Legislator Case Law & Legislation
2-25-103773/8 AI generated

2-25-103773/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-103773/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu

Legislator headnote

AI generated

2-25-103773/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103773

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Tallinna linna Tallinna Linnakantselei kaudu hagi OÜ

Satnet vastu võla nõudes

1426,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu

(registrikood 75014920)

Hageja lepinguline esindaja: Jaan Lindsaar (e-post

jaan.lindsaar@tallinnlv.ee)

Kostja: OÜ Satnet (registrikood 11447187; e-post

info@tulvesrent.ee)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu

põhivõlgnevus 1199,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 8,39 eurot ning

alates 15.03.2025 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1199,27 eurolt) 0,05%

päevas, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud OÜ Satnet kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu

menetluskuluna riigilõiv 280 eurot.

5. Välja mõista OÜ-lt Satnet Tallinna linna kasuks Tallinna Linnakantselei kaudu

viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.3

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on Tallinna linna ja OÜ Satnet vahel 30.09.2020 sõlmitud üürileping nr xxxx,

millega üürileandja andis üürniku kasutusse Pärnu mnt 9 inventariseerimise plaanil tähistatud

äriruumid 16, 17 ja 21 üldpinnaga 77,4 m2 ja pool üldkasutatavatest ruumidest nr 14, 15 ja 18

üldpinnaga 7,55 m2. Poolte 4.11.2022 kokkuleppel muudeti üürilepingut selliselt, et üürilepingu

objektiks on Pärnu mnt 9 keldrikorruse äriruumid 16 ja 17 üldpinnaga 59,5 m2 ning

üürisummaks 228,71 eurot kuus, millele lisanduvad äriruumide kasutamisega seotud

kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud, erakorralised heakorra- või ohutustööd, kindlustus ja

remondifond) ning üüritavate äriruumide eest tasutavad kohustuslikud riiklikud ja kohalikud

maksud. Kostja sattus maksete tasumisega viivitusse. Kostjal tekkis võlgnevus alates oktoobrist

2024. üürileping öeldi üürileandja poolt erakorraliselt üles alates 1.03.2025. Esitatud

hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhinõude tasumist summas 1199,27 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist 8,39 eurot, viivist alates 15.03.2025 põhinõude summalt

1199,27 eurot selle täitmiseni 0,05% päevas ning menetluskulusid ja viivist menetluskuludelt.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral

on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

kättetoimetamisportaali Käpo vahendusel 10.04.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 280 eurot, mis kuulub kostjalt välja

mõistmisele.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik