3-25-662/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-662

Haldusasi

X kaebus piinamise lõpetamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X tema kaebus.

2. Tagastada X riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 18. märtsil 2025 X kaebus piinamise lõpetamiseks.

Kaebaja soovib diskrimineerimise ja kiusamise lõpetamist, mis on kestnud kolm aastat.

1.1. Kaebuse kohaselt rikuvad riigivõimu struktuurid kaebaja tervist ja elu. Kaebajale on tuldud

pähe raadiolainete kaudu. Kaebajat käsutatakse ja ähvardatakse. Kaebajal kästakse suitsetamine

maha jätta, talle tekitatakse igapäevaselt valusid. Valgusfoori ees tõmmatakse autouks lahti ja

ähvardatakse, lõhutakse autot. Rae valla politseinik on tunnistajaks.

1.2. Kaebaja perearst on kaebajat jälginud ja analüüse võtnud ning on sõnatu. Kaebaja sõnul on

tal viimasel ajal probleemid mäluga. Kaebajal on keelatud perega suhelda ja ta ei tea pojast

midagi. Pidevalt toimub pere ähvardamine. Kaebaja ei saa öösiti magada. Kaebajal on pikali ja

püsti olemise keeld. Praegu on kaebajal rääkimise keeld ja nädal tagasi oli mõtlemise keeld.

Kiirabi õel kästakse mõnitada, et kaebaja võtab ravimeid. Ähvardatakse, et kaebaja ei tõesta

kohtule midagi.

2. Kohus jättis kaebuse 28. märtsi 2025. a määrusega käiguta ning määras puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates.

2.1. Kohus selgitas, et kaebuses sisalduva info alusel ei ole võimalik kaebust menetleda.

Kaebuse faktiliseks aluseks peab olema avaliku võimu esindaja otsustus, tegevus või

tegevusetus. Kaebusest ei selgu, kes on kaebaja kannatuste põhjustaja ning miks ta nii leiab.

Viide riigivõimule on liiga ebamäärane. Kaebajal oli tasumata riigilõiv.

2.2. Kohus määras, et kaebajal tuleb kaebuses ära näidata, milline avaliku võimu esindaja on

kaebaja suhtes midagi teinud või tegemata jätnud. Kaebajal tuli esitada põhjendused ja tõendid,

kes ja kuidas talle kannatusi põhjustab, samuti selgitus, miks ta leiab, et kannatuste

põhjustajaks on just tema poolt väidetav isik või asutus. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot

(HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 1).

3. Kaebaja teavitas kohut 10. aprillil 2025 e-kirja teel, et ta on tasunud riigilõivu. 11. aprillil

edastas kaebaja kohtule e-kirja, milles teavitas, et piinavad valud ei võimalda tal magada. 28.

aprilli 2025. a e-kirjas palus kaebaja kohtult enda avalduse kohta selgitust. Kaebaja kaebas

valusid ja märkis, et tema juures käib kiirabi. Kaebaja perearst on ta analüüse kontrollinud ning

on segaduses. Kaebaja selgituste järgi sööb ta valuvaigisteid rohkem, kui on määratud. Valud

põhjustavad kaebajale alkoholi tarbimist ja tööd ta teha ei saa. Ka 3. mail teavitas kaebaja

kohut riigilõivu tasumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist (HKMS § 121 lg 1 p 2).

5. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, kuid pole kõrvaldanud teisi puuduseid, milleks

kohus 28. märtsi 2025. a kaebuse käiguta jätmise määruses tähtaja andis.

5.1. Kaebaja ei ole selgitanud, milline avaliku võimu esindaja otsustus, tegevus või tegevusetus

on tema kaebuse aluseks (HKMS § 38 lg 1 p 6). Kaebaja pole selgitanud, kes on tema

kannatuste põhjustaja ehk kes on asjas vastustaja (HKMS § 38 lg 1 p 2). Kohtul pole võimalik

kaebaja esitatud andmete põhjal vastustajat kindlaks määrata (HKMS § 18 lg 1). Kaebaja pole

esitanud kaebuses faktilist põhjendust, miks ta leiab, et temale põhjustab kannatusi riigivõim

(HKMS § 38 lg 1 p 7). Ka ei ole kaebaja oma väidete kohta esitanud ühtki tõendit (HKMS § 38

lg 1 p 8).

5.2. Lisaks, kui arvestada seda, et kaebaja taotleb tema piinamise lõpetamist, ei pruugi olla asja

lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei saa tuvastada kellegi poolt süüteo toime-

panemist, kui seda ei ole tuvastanud pädev kohus või kohtuväline menetleja süüteomenetluses.

5.3. Kaebaja ei ole kõiki puuduseid kõrvaldanud. Kõrvaldamata puudused on olulised ja need

takistavad asja läbivaatamist. Kohtul pole võimalik kaebust menetleda olukorras, kus kaebaja ei

selgita, kelle tegevus või tegevusetus, ning mil viisil põhjustab temale väidetavat kannatust.

6. Kaebaja sai kohtu 28. märtsi 2025. a määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte 10.

aprillil 2025. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema seega 11. aprillist 2025. Viimane

päev puuduste kõrvaldamiseks oli 18. aprill 2025. Kaebaja ei ole ka pärast puuduste

kõrvaldamise tähtaega p-is 5 märgitud puuduseid kõrvaldanud, kuigi ta on kohtule mitmel

korral pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva kirjutanud.

7. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, seetõttu tuleb kaebajale tasutud

riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2).

8. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagasta-

misel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)