2-22-13333/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13333

Tsiviilasi

L. P. F. hagi Archaeology Team OÜ vastu töötasu ja

hüvitiste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 118 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L. P. F. (isikukood XXX), määratud esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja Archaeology Team OÜ (registrikood 12328251),

seaduslik esindaja R. K.

Viimase istungi aeg

05.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta L. P. F. hagi läbi vaatamata osas, milles L. P. F. palub mõista Archaeology Team

OÜ-lt töötasu 6216 eurot ületavas osas.

2. Määrata tsiviilasja hinnaks 11 118 eurot.

3. Rahuldada hagi.

4. Mõista Archaeology Team OÜ-lt L. P. F. kasuks välja töötasu 6216 eurot ja hüvitis 4902

eurot.

5. Jätta menetluskulud Archaeology Team OÜ kanda. Kohus määrab poolte

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (05.05.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. L. P. F. (hageja/töötaja) esitas 06.06.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Archaeology Team OÜ (kostja/tööandja) vastu paludes mõista tööandjalt välja saamata jäänud

töötasu 9301,50 eurot ja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 4902 eurot.

2. TVK rahuldas 26.07.2022 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK mõistis tööandjalt töötaja

kasuks välja töötasu 6763,50 eurot ja hüvitise TLS 100 lg 4 alusel 4902 eurot.

3. Tööandja esitas 07.09.2022 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 30.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 08.03.2022 ja

15.05.2024) paludes mõista kostjalt välja töötasu 6216 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel

4902 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2016. a suulise töölepingu. Kostja maksis hagejale 2016.

a august–detsember töötasu. Kuni 2018. a novembrini oli hageja lapsehoolduspuhkusel. Pärast

lapsehoolduspuhkuse lõppemist asus hageja uuesti täitma kostja korraldusel ülesandeid

arheoloogilisteks kaevamisteks. Aastatel 2019–2021 töötas hageja viiel objektil. Pooled leppisid

kokku summeeritud tööajas, sest kostjale ei esitatud arheoloogiliste tööde tellimusi pidevalt ja

aastaringselt, vaid vastavalt vajadusele. Kostja ei maksnud hagejale töö eest tasu. Hageja palus

kohtul mõista kostjalt välja töötasu 6216 eurot. Hageja ütles 2022. a töölepingu erakorraliselt

üles, kuna kostja ei maksnud töötasu. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hüvitise TLS § 100 lg

4 alusel 4902 eurot.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et poolte vahel puudus töösuhe. Hageja töötas vastavalt projektidele ehk siis kui

oli vaja tööd teha. Hageja ja kostja seaduslik esindaja R.K. olid abielus ning kostja maksis

hagejale 2016. a tasu üksnes sellepärast, et hageja saaks suuremat emapalka. Hageja ei allunud

kostja juhtimisele ja kontrollile, töötamise registris on alates 2016. a kuni 2022. a olnud hageja

osas kanne „peatatud“. Need asjaolud näitavad, et pooltel oli käsundilaadne õigussuhe. Hageja

osales kahes projektis ja tegi tööd palju väiksemas mahus kui töötaja väidab. Kolmest projektist

ei ole hageja osa võtnud. Tasunõue on ülepaisutatud.

Kuna poolte vahel ei olnud töösuhet, ei saanud hageja töölepingut üles öelda. Järelikult ei ole

hagejal võimalik nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Isegi juhul, kui poolte vahel eksisteeris

töösuhe ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja sedavõrd suurt hüvitist. Hüvitise väljamõistmine

hageja taotletud summas on kostja jaoks äärmiselt ebaõiglane. Hüvitist tuleks nullini vähendada.

Kohtu põhjendused

6. Kohus keeldus 14.03.2023 määrusega võtmast menetlusse hageja nõuet mõista kostjalt välja

töötasu suuremas summas kui 6763,50 eurot. Viidatud määrusega võttis kohus menetlusse hageja

nõude mõista kostjalt välja töötasu 6763,50 eurot (tl 70–72). Hageja vähendas 15.05.2024

menetlusdokumendis nõutava töötasu suurust 6216 euroni (tl 143). Hageja selgitas 05.02.2025

istungil, et ta võtab tagasi nõude mõista kostjalt välja töötasu 6216 eurot ületavas osas. Kohus

võtab vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab menetluse nõudes mõista kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 6216 eurot ületavas osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2, §

425 lg 1).

7. Seoses hagi osalise tagasivõtmisega määrab kohus tsiviilasja hinnaks 11 118 eurot (töötasu

6216 eurot + hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4902 eurot; TsMS § 124 lg 1, § 134 lg 1 esimene

lause, § 136 lg 1).

8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

9. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja töötasu ja hüvitise seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemisega. Samas vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel oli töösuhe. Hageja selgitas,

et juba 2016. a sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel tegi hageja kostjale tööd (v.a periood,

kui hageja viibis lapsehoolduspuhkusel) kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 2022. a.

Kostja tunnistas kohtumenetluses, et hageja täitis üksikuid ülesandeid, kuid pooltevahelisel

suhtel ei olnud tööõigusele omaseid tunnuseid, vaid tegemist võis olla käsundilaadse suhtega.

Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte.

10. TLS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.

Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS §

4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Töölepingu võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida kirjalikult või kaudse

tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (RKTKm

30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1). Töölepingut tuleb

eeldada, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes

siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda

tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (RKTKo 20.05.2020, 2-18-6908, p 11).

11. Pooltevahelise töösuhte kvalifitseerimisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid:

11.1.

TVK 26.07.2022 istungil selgitas kostja seaduslik esindaja R. K., et ta tegi töötamise

registrisse kande töösuhte kohta, märkides hageja töölepingu alguseks 01.09.2016 ja lõpuks

21.02.2022 (dtl 36–39). Ka 05.02.2025 kohtuistungil kinnitas tööandja juhatuse liige kande

tegemist.

11.2.

Hageja esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt tegi kostja 25.11.2016

ülekande 6297,60 eurot selgitusega „Töötasu august, september, oktoober, november“ ja

29.12.2016 ülekande 17 488,40 eurot selgitusega „Töötasu november lõplik, detsember“ (tl 34).

11.3.

Muinsuskaitseameti 29.12.2022 kiri kinnitab, et amet väljastas 24.10.2016 kostjale

tegevusloa arheoloogiamälestiste, ajaloomälestiste, ehitismälestiste, UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil asuva ehitise ja veealuse mälestise uuringu, uuringu tegevuskavade ning

muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja muinsuskaitselise järelevalve tegevusaladel

arheoloogia ja allveearheoloogia valdkonnas. Amet märkis vastutavaks spetsialistiks

arheoloogist hagejat (tl 32).

11.4.

Kostja seaduslik esindaja R. K. tunnistas TVK 26.07.2022 istungil, et hageja täitis kostja

huvides teatud ülesandeid 2021. a novembris Rakveres ja 2021. a detsembris Narvas toimunud

väljakaevamistel (dtl 36–39). Ka kohtumenetluses kinnitas kostja, et hageja tegi töid seoses

Rakvere ja Narva projektiga (kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 2.3 (tl 73-74). Kohtule on

esitatud dokumendid, mis kinnitavad, et hageja täitis kostja huvides ülesandeid. Kohtule on

esitatud kostja poolt valmistatud aruanded, mille koostajaks on kostja seadusliku esindaja kõrval

märgitud ka hageja: 14.10.2019 aruanne hävitaja Ohotnik allveearheoloogiliste tööde kohta (tl

35–38), 31.10.2019 aruanne vraki Nimetu-83 allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 39–44),

21.11.2021 uuringukava „Arheoloogilised uuringud Narva raekoja soojus- ja gaasitrassi

asukohas“ (tl 49–57, tl 130–136), 08.11.2021 uuringukava „Rakvere linna kioskid xxx ja xxx

Vallimäe kaevetööde arheoloogiline jälgimine“ (tl 58–60). 14.10.2019 ja 31.10.2019 aruanded

ning 08.11.2021 uuringukava on varustatud hageja digitaalse allkirjaga (tl 89 pöördel, tl 91

pöördel-92, tl 94-95).

11.5.

Kohtule on esitatud kostja juhatuse liikme ja kolmandate isikute vahel toimunud

kirjavahetus, millisesse oli kaasatud ka hageja (nt R. K. kirjad 2019. a oktoobris (tl 104, tl 105),

novembris (tl 89, tl 91, tl 93 pöördel, tl 114–116). Kohtule on esitatud ka kolmandate isikute

kirjad, mis olid saadetud samaaegselt hagejale ja kostja juhatuse liikmele (nt M. R. kirjad 2019. a

novembris (tl 108, tl 110), J. V.17.12.2021 kiri (tl 118). Kohtule on esitatud hageja poolt kostja

nimel kolmandatele isikutele 2021. novembris saadetud kirjad (tl 111–113, tl 117).

12. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid 2016. a

töölepingu. Selle kasuks räägib kostja poolt töötamise registrisse tehtud kanne töölepingu algus-

ja lõppkuupäevaga. Kohtumenetluses selgitas kostja, et hageja kohta registrisse tehtud kanne oli

alates 2016. a kuni 2022. a „peatatud“ (nt kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 2.2 (tl 73-74).

Kohus toob välja, et registrikanne on informatiivse tähendusega ja see ei tekita, peata ega lõpeta

töösuhet. Kohus saab õigussuhte kindlaksmääramisel muude tõendite kõrval kannet arvestada ka

siis, kui teatud perioodil oli selle sisuks „peatatud“. Kostja poolt töötamise registrisse tehtud

kanne näitab, et pooled käsitlesid pooltevahelist suhet töösuhtena.

Töösuhte kasuks räägivad kostja poolt hagejale 2016. a novembris ja detsembris tehtud

rahaülekanded selgitusega „töötasu“. Kostja poolt töötasuna pealkirjastatud väljamaksete

tegemine hagejale näitab, et pooled käsitlesid pooltevahelist suhet töösuhtena. Otsustades selle

üle, kui suures töötasus pooled kokku leppisid arvestab kohus kostja poolt hagejale töötasuna

makstud summasid. Kostja maksis hagejale viie kuu (2016. a august–detsember) eest kokku 23

786 eurot (25.11.2016 makse 6297,60 eurot + 29.12.2016 makse 17 448,40 eurot), mis teeb

töötasu suuruseks 4757,20 eurot kuus (23 786 eurot : 5 kuud). Eeltoodud väljamaksed näitavad,

et pooled leppisid kokku hageja töötasus 4757,20 eurot.

Kostja seaduslik esindaja tunnistas TVK 26.07.2022 istungil ja kohtumenetluses, et hageja täitis

kostja huvides ülesandeid. Kohtule on esitatud kostja nimel koostatud aruanded ja uuringukavad,

mille autoriks on märgitud ka hageja. Hinnates aruannete ja uuringukavade sisu koosmõjus

Muinsuskaitseameti 29.12.2022 kirjaga oli hageja tööülesandeks uuringute tegemine erinevate

arheoloogiliste ja ajalooliste objektide kohta. Kostja kinnitused, et hageja täitis kostja huvides

ülesandeid ja kohtule esitatud kostja nimel koostatud dokumendid kinnitavad, et ülesannete

täitmise ja dokumentide koostamise käigus allus hageja kostja korraldustele, sest ainult kostja sai

anda hagejale korraldusi selle kohta, kus peab hageja ülesandeid täitma ning kas ja millise sisuga

dokumente peaks hageja koostama. Kohus leiab, et uuringute läbiviimine ja seda kajastavate

dokumentide koostamine on tegevus, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest.

Kostja oli kaasanud hageja kirjavahetusse kolmandate isikutega ja selliselt näitas kostja

väljapoole, et hageja osaleb kostja tegevuses. Hageja ise näitas kolmandatele isikule oma seost

kostjaga. Näiteks saatis hageja kolmandatele isikutele kirju märkides kirjasse kostja nime. Kostja

talus hageja käitumist. Ka kolmandad isikud on käsitlenud hagejat kostjaga seotud isikuna,

lisades hagejat kostjale suunatud kirjade koopiasse.

Vaadeldes eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid 2016.

a töölepingu, mille järgi oli hageja ülesandeks teha kostja juures uuringuid arheoloogilisi ja

ajalooliste objektide kohta ning koostada uuringutega seotud dokumente. Hageja töötasu oli

4757,20 eurot.

13. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta tegi töötamise registrisse kande ja kandis hagejale

„töötasuna“ pealkirjastatud raha eesmärgiga, et hageja vormistaks lapsehoolduspuhkuse ja saaks

suuremat emapalka. Kostja on vaidluse käigus olnud seisukohal, et pooltevaheline suhe võis

vastata töövõtulepingu tunnustele (TVK 26.07.2022 istungi protokoll (dtl 36–39) või

käsunduslepingu tunnustele (kostja 07.09.2022 menetlusdokumendi p 2.2 (tl 1–3). Kostja ei ole

tõendanud, et pooltevaheline suhe vastas töövõtu- või käsunduslepingu tunnustele. Kostja

kirjalikes dokumentides esitatud seisukohti ja kostja juhatuse liikme poolt 05.02.2025

kohtuistungil antud seletusi kohus pooltevaheliste suhte kvalifitseerimisel ei arvesta, kuna

kirjalikud seisukohad ja seletused istungil ei ole tõendid TsMS § 239 lg 2 mõttes.

14. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu 2019. a augusti ja oktoobri ning 2021. a novembri

ja detsembri eest (hageja 14.05.2024 menetlusdokument (tl 101-102). Töötundide arvu

kinnitamiseks on hageja esitanud tema koostatud ülevaated tööülesannetest ja töö kestusest (tl

61, tl 83, tl 87 pöördel, tl 90 pöördel, tl 92). Kohus leiab, et hageja koostatud ülevaated on

menetlusosalise seletused. Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese

lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Menetlusosalise

seletused ei ole tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud

(RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Kuivõrd hageja seletused (ülevaated tööülesannetest

ja töö kestusest) ei ole tõendid, ei arvesta kohus nendega (TsMS § 238 lg 5). Kohus ei arvesta

hageja poolt 05.02.2025 istungil antud seletusi, kuna seletus ei ole tõend TsMS § 229 lg 2

mõttes. Kohus jätab TsMS § 33 lg 3 alusel arvestamata hageja esitatud ingliskeelsed

dokumendid: 08.11.2019 ja 13.11.2019 kirjad (tl 92 pöördel – 93) ja R. A. S. seletus (tl 95), kuna

hageja ei ole dokumentide tõlget esitanud. Lisaks palus hageja 14.05.2023 menetlusdokumendis

jätta tähelepanuta väidetava ingliskeelse dokumendi (tl 101–103).

15. Hageja on esitanud kohtule 14.10.2019 aruande hävitaja Ohotnik allveearheoloogiliste tööde

kohta (tl 35–38) ja 31.10.2019 aruande vraki Nimetu-83 allveearheoloogiliste tööde kohta (tl 39–

44). Aruannetest nähtuvalt toimusid erinevad uuringud 2019. a suvel ja aruanded said valmis

2019. a oktoobris. Dokumentides puuduvad küll andmed selle kohta, kes ja kui palju tööd tegi,

kuid arvestades läbiviidud uuringute mahtu on usutav, et hageja täitis kostja huvides erinevaid

ülesandeid. Selle kasuks räägib ka see, et kostja ise märkis aruannete koostajaks hageja ning

aruanded on varustatud hageja digitaalse allkirjaga (tl 92, tl 94). Aruanded tõendavad, et hageja

tegi kostjale tööd 2019. a augustis ja oktoobris.

16. Hageja on esitanud kohtule 21.11.2021 uuringukava „Arheoloogilised uuringud Narva

raekoja soojus- ja gaasitrassi asukohas“ (tl 49–57, tl 130–136) ja 08.11.2021 uuringukava

„Rakvere linna kioskid xxx ja xxx Vallimäe kaevetööde arheoloogiline jälgimine“ (tl 58–60).

Uuringukavades puuduvad küll andmed selle kohta, kes ja kui palju tööd tegi, kuid usutav on, et

hageja täitis kavade koostamise käigus kostja huvides erinevaid ülesandeid. Selle kasuks räägib

ka see, et kostja ise märkis kavade koostajaks hageja ning 08.11.2021 kava on varustatud hageja

digitaalse allkirjaga (tl 89 pöördel). Hageja saatis 2021. a novembris kolmandatele isikutele

seoses töödega Narvas ja Rakveres kirju, kus ta tutvustab Rakvere tööde graafikut (tl 111),

edastab Rakvere töödega seotud dokumendid (tl 112), saadab pilte töödest (tl 113), kirjeldab

Narvas tehtud töid ja saadab pilte (tl 114–117). Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja

tegi kostjale tööd 2021. a novembris ja detsembris.

17. Kostja esitas 14.05.2024 erinevad dokumendid kinnitamaks seda, et kostja seaduslik esindaja

tegi vaidlusalusel perioodil tööd (tl 129–142). Kostja tõendid kinnitavad, et kostja juhatuse liige

tegi tööd. Samas see asjaolu ei välista töö tegemist hageja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud,

et ka hageja tegi vaidlusalusel perioodil kostjale tööd. Kostja väited ja tõendid seoses Saaremaa

Tagalahe kalakasvanduse arheoloogiliste uuringutega ei ole olulised, sest hageja ei esita kostja

vastu nõuet viidatud projektidega seoses.

18. TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

(täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

Tõendatud ei ole, et pooled oleksid osalises tööajas kokku leppinud, seetõttu tuleb TLS § 43 lg 1

alusel eeldada, et hageja tegi tööd täistööajaga. Seega on hagejal õigus saada töötasu 2019. a

augusti ja oktoobri ning 2021. a novembri ja detsembri eest lähtudes eeldusest, et hageja on

töötanud täistööajaga. Kostja ei ole tõendanud, et viidatud perioodil oleks hageja teinud tööd

vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

19. Kohus on tuvastanud, et hageja tegi kostjale 2019. a augustis ja oktoobris ning 2021. a

novembris ja detsembris tööd täistööajaga. Pooled leppisid kokku hageja töötasus 4757,20 eurot.

Kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist. Hagejal on õigus saada töötasu nelja kuu eest

kokku 19 028,80 eurot. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja 6216 eurot. Kohus on seotud

hageja nõudega. Kohus mõistab TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja töötasu 6216 eurot.

20. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis seoses töölepingu

erakorralise ülesütlemisega. Hageja ütles 07.03.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles

TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja ei ole töötasu maksnud (avalduses on ekslikult märgitud

TLS § 92 lg 2 p 2; tl 62). Puudub vaidlus, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte. Kostja ei ole

töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis vaidlustanud ja järelikult on ülesütlemine algusest

peale kehtiv (TLS § 105 lg 2).

21. Töötajal on õigus saada TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hageja keskmiseks töötasuks saab pidada 4757,20 eurot. Kohtu ette ei ole toodud hüvitise

vähendamist või suurendamist õigustavaid asjaolusid. Seega on hagejal õigus saada hüvitist

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 14 271,60 eurot (4757,20 eurot x 3 kuud). Kohus on aga

seotud hageja nõudega mõista kostjalt välja hüvitis 4902 eurot. Kohus mõistab TLS § 100 lg 4

alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4902 eurot.

22. Hagi rahuldatakse ja kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 2).

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik