestati maha pool lapsetoetusest (30 eurot), andes lõpptulemusena 213 eurot kuus.

Kostjale jäi pärast kohustuste tasumist vabalt kasutada 835,18 eurot, mis oli piisav summa igapäevaste

kulude, sealhulgas ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

35. Faktiliselt ja õiguslikult on põhjendamatu kostja väide, et laenu andmise ajal puudus tal reserv

igakuise ülalpidamiskulu katmiseks. Hageja hinnangul võimaldas kostja majanduslik seisund tal kanda

ülalpidamiskulusid ning täita laenulepingust tulenevad kohustusi jätkusuutlikult. Lisaks esitas kostja

laenutaotluses andmed, mille kohaselt oli kostja abielus, mistõttu ei saa väita, et kõik

majapidamiskulud ja ülalpidamiskohustused langesid üksnes kostjale. Majapidamiskulusid kannavad

abikaasad reeglina ühiselt. Kostja väide, et hageja ei ole arvestanud tema varasemaid kohustusi ega ole

neid nõuetekohaselt kontrollinud, on alusetu.

36. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel küsinud kostjalt andmeid tema kohustuste kohta ning

kostja on ise teatanud, et tal on kohustus Bondora AS ees. See kohustus on nõuetekohaselt arvesse

võetud ning kajastatud kostja igakuiste kohustuste hulgas. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu,

et ta oleks saanud laenu Inbankist, mistõttu ei saanud hageja seda krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtta. Hageja lähtus objektiivselt kontrollitavatest andmetest, sealhulgas kostja esitatud teabest

ning konto väljavõttest. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja oleks jätnud olulised

kohustused tähelepanuta või ei oleks tema krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud.

37. Kostja väide, et tal ei olnud piisavalt vabu vahendeid igapäevaste kulude ja laenumaksete

katmiseks, ei vasta tegelikkusele. Laenuotsuse tegemise hetkel oli kostja regulaarne sissetulek

1 238 eurot kuus. Kostja krediidikohustuste hulka kuulusid Bondora AS laenumakse summas 78 eurot

kuus ja hageja krediidilepingu kuumakse summas 324,82 eurot kuus. Kokku moodustasid kostja

krediidikohustused 402,82 eurot kuus. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjale vaba raha 835,18

eurot, mida oli võimalik kasutada nii igapäevaste kulude ja ülalpeetava ning majapidamiskulude

katmiseks. Kostja suutis täita krediidilepingut alates 08.06.2022 kuni 15.08.2024, mis tähendab, et

kostja teenindas laenu pea kaks aastat enne, kui leping üles öeldi. See kinnitab, et kostja oli lepingu

sõlmimise hetkel krediidivõimeline ning suuteline oma kohustusi täitma. Kui kostjal oleks puudunud

tegelik maksevõime, oleksid makseraskused ilmnenud koheselt või vahetult pärast laenu väljastamist.

38. Krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on prognoosida, kas krediidisaaja on võimeline

lepingujärgseid kohustusi täitma. Hageja tegi selleks põhjaliku analüüsi, mis osutus õigeks, sest kostja

suutis laenumakseid reaalses elus täita ning mitte ainult lühiajaliselt. See kinnitab, et kostja

majanduslik seisund vastas laenu andmisel nõuetele ning hageja otsus laen väljastada oli õigustatud.

39. Kostja väide, et hageja ei ole kompromissettepanekutele vastanud, ei vasta tõele. Hageja on kostja

kõigile pöördumistele reageerinud. Hageja ei nõustu kostja ettepanekuga tarbijakrediidilepingu nr CL-

EEC-22010476 tagasimaksete ümberkujundamiseks VÕS § 403⁴ lõike 7 alusel kompromissi korras.

KOSTJA VASTUVÄITED

40. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta oli hagejaga sõlminud 08.06.2022

tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle 11 000 eurot ning kostja oli kohustatud

tasuma intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Kostja viitas VÕS § 4034 lõikele

1 ja leidis, et hageja oleks pidanud hindama kostja kui tarbija krediidivõimelisust.

41. Kui hageja oleks omandanud teabe, mis võimaldab hinnata krediidivõimelisust ja oleks seda

kohaselt hinnanud, oleks olnud selge, et kostja ei ole võimeline teenindama talle antud laenu ja laenu

andmine oleks olnud välistatud. Hageja ei ole kostja krediidivõimelisust vajaliku hoolsusega hinnanud.

Kostja viitas VÕS § 403 4 lõikele 2.

42. Kostja viimase kuue kuu sissetulek enne laenutaotluse esitamist oli pangakontolt nähtuvalt 9895

eurot. Sellest 3200 eurot on ilmunud kontole kuu aja jooksul enne laenu väljastamist. Sellest oli

omakorda 2000 eurot on Bondora laen ja 1200 eurot töötasu. Kostja oli vahetult enne seda pea pool

aastat töötu, sai Eesti Töötukassalt töötutoetust. Kostja konto jääk oli kahekohaline number ja

sissetulek kontole tulenes maksetest kogumiskontolt. Kui hageja oleks nõuetekohaselt kostja

krediidivõimelisust analüüsinud, ei oleks sellises suuruses laenu andmine kostjale võimalik olnud.

43. Mõistlik laenuandja ei anna 11 000 eurot laenu isikule, kes on esimest kuud tööl pärast pikema

ajalist töötuna arvelolekut, elab peost suhu ja on äsja võtnud teiselt laenuandjalt 2000 eurot laenu.

Asjaolu, et on küsitud konto väljavõtet, ei tõenda, et laenuandja oleks väljavõtet kohaselt analüüsinud

ja teinud asjakohaseid järeldusi. Asjaolu, et kostja sai esimese kuu töötasu, ei võimalda jõuda

järeldusele, et tal oli regulaarne sissetulek. Väljavõtet analüüsides on näha, et kostja sissetulekud olid

pikemat aega juhuslikud ja ebaregulaarsed ning kostja oli pikemat aega töötu.

44. Hageja arvutustes on võlgniku kohustusteks määratud 402,82 eurot ja sissetulekuks 1238 eurot

kuus. Kostja igakuine regulaarne sissetulek 1200 eurot on ülehinnatud ega nähtu pangakonto

väljavõttest. Hageja on sissetulekuks arvestanud kostja saadud Bondora AS laenu, mida tulnuks

käsitleda kohustusena. Hageja ei ole arvestanud kostja ülalpidamiskohustusega, mis oli 2022. aastal

vähemalt 270 eurot, millele lisanduvad majapidamiskulud vähemalt 350 eurot. Seega ei olnud kostjal

laenu andmise ajal mingit reservi, mille arvelt oleks võimalik igakuiseid kohustusi jätkusuutlikult täita.

Kostja ei ole ülalpeetava olemasolu varjanud. Hageja ei saa eeldada, et kostja ülalpeetava

ülalpidamiseks kulub vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

45. Kostja leidis, et tema ja hageja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping, mille sõlmimisel on

hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Konto väljavõttelt nähtub, et veel mõni kuu

varem oli kostja töötu, tal oli juba kuu keskpaigas raha otsas ning võttis eraisikutelt laene. Samuti oli

kostja saanud antud perioodil mitu suuremat laenu (Bondora, Inbank), millest on makstud tagasi laene

ja mis on kulunud lihtsalt elamisele. On ilmselge, et kostja tegelikku maksevõimet ei ole hinnatud ja

olulisi kohustusi pole arvestatud. Vastasel korral oleks hageja aru saanud, et kostjal puudus regulaarne

sissetulek viimasel kuuel kuul, samas igakuised kohustused olid vähemalt 700 eurot kuus (lapse

ülalpidamise kulu 270 eurot + 350 majandamiskulud + 80 eurot Bondora olemasolev laen). Kostjal oli

vaba raha muude kulutuste tarbeks ca 300 eurot, millest ei piisanud igapäevaste tarbimiskulutuste

tegemiseks ja laenumakseteks ca 325 eurot kuus. Juba sellest asjaolust nähtub vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine.

46. Kostja viitas VÕS § 4034 lõikele 7 ja leidis, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud viivisemääraga

võrdsest intressi määrast. Eeltoodust tulenevalt on kostja laen olulises osas tasutud ja võlgnevus koos

intressiga ei saa olla hageja väidetud summa. Kompromissina palus kostja määrata tagasimaksed

uuesti.

KOHTU PÕHJENDUSED

47. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

48. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22010476, mille kohaselt sai

kostja laenu 11 000 eurot;

2) lepingu järgi tuli kostjal tasuda intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas;

3) lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr aastas 23,79% ning kõigi krediidi tagasimaksmiseks

tehtavate maksete kogusumma 16 565,40 eurot;

4) lepingu kohaselt oli viivisemäär on võrdne intressimääraga ehk 19,90% aastas;

5) lepingu sõlmimise tasu oli 220 eurot ja igakuine haldustasu 1,50 eurot;

6) lepingule kohaldusid AS Bigbank krediidilepingute üldtingimused;

7) enne lepingu sõlmimist täitis kostja laenutaotluse ja esitas hagejale oma pangakonto väljavõtte;

8) 23.01.2024 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale maksepuhkust 6 kuud;

9) 23.01.2024 kokkuleppega muutus ka lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu

ja krediidi kulukuse määr;

10) 23.01.2024 kokkuleppe järgi oli krediidi kulukuse määr aasta kohta 23,29% ja kõigi maksete

kogusumma 11 206,25 eurot;

11) kostja jättis tasumata osamaksed 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 12.08.2024;

12) hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 12.07.2024 ning ütles lepingu üles 16.08.2024

avaldusega.

49. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel 8876,24 euro

tasumist, millest 10 eurot on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot on

lepingu haldustasu, 355,37 eurot on viivis ja 7948,81 eurot on tasumata põhinõue. Lisaks eeltoodule

palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 07.11.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

50. Hageja tõi välja, et alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi kostja hagejale

ülekandeid kogusummas 6 622,63 eurot, millest 3 493,42 eurot arvestati intressi katteks, 3

051,19 eurot krediidisumma katteks, 33 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise

tasu katteks, 0,02 eurot viivise katteks. Lepingu sõlmimise tasu 220 eurot tasaarvestati lepingu

sõlmimisel väljastatud krediidiga. Enne lepingu sõlmimist kontrollis hageja kostja maksejõulisust.

Kostjal oli töökoht, tal puudusid varasemad maksehäired. Kostja konto väljavõtte järgi oli tal igakuine

kohustus Bondora AS ees summas 78 eurot. Arvestades kostja ühte ülalpeetavat, arvestati välja, et

päras krediidilepingu sõlmimist oleks kostjale igakuiselt jäänud kasutamiseks 835,18 eurot, mis oli

elamiskulude katmiseks piisav. Varasem töötuna arvel olek ei omanud laenu väljastamisel tähendust

ning kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi mitu aastat. Ülalpeetava jaoks vajalikuks

summaks arvestati 213 eurot kuus.

51. Kostja leidis, et hageja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

hinnanud kostja krediidivõimelisust piisavalt hoolsalt. Enne lepingu sõlmimist oli kostja peaaegu pool

aastat töötu ja sai töötutoetust. Mõistlik laenuandja ei oleks andnud laenu summas 11 000 eurot isikule,

kes sai alles esimese töötasu, elas peost suhu ja oli teiselt laenuandjalt võtnud laenu 2000 eurot. Hageja

ei arvestanud ka kostja ülalpeetavaga, kellele kulus vähemalt 270 eurot kuus. Kostjal oli vaba raha

kulutuste tarbeks vaid 300 eurot, millest ei piisanud tarbimiskulude katteks ja laenumaksete

tegemiseks. Muid vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud.

52. Arvestades esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja on tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Arvestades hageja tõendeid, selgitas kohus 24.03.2025 eelistungil (dtl 145-147)

kostjale vajadust välja tuua, milline kostja kohustus jäi hagejal enne lepingu sõlmimist arvestamata.

Kohus selgitas, et kuna hageja on esitanud kohtule tõendid, ei piisa kostja vastuväidete põhistamiseks

ainult viidetest seaduse sätetele. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid hageja nõudele

täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja ei esitanud hageja nõudele ega selle arvestusele muid

vastuväiteid peale tuginemise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.

53. VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (punkt 1)

ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele

andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja

kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on

vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

54. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisest tulenevat kohustust, järgnevad VÕS § 4034 lõikes 7 toodud tagajärjed.

55. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu (koos lisadega

dtl 42-56). Lepingu järgi sai kostja laenu 11 000 eurot. Laen tuli tasuda 51 kuu jooksul ja krediidi

kogukulu oli 16 565,40 eurot. Intressi määr oli tagastamata krediidisummalt 19,90% aastas ja krediidi

kulukuse määr oli 23,79%. Lepingu sõlmimise tasu oli 220 eurot ja igakuine tasu 1,50 eurot.

Maksetega hilinemisel tuli tasuda viivist 19,90% aastas ehk 0,0545% päevas. Kogu lepingu perioodi

intress oli 5 488,90 eurot. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on lepingu ja selle tingimustega

tutvunud ning tema enda esitatud andmed on tõesed ja täielikud. Lepingule oli lisatud maksegraafik.

Kostja taotlusel on lepingut ka ühel korral muudetud, mille tulemusena andis hageja kostjale

23.01.2024 maksepuhkust 6 kuud. Hageja esitas maksekorralduse, millega kostjale 09.06.2022 laen üle

kanti (dtl 63). Iseenesest pooled eeltoodud lepingu sõlmimisega seotud asjaolude üle ei vaidle.

56. Laenulepingu sõlmimiseks oli kostja esitanud panga veebilehe vahendusel taotluse (dtl 70-75).

Taotluses kinnitas kostja, et ta on abielus ja tal on üks ülalpeetav. Tema sissetulekuks on palk summas

1300 eurot, mis kinnitatud andmete järgi oli 1238 eurot. Kostja avaldas, et tema tööandja on H OÜ.

Igakuise kohustusena avaldas kostja kohustuse Bondora AS ees summas 78 eurot kuus. Muude

kohustuste olemasolu kohta kostja andmeid ei avaldanud.

57. Kostja esitas hagejale ka oma pangakonto väljavõtte ajavahemikul 01.02.2022 kuni 07.06.2022 (dtl

77-100). Konto väljavõtte kohaselt tegi kostja ülekandeid oma teisele kontole ja oma rahakoguja

kontolt endale, samuti sai ta varasemalt toetust Eesti Töötukassast. Alates maist 2022 hakkas kostja

saama töötasu. Konto väljavõttest ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud muid finantskohustusi peale

selle, et 07.06.2022 sai kostja AS-lt Bondora laenu summas 2000 eurot.

58. Hageja esitas kohtule päringud andmebaasidesse, mis tehti enne laenulepingu sõlmimist (dtl 101-

105). Hageja kontrollis kostja isikuandmeid ning selles osas talle avaldatud andmete tõele vastavust,

maksuvõlgnevuste ja varasemate maksehäirete puudumist, samuti kostjal töökoha olemasolu.

59. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et hageja kontrollis kostja

maksevõimelisust piisava hoolsusega. Maksevõimelisuse hindamisel ei omanud kohtu hinnangul

määravat tähtsust asjaolu, et kostja oli enne lepingu sõlmimist olnud töötu. Lepingu sõlmimise ajaks

oli tal olemas töökohtu ja püsiv sissetulek. Ainuüksi tulenevalt sellest, et kostja täitis lepingulisi

kohustusi pika aja jooksul, saab kohus järeldada, et igakuine laenumakse oli kostja jaoks jõukohane.

Kostja ei toonud välja ega tõendanud ühegi sellise kohustuse olemasolu, mida hageja enne lepingu

sõlmimist ei arvestanud.

60. Ekslik on ka kostja väide, et hageja ei arvestanud tema ülalpeetava olemasolu. Hageja on

selgitanud, et seda arvestati. Alates 01.01.2022 jõustus perekonnaseaduse muudatus, mille § 101 lg 3

kohaselt oli igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

61. Eeltoodust lähtuvalt on hageja õigesti arvestanud, et lepingu sõlmimise ajal oli elatise summa 213

eurot lapse kohta. Kostja oli ühtlasi enda esitatud laenutaotluses märkinud, et ta on abielus, millest võis

järeldada, et ta ei pidanud lapsega seonduvaid kulusid kandma üksi. Hageja on arvestanud kostja

igakuiseid kohustusi ning nendest tulenevalt jäi kostjal pärast kohustuste kandmist alles piisav summa

rahalisi vahendeid, mida kasutada elamuskulude katmiseks. Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja seetõttu puudub alus ümber arvestada tagasi makstavad summad.

62. Hageja esitas kohtule arvestuse kostja teostatud maksetest (dtl 57-62, järgitav kohtute infosüsteemi

vahendusel). Kostja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja on teinud laenulepingu alusel

regulaarseid makseid alates lepingu sõlmimisest kuni 2024. aasta aprillini. 12.07.2024 saadeti kostjale

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 64) ning 16.08.2024 saadeti juba lepingu ülesütlemise

teade (dtl 65), sest kostja jättis tasumata kolm järjestikust makset lepingu alusel. Varasemalt oli hageja

saatnud kostjale korduvalt venekeelseid meeldetuletusi maksete tasumiseks (dtl 66-69, tõlked dtl 112-

113).

63. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

64. Kohus leiab, et hageja on laenulepingu seaduslikult üles öelnud, millest tulenevalt tuli kostjal

tasuda intressivõlgnevus, nõude põhiosa ja viivis, samuti võla sissenõudmise kulu ja haldustasu. Kuna

kostja ei ole esitanud hageja nõudele muid sisulisi vastuväiteid lisaks vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele ning kuna hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub

hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8876,24 eurot, millest 10 eurot

on võla sissenõudmise kulu, 556,06 eurot on tasumata intress, 6 eurot on lepingu haldustasu, 355,37

eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 7948,81 eurot on tasumata krediidisumma. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista ka sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.11.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

65. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

66. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot ja kulud õigusabile

summas 100 eurot. Hageja pöördus võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise

Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, mille hageja on tasunud. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 940 eurot,

millest 840 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 100 eurot kulud õigusabile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik