2-21-8587/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8587

Kohtuasi

L.Q pankrotihalduri Maire Arm hagi M.F vastu

tehingu

tagasivõitmise

korras

kehtetuks

tunnistamiseks või tehingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.01.2025 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

M.F 17.02.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja L.Q pankrotihaldur Maire Arm

Kostja M.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.01.2025 määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis L.Q

pankrotihalduri Maire Armi menetluskulud ja nendelt arvestatava viivise M.F-ilt

välja L.Q pankrotihalduri Maire Armi kasuks. Tühistatud osas teha uus määrus,

millega mõista L.Q pankrotihalduri Maire Armi menetluskulud ja nendelt

arvestatav viivis M.F-ilt välja L.Q pankrotivarasse. Muus osas jätta maakohtu

määrus muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Määrata kindlaks L.Q pankrotihaldurile Maire Armile hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista

M.F-ilt

välja

L.Q

pankrotivarasse pankrotihalduri kantud menetluskulud 2600 eurot

(õigusabikulu 2550 eurot ja riigilõiv 50 eurot).

2.2. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitatavate menetluskulude suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude (2600 eurot) hüvitamiseni.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2-21-8587

4. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.Q (võlgnik) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) esitas 28.05.2021 Harju Maakohtule hagi

M.F (kostja) vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt

tehingu tühisuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.01.2024 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 29.04.2024 määrusega

kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3. Hageja esitas 31.10.2022 pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 14 alusel menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt on hageja osalenud menetluses pankrotihaldurina iseseisvalt,

õigusteenuse tunnihinnaga 150 eurot. Kokku on menetluses kulunud aeg 17 tundi, mis koos

riigilõivuga 50 eurot teeb menetluskulude suuruseks 2600 eurot. Hageja palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Kostja esitas 03.11.2022 vastuväite, leides, et pankrotimenetluses peaks olema sõlmitud

halduriga vastav õigusteenuse osutamise leping ja lepitud kokku õigusabi osutamise tunnitasu.

Kostjale teadaolevalt vastavat õigusteenuse lepingut sõlmitud ei ole ning seda ei ole ka

kohtule esitatud, mistõttu on hageja nõue väidetavate õigusabikulude väljamõistmiseks

põhjendamatu, sest õigusabikulusid ei ole tekkinud. Ühtlasi näeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 ette, et hüvitamisele kuuluvad vaid lepingulise esindaja kulud –

pankrotihaldur ei ole lepinguline esindaja, hagejaks on pankrotihaldur ise. Arvestades hageja

poolseid menetlusdokumente, nende sisu ning asja mahtu ja keerukust, ei ole hageja

väidetavad õigusabikulud kostja hinnangul esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja hinnangul

saab põhjendatuks pidada hageja väidetava õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni

ulatuses. Samuti on kostja hinnangul ebamõistlikult kõrge hageja väidetava tunnitasu määr.

Arvestades asja sisu ja keerukus taset, ei ületa mõistliku tunnitasu määr siinses asjas 130

eurot.

5. Maakohus andis 20.05.2024 hagejale võimaluse esitada täiendav menetluskulude nimekiri.

Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud.

6. Hageja ei nõustunud 01.10.2024 seisukohas kostja vastuväidetega ja selgitas, et PankrS §

65 lg 14 on seadusesse lisatud selgete eeldustega, et kui pankrotihaldur osaleb isiklikult

2-21-8587

menetluses, on sellega tekkinud õigusabikulud ja need on vastaspoolelt sissenõutavad.

Täiendavaid eeldusi või tingimusi säte ei sisalda. Kohtud on sätet vastavalt ka kohaldanud.

Kui kostja seisukoht oleks õige, siis sellisel juhul oleks hageja pidanud sõlmima

õigusabilepingu iseenda nõustamiseks ja esindamiseks või hoopis võlgnikuga, kelle tehingut

on kavas tagasi võita, mis kumbki ei ole mõistlikud järeldused. Hageja ja kostja

õigusabikulude suurus on põhimõtteliselt sama, mis kinnitab, et hageja taotletud summa on

mõistlik. Ühtlasi kinnitas hageja, et õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Hageja ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohtu määrus

7. Maakohus mõistis 30.01.2025 määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2600

eurot ja viivise.

7.1. Maakohus leidis, et hageja võib tulenevalt PankrS § 65 lg-st 14 nõuda kostjalt

õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse vajalikus ja põhjendatud

ulatuses, kuna hageja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale sätestatud

nõuetele ja eraldi õiguabilepingu sõlmimise kohustust pankrotihalduriga seadus ei nõua.

7.2. Hageja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnastes vaidlustes

tasumisele kuuluvat tunnitasu ja on seega vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd hageja on välja

toonud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks

välja käibemaksuga.

7.3. Maakohus, kontrollinud ja võrrelnud hageja ja kostja menetluskulude nimekirjasid ning

hageja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et poolte menetluskulude

nimekirjades toodud toimingud ja kulud on antud tsiviilasja asjaolusid arvestades võrdväärsed

ja hageja ajakulu 17 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades

põhjendatud.

7.4. Eeltoodust lähtuvalt pidas maakohus hageja menetluskulusid 2600 eurot (õigusabikulu

2550 eurot + riigilõiv 50 eurot) põhjendatuks.

Määruskaebus

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostja esitas

taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

8.1. Vaatamata asjaolule, et PankrS § 65 lg 14 sätestab, et haldur võib nõuda kohtuvaidlusega

seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, saab

selliseid õigusabikulusid kostja hinnangul välja mõista vaid eeldusel, et need on üldse

tekkinud. See tähendab, et pankrotimenetluses peaks olema seega sõlmitud halduriga vastav

õigusteenuse osutamise leping ja lepitud kokku ka õigusabi osutamise tunnitasu. Vaidlust ei

ole selles, et sellist õigusteenuse osutamise lepingut ei ole sõlmitud, mistõttu on hageja nõue

väidetavate õigusabikulude väljamõistmiseks põhjendamatu, kuna hagejal ei ole tekkinud

õigusabikulusid.

8.2. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele vaid lepingulise esindaja kulud. Kuna

pankrotihaldur ei ole lepinguline esindaja, ei saa hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

2-21-8587

8.3. Menetluskulude summat tuleb igal juhul vähendada käibemaksu võrra, kuna hageja

30.10.2022 menetluskulude nimekiri ei sisalda mitte ühtegi viidet käibemaksule, samuti ei

sisalda menetluskulude nimekiri ka kinnitust, et hageja ei saaks käibemaksu tagasi arvestada.

Reeglina tegutseb haldur OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kaudu, milline äriühing on

käibemaksukohustuslane.

8.4. Hageja ajakulu ja tunnitasu on ebamõistlikud. Maakohus ületas diskretsioonipiire ja jättis

hageja menetluskulude põhjendatuse sisuliselt kaalumata. Kostja hinnangul saab põhjendatuks

pidada hageja väidetava õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 10 tunni ulatuses. Mõistlik

tunnitasu määr on siinses asjas kostja hinnangul 130 eurot tunnis.

Menetluse edasine käik

9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §

667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja

hageja kasuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hageja

menetluskulud kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse. Muus osas tuleb jätta maakohtu

määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja

TsMS § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja

kulude kostjalt väljamõistmise osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab

ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

12. Kostja vaidlustab menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja temalt väljamõistmist,

leides, et pankrotihalduril ei ole õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist, kuna ta ei vasta

lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele ning nõutavaid menetluskulusid tulnuks

vähendada ja põhjendatud ajakulu võiks olla 10 tundi hinnaga 130 eurot tund. Lisaks leiab

kostja, et kulud tuleb hüvitada käibemaksuta.

13. Pankrotihaldur võib PankrS § 65 lg 14 kohaselt, kui ta vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja

2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma

täiendavat õigusabi kasutamata, nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist

menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse

kohaselt menetluskulud. PankrS § 65 lg 14 kohaldamiseks piisab, kui pankrotihaldur vastab

kas TsMS § 218 lg p-s 1 või p-s 2 seatud nõuetele (RKTKo 21.12.2022, 2-21-2685, p 16;

RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, p-d 14 ja 16). Hageja on vandeadvokaat ja vastab seega

TsMS § 218 lg 1 p-s 1 lepingulisele esindajale seatud nõuetele. PankrS § 65 lg-st 14 ega

kohtupraktikast ei tulene, et haldur peab menetluskulude hüvitamiseks sõlmima

õigusabiteenuse lepingu. Kuivõrd siinses asjas kohaldub PankrS § 65 lg 14, on põhjendamatu

kostja väide, et hageja ei ole lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 mõttes.

14. Siiski on maakohus PankrS § 65 lg 14 kohaldamisel eksinud selles, et mõistis hageja

menetluskulud kostjalt välja hageja kasuks. Eelnimetatud sättest tulenevalt saab

2-21-8587

pankrotihaldur nõuda kohtuvaidlusega seotud menetluskulude väljamõistmist pankrotivarasse,

mitte enda kasuks. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

mõista hageja menetluskulud välja võlgniku pankrotivarasse.

15. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel kaalutlusõigust. Maakohus ei ole küll oma otsustust piisavalt

põhjendanud, kuid ringkonnakohus saab eeltoodud minetuse kõrvaldada määruskaebusele

vastates.

15.1. Vaatamata sellele, et siinses asjas annab aluse menetluskulude hüvitamiseks PankrS §

65 lg 14, kohaldub menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele TsMS § 175 lg 1, mille

kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud

aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS §

175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber

hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

15.2. Maakohus võrdles hageja ja kostja menetluskulude nimekirjasid ja hageja

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, ning leidis, et poolte menetluskulude

nimekirjades toodud toimingud ja kulud on antud tsiviilasja asjaolusid arvestades võrdväärsed

ja hageja ajakulu 17 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades

põhjendatud. Kostja on esitanud vastuväite, et tema hinnangul on kulud põhjendatud kuni 10

tunni ulatuses, täpsustamata, millised hageja menetlustoimingud olid tema hinnangul

ebavajalikud või millise menetlustoimingu ajakulu ülemäärane.

15.3. Esiteks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja

põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või

töömahuga. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (RKTKm 18.05.2010,

3-2-1-43-10, p 17; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17). Maakohus on määruse

põhjendustesse märkinud vaid järelduse, et kõik menetluskulud on põhjendatud. Selles osas

täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

15.4. Hageja 31.10.2022 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hagejal hagiavalduse ja

hagi tagamise taotluse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 7 tundi 40 minutit. Arvestades

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse sisu ja mahtu ning vajadust komplekteerida ka

hagiavalduse lisad, on ringkonnakohtu hinnangul märgitud ajakulu põhjendatud ja vajalik.

Hagejal kulus kostja menetluskulude tagatise taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks

1 tund 20 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on märgitud toimingud põhjendatud ja

vajalikud ning ajakulu, arvestades kostja taotlust ja hageja vastust, mõistlik. Hagejal kulus

kostja vastusega hagile tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi 30 minutit, mis

ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ajakulu kahe menetlustoimingu jaoks. Põhjendatud

menetlustoiming oli kostja 04.05.2022 seisukohaga tutvumine ning selleks vajalik ajakulu 50

2-21-8587

minutit. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maakohtus 12.05.2022 istung. Hageja märgitud

ajakulu 1 tund 50 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd kostja 23.05.2022 istungi

edasilükkamise taotlusest nähtuvalt pidasid pooled aktiivselt läbirääkimisi kompromissi

sõlmimiseks, tuleb põhjendatud ja vajalikuks lugeda ka hageja ajakulu 1 tund aruteludeks

võlausaldajatega kompromissi teemal ja vastamiseks. Maakohtus toimus 27.10.2022 istung.

Hageja märgitud ajakulu 1 tund 50 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel

osalemiseks on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu kokku 17 tundi on

kohtuvaidluse asjaolusid arvestades mõistlik asja mahuga kooskõlas.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga),

arvestades asja sisu ja keerukust, vastab kohtupraktikas aktsepteeritud esindaja tasumäärale

ega ületa keskmist sarnastes vaidlustes tasumisele kuuluvat tunnitasu ning on seega vajalik ja

põhjendatud.

17. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud käibemaksu käsitlusega. Hageja

30.10.2022 menetluskulude nimekiri ei sisalda tõesti viidet käibemaksule, kuid hageja on

01.10.2024 seisukohas kinnitanud, et hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinses asjas tähtsust asjaolu, kas pankrotihaldur tegutses

OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kaudu. Tasu mõistetakse välja võlgniku pankrotivarasse

ning Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsingu (https://

apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr) vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik käibemaksukohustuslane.

Seega lisandub tasule TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks.

18. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 2600 eurot ja see tuleb kostjalt

võlgniku pankrotivarasse välja mõista.

19. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

20. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei saa kohus

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 5).

(allkirjastatud digitaalselt)