2-23-7513/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-7513

Tsiviilasi

R.V hagi D.S-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

608,77 eurot

Hageja: R.V (isikukood XXX);

Kostja: D.S (isikukood XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Gunnar Leht.

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.V hagi D.S-i vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud R.V kanda.

3. Määrata kindlaks D.S-i menetluskulude rahaline suurus summas 545 eurot.

4. Mõista R.V-lt D.S-i kasuks välja menetluskulud summas 545 eurot.

5. Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool

sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.V (edaspidi ka hageja) esitas 23.05.2023 kohtusse hagi D.S-i (edaspidi ka kostja)

vastu kahju hüvitamise nõudes. Vastavalt 02.10.2023 hagiavalduse täpsustusele juhtus

16.08.2022 kella 6 paiku hageja ja kostja vahel liiklusavarii, mille käigus sõitis kostja

autoga otsa jalgrattal liikunud hagejale, mille tagajärjel sai vigastusi nii hageja kui tema

jalgratas. Hageja nõuab avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mis seisneb lõhutud

jalgrattaga seotud kuludes summas 213,77 eurot ja hageja ravikuludes summas 215 eurot.

Lisaks nõuab hageja ka edasiste ravikulude hüvitamist perioodiliste maksetena 20 eurot

kuus kuni avariist põhjustatud terviserikete paranemiseni.

2. Kostja teatas 17.11.2023 hagivastuses, et vaidleb hagiavaldusele vastu ega tunnista

haginõudeid. Kostja tunnistas, et tal juhtus 16.08.2022 hagejaga liiklusavarii, mille käigus

ta sõitis autoga jalgrattal sõitnud hagejale otsa, kuid kuna kostja lasi enda kulul hageja

jalgratta korda teha, siis peab kostja hageja jalgrattasse puutuvat kahjunõuet alusetuks.

Hageja ravikuludega seotud kahjunõude osas leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud

põhjusliku seose olemasolu toimunud avarii ja väidetavate ravikulude vahel ning ka

ravikulude suurus on jäänud tõendamata.

3. Kohus kuulas 14.11.2024 istungil ära tunnistaja P.Q ning suunas pooli kompromissile.

Kuivõrd pooled kokkulepet ei saavutanud, määras kohus hagejale haginõuete

tõendamiseks täiendava tähtaja. Hageja ei esitanud talle määratud tähtaja jooksul kohtule

täiendavaid tõendeid. Kohus määras 11.03.2025 määrusega, et lahendab asja kirjalikus

lihtmenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui

kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva

asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

5. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohus tuvastas, et poolte vahel toimus 16.08.2022 liiklusavarii, mille käigus sõitis kostja

autoga otsa jalgrattal liikunud hagejale. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 p-le 3

vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest,

välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Seega

vastutab kostja kui mootorsõiduki otsene valdaja selle käitamisel 16.08.2022 toimunud

liiklusavarii tagajärjel hagejale tekkinud kahjude eest.

7. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 kohaselt peab isik

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai

kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui

kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

8. Hageja nõuab kostjalt avarii tagajärjel jalgrattale tekkinud kahju hüvitamist summas

213,77 eurot (dtl 62). Kohtule arusaadavalt moodustab vastav summa viga saanud

jalgratta ostuhinnast summas 183,77 eurot (hageja ostis viga saanud jalgratta 10.05.2020

Weske Poest hinnaga 183,77 eurot, vt dtl 60) ning viga saanud jalgratta tagumise ratta

kordategemise kulust summas 30 eurot (hageja väidab, et tasus 30.08.2022 jalgratta

tagumise ratta kordategemise eest Weske Poele 30 eurot, dtl 38).

9. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist

vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Lõige 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab

uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli

hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt

vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

10. Kohus tuvastas, et avarii tagajärjel viga saanud ratas tehti pärast avarii toimumist

xxxx(xxxx-s) korda ning kostja tasus ratta kordategemisega seotud kulud summas 148

eurot xxx-le ise. Kohus tuvastas vastava asjaolu xxx23.08.2022 arve (dtl 79) ja tunnistaja

P.Q ütluste (dtl 101-102) alusel. P.Q kui xxxx esindaja kinnitas tunnistajana

ülekuulamisel, et hageja viga saanud ratas toodi 2022.a augustis xxxi remonti, kus see

korda tehti, ning selle eest tasus kostja. Kui hageja remonditud rattale poodi järele tuli,

sõitis ta sellega poest minema ega esitanud ratta kohta ühtegi pretensiooni. Alles mõned

nädalad hiljem tuli hageja poodi tagasi ja nõudis tagaratta kordategemist, kuid tunnistaja

sõnul nad keeldusid sellest. P.Q ei osanud öelda, mille eest on hageja tasunud 30.08.2022

xxxx-le 30 eurot, kuid pidas võimalikuks, et see võib olla tasutud ka muu kauba eest,

mida xxxx müüb (nt toidukauba).

11. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et avariis viga saanud hageja jalgratas tehti korda

ning sellega seotud kulud tasus kostja. Hageja ei ole tõendanud, et remonditud jalgrattal

oleks esinenud täiendavaid puuduseid, mis jäeti remondi käigus kordategemata (sh

tagumise ratta vigastus), ja et need puudused oleksid samuti olnud põhjustatud kostjaga

toimunud avariist. Tunnistaja P.Q kinnitusel oli jalgratta tagumine ratas korras ning ta

pidas võimalikuks, et sellega seotud vigastus võis tekkida pärast ratta remonti. Seega

võttes arvesse, et avarii tagajärjel kahjustada saanud hageja jalgratas tehti kostja kulul

korda, siis on kostja juba hüvitanud hagejale seeläbi tekkinud kahju VÕS § 132 lg 3

tähenduses. Seetõttu ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjustada saanud jalgratta

ostuhinna (s.o 183,77 euro) hüvitamist VÕS § 132 lg 1 alusel ning kohus jätab sellise

nõude rahuldamata. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud ka täiendava 30 euro suuruse

kahju (põhjuslikku) seost avariiga, siis ei saa vastavat nõuet käsitleda avarii tagajärjel

tekkinud vigastuse parandamise kuluna VÕS § 132 lg 3 tähenduses ning kohus jätab ka

selle nõude rahuldamata.

12. Lisaks nõuab hageja kostjalt avarii tagajärjel tekkinud ravikulude hüvitamist summas 215

eurot ning edasiste ravikulude perioodilist hüvitamist 20 eurot kuus (dtl 62).

13. Vastavalt VÕS § 130 lõikele 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse

tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud

kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas

sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud

kahju.

14. Kohus selgitas 14.11.2024 istungil hagejale, et ta on jätnud tõendamata väidetavate

ravikulude (põhjusliku) seose kostjaga toimunud avariiga ning ka vastavate ravikulude

suuruse. Kohus määras istungil hagejale sellekohaste tõendite esitamiseks täiendava

tähtaja, kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. Kohus on jätkuvalt

seisukohal, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi sellist tõendit, mille alusel oleks kohtul

võimalik lugeda tuvastatuks, et kostjaga toimunud avarii tagajärjel tekkisid hageja tervisele

sellised vigastused, millega seoses on ta kandnud ravikulusid summas 215 eurot ning mille

tõttu ta kannab ka edaspidiselt regulaarselt (igakuiselt) ravikulusid summas 20 eurot kuus.

Hageja on esitanud kohtule küll väljavõtteid oma haiguslugudest, millest nähtub, et hagejal

esinevad erinevates piirkondades valud (peamiselt paremas puusas), kuid neist ei ole

võimalik tuvastada selget põhjuslikku seost kostjaga toimunud avariiga. Isegi kui eeldada,

et avarii tagajärjel tekkisid hageja tervisele vigastused, millega seoses on hageja kandnud

kulutusi ravimitele, ei ole hageja esitanud kohtule ka ühtegi tõendit ravimite ostmisega

seotud kulude kohta. Seetõttu ei saa kohus lugeda hageja ravikulude nõuet tõendatuks ning

jätab ka selle rahuldamata.

15. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohustab kohut märkima otsuses tsiviilasja hinna. Hageja esitas

kohtusse rahalise nõude, millega palus kostjalt välja mõista kahju kokku summas 428,77

eurot (213,77€ + 215€) ning perioodiliselt makstava kahju alates hagiavalduse esitamisest

summas 20 eurot kuus. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele

suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on

kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste

maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma,

kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Eeltoodust lähtuvalt on hagihind kokku 608,77 eurot (428,77€ + 20€ x 9 kuud)

MENETLUSKULUD

16. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jättis hageja hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja

kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Vastavalt kostja 11.04.2025 menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud seoses

lepingulise esindajaga kulusid arvestusega 100 eurot/h kokku 5,45 töötunni ulatuses

summas 545 eurot. Kohus peab kõiki kostja poolt välja toodud menetluskulusid

põhjendatuks ja vajalikuks, millest lähtuvalt määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks

summas 545 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik