2-24-137704/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137704

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi M A vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2255,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood:

10284984; Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn; tel: 6800

500);

Hageja lepinguline esindaja: K L (e-post: xxx);

Kostja: M A (isikukood: xxx; xxx);

Kostja lepinguline esindaja: I J (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

21.04.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista M A’ilt välja Salva Kindlustuse AS-i kasuks 2255,25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud M A’i kanda.

4. Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt

ja mõista M A’ilt välja Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskulu 350 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

2-24-137704

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis

toimus 11.08.2023.a Tallinnas Pärnu mnt 435 juures ning mille käigus kostja, juhtides

sõidukit Xxx, reg. nr xxx, tagurdas otsa sõidukile Xxx, reg. nr xxx. Politsei- ja

Piirivalveameti 22.08.2023 õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439 lahkus kostja

liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata.

2. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Xxx, reg. nr xxx juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping, väljastatud

poliis nr xxx. Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, tasudes xxx

xxx AS-ile sõiduki Xxx taastusremondi teostamise eest 2255,25 eurot.

3. Hageja esitas kostjale 11.12.2023.a tagasinõude summas 2255,25 eurot.

4. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju

tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus

pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

Seaduse kohaselt tohib liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda ilma sellest politseid

teavitamata ainult siis, kui liiklusõnnetuses ei ole keegi kehavigastusi saanud ning

liiklusõnnetuses osalenud osapooled on liiklusõnnetuse põhjustamise osas jõudnud

kokkuleppele, täites selle kohta vastava kirjaliku vormi. Kuivõrd antud juhul ei olnud

nõuded täidetud, on kostja tegevus olnud õigusvastane. Hageja leiab, et kostja oli

sündmuskohalt lahkudes vähemalt ettevaatamatu. KarS § 38 järgi ettevaatamatusest teo

toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole

suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele

arusaamale juhtima. Selle sätte kohaselt puudub ettevaatamatusest teo toimepannud isikul

süü puudulike vaimsete või füüsiliste võimete tõttu. Selliseid asjaolusid, mis süü

käesolevas asjas välistaksid hagejale teadaolevalt puuduvad.

5. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 2255,25 eurot.

6. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagiavaldusele lisatud lisa nr 2

Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023.a õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439

lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata.

Nimetatud politsei otsus on jõustunud, s.t et kostja on politsei otsuses tooduga nõustunud.

Nimetatud politsei otsuses on ka selgelt kirjas, et „kostja sõitis otsa sõiduautole Xxx xxx,

r/m xxx. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatluse ja fotodega.“ Seega on

kostja väited, et tema avariid ei põhjustanud, paljasõnalised ja tõendamata. Juhul kui

sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, siis puudub vajadus neid

asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda.

7. Kostja väidab, et lahkus sündmuskohalt, sest ei olnud teadlik õnnetuse toimumises.

Hageja kostja väitega ei nõustu. Arvestades esitatud tõendeid (sh fotod sõidukitest) leiab

hageja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi kostja aru saama, et

toimus liiklusõnnetus ning seega tekkis temale LS § 169 loetletud kohustused, millised ta

jättis täitmata. Kostja pidi aru saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Arvestades sõidukite

kahjustusi (sõidukil Xxx suur mõlk tagumises kaitserauas), pidi kostja tajuma ka avariiga

2-24-137704

kaasnevat lööki ja heli. Vastupidine ei ole eluliselt usutav. Sõiduki Xxx juht V Š on nii

politseile kui hagejale esitatud avaldustes märkinud, et “käis kõva pauk“.

KOSTJA SEISUKOHT

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et hageja esitatud dokumendid on

vastuolulised ega tõenda, et kostja on hagi aluseks oleva liiklusõnnetuse põhjustanud,

samuti ka seda, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit süüliselt ja õigusvastaselt

sündmuskohalt.

9. Kostja autol kahju puudub. Arvatavasti on autole Xxx xxx kahju tekkinud kuskil mujal.

Väärteomenetluse otsusega nõustus kostja ainult seetõttu, et summa ei olnud suur ja

soovis menetluse kiiret lõppu. Seletuskirjas märgitu ja sellele lisatud tõendite kohaselt

kostja tegelikult avariid ei põhjustanud. Isegi kui avarii oleks tekkinud nagu kirjeldati, siis

süüdi oleks selles Xxx juht, kes ise tagurdas ja oleks sellest tulenevalt olnud õnnetuses

süüdi. Samas õnnetuse toimumist ei märganud kostja ega tema kaassõitja, kostja masinal

puuduvad vigastused ja selle tõenduseks on politsei poolt tehtud ka pildid.

10. Hagi lisas 1.1 esitatud teates on V Ši kahjujuhtumi kirjeldus. Vale on Vi väide, et juht

(kostja) ei eitanud olukorda. Vastupidi, kosja ütles, et tema pole millelegi otsa sõitnud,

sest tema auto puuduvad igasugused vigastused ja kui tal on mingi probleem, siis

pöördugu politsei poole. Seega kostja ei nõustu väitega, et tagurdas otsa sõidukile Xxx,

reg. nr xxx ega ka selles, et on süüdi kahju tekitamises. Kostja lahkus sündmuskohalt, sest

ei olnud teadlik õnnetuse toimumises.

11. Kostja 22.08.2023 seletuskirjast politseile: „Juhtisin sõidukit xxx reedel kell 11.00 ajal

Juhani lilleäri parklas. Nimelt veendusin, et minu juhitud sõiduki tagant sõitis mööda

sõiduauto, alustasin tagurdamist, nähes, et antud sõiduk hakkas tagurdama minu masina

taha, jäin seisma, kokkupuudet ei toimunud, ja sõitsin parklast välja. Autol töötavad

parkimisandurid, autol kriimud puuduvad, ehk siis tegemist on halbade asjaolude kokku

sattumisega. Ka kõrval istuv sõber J S mingit kokkupuute heli ei kuulnud. Masinal on ka

veo konks.“ Olles ülekuulamisel politsei jaoskonnas, tehti kostja kaubikust pildid, kriime,

mõlke ja punast Xxx värvi kaubikul ei leitud, ka veokonks oli kriimuta, samuti näidati

videot, mis oli parklas toimunud, kuigi kõige tähtsam osa ei jäänud linti, sest puu varjutas

nähtavust.

12. Politsei algatatud menetlus on puudulik ning tagantjärele on raske asjaolusid tuvastada,

sest menetlusdokumentide failis puudub Xxx juhi seletuskiri politseis antud ütluste kohta

koos juhi poolt joonistatud skeemiga, kuidas juht sõitis minu kaubikust mööda, peatus ja

siis tagurdas kaubiku vastu. Nimetatud seletuskirja on politsei uurija kostjale näidatud

ülekuulamise ajal, kuid esindaja vastava taotluse (lisa 3) kohta esitada materjalid kostja

esindajale, vastas politsei, et „Teile on edastatud koopiad materjalist täies mahus“(lisa 4).

Politsei on saatnud küll ühe skeemi (lisa 5), kuid see ei vasta Xxx juhi tunnistuses

märgitus asjaoludele. Samas on teadmata, kes selle skeemi üldse tegi.

13. Xxx juhi seletuse järgi tagurdas kaubik vastu tema auto paremat nurka. Samas fotodel on

näha küll Xxx kahjustused, kuid Xxxil sarnased kahjustused puuduvad (lisa 7). Xxxi

kaubiku vasaku nurga pamperil on pikad kriimud (lisa 7.1), mis on tekkinud varasemalt,

kuid muljumisjäljed puuduvad, samuti ei ole pamper paigalt nihkunud, mis kokkupõrke

puhul on tavapärane.

2-24-137704

14. Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023.a õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2317,23,008439

lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes selle nõuetekohaselt vormistamata.

Samas on tõendamata, et nimetatud liiklusõnnetus üldse sellistel asjaoludel toimus.

Õiendis on kirjas: (Kostja)“ Juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja

tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada

teiste vara. Alustas tagurdamist, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses. Sõitis

otsa sõiduautole Xxx xxx r/m xxx. Oma sellise tegevusega põhjustas varalise kahju Xxx

omanikule R R ja Xxx omanikule xxx OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki

vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik“.

Politsei menetluses on jäetud välja selgitamata, kuidas õnnetus täpselt juhtus, ehk kes

kelle autole otsa tagurdas. Kostja ei eita, et tagurdas parkimiskohalt välja, kuid mingit

kokkupõrget ta ei märganud, samuti puuduvad tema autol punast värvi kriimud, mis

kokkupõrkel oleks pidanud jääma. Lisaks töötavad kaubikul ka parkimisandurid, nii et kui

Xxx oleks seisnud tema taga, siis parkimisandurid oleks juht hoiatanud aga parkimisandur

ei andnud tagurdamisel mingit signaali. Seega võis tagurdada ja õnnetuse põhjustada

hoopis Xxx juht. Samuti pole välistatud, et Xxxl olid kahjustused tekkinud juba varem.

15. Vastuoluline on Xxx juhi seletus, et kuulis kõva pauku, kuid kostja ega tema kaassõitja

mingit pauku ei kuulnud. Politsei õiendil on märgitud, et ka Xxxi omaniku autole tekitati

kahju, mis on tõendatud fotodega aga fotol kokkupõrkele viitavad kahjustused puuduvad.

Seega on täiesti usutav, et kostja ei teadnud midagi liikuskahju tekkimisest ja seega ei ole

õige väita, et ta lahkus pärast kindlustusjuhtumit süüliselt ja õigusvastaselt.

16. Politsei uurija tegi kostjale ettepaneku, et teeme kiirmenetluse, kostja maksab trahvi ja

liikluskindlustus on kohustatud korvama Xxx kahjud. Ei ole teada, kas politsei oli teadlik,

et väärteos süüdimõistmise korral nõuab kindlustus kostjalt välja tagasinõudena tekitatud

kahju, kuid kostjale seda ei öeldud. Seetõttu ei kaevanud kostja seda otsust ka edasi, sest

trahv ei olnud suur ja kostja järeldas politsei jutu põhjal, et sellega on asi lõpetatud. Samas

kostja ei tunnistanud ennast õnnetuses süüdi. Uurija tegi otsuse ainult süüteoteate info

põhjal, eeldades, et see on õige ja jättis kõik kostja väited arvestamata, eeldades, et need

on valed, kuigi tõendid olid pooltel vasturääkivad. Tegemist ei ole ausa menetlusega vaid

ilmse sooviga menetlus kiirelt lõpetada.

17. Lisaks ei olnud kostjal mingit põhjust lahkuda, sest isegi kui ta oli õnnetuse tekitamises

süüdi (aga seda ole tõendatud), omas ta kehtivat liikluskindlustuslepingut, mis korvab

kahju kannatajale, seega puudub sündmuskohalt põgenemiseks igasugune mõistlik

põhjendus või eesmärk. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja tahtlust põgeneda

sündmuskohalt.

18. Kostja palub J S kirja käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg-te 1 ja 2 alusel.

Kirjas on piisavalt täpselt selgitanud lillepoe juures toimuvaid asjaolusid. Kiri on käsitatav

menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning selle

tõendikvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. Kiri ei ole

käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude

tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (RKTKo 3-2-1-74-11 p 26).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-24-137704

19. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 2255,25 eurot. Kohus lahendab

asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.

20. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas

kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

21. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 2255,25 eurot. Kostja vaidleb hagile

vastu ning märgib, et hagi on tõendamata.

22. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul,

kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:



kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki

põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;



kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski

realiseerumisega;



esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;



kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

23. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht

põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on

kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel

tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173

lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse

kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha

maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja

VÕS § 108 lg 1 sätestatule.

24. Puudub vaidlus, et kostja juhtis 11.08.2023 Tallinnas Pärnu mnt 435 juures sõidukit Xxx,

reg. nr xxx. Eelnimetatud sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse ajal (11.08.2023) sõlmitud

2-24-137704

hageja poolt (dtl 30). Hagejat teavitati 15.08.2023 liiklusõnnetusest (dtl 27 jj), kus märgiti

järgnevat: „Mina, V S, pöörasin Pärnu maanteelt sisse puukooli parklasse. Möödusin

bussist, et sinna kõrvale parkida. Bussil tuled ei põlenud, möödusin ja hakkasin

parkimiskohale pöörama. Parkimiskoha kõrval olid konteinerid- kuna polnud kindel, et

neist mööda saan, siis peatusin hetkeks, et tagurdada ja manööver lõpuni teha. Sel hetkel

kui peatusin käis kõva pauk. Valge buss tagurdas meie autole sisse (paremasse tagumisse

nurka). Enne kui jõudsime autost väljuda, sõitis buss minema. Bussi numbrimärki ei

näinud. Läksime puukooli küsima, ehk on neil kaamerad, et bussi number tuvastada. Ei

saanud abi sealt. Helistasime politseisse, et olukord fikseerida. Hiljem saime siiski

puukooli teenindajalt juhi telefoninumbri. Helistasin juhile, kes ei eitanud olukorda. Küll

aga väitis, et meie sõitsime hoopis talle konksu otsa (meie auto kahjud seda väidet ei

toeta). Kahjuks juht autost välja ei tulnud, ning lahkus sündmuskohalt veendumata, et

auto või inimestega kõik korras on. Infoks veel, et Xxxis oleme käinud nüüdseks autot

näitamas ja pildistamas, samuti palus politsei, et käiksime ka politseis pildistamas ära

(seda pole veel jõudnud teha).“

25. Riigikohus on lahendi nr 2-19-108066/45 p-ides 12 – 17 märkinud järgmist: „Kohtud on

tuvastanud, et kostja põhjustas 26. novembril 2018 kell 5 hommikul Võru linnas Vilja 35

maja juures sõidukiga Nissan liiklusõnnetuse, sõites otsa pargitud sõidukile BMW, ning

lahkus sündmuskohalt ilma politseid või teise sõiduki omanikku teavitamata

(ringkonnakohtu otsuse p 9.1). Kolleegium nõustub kohtutega, et selliselt tegutsedes

rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile

teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Samuti rikkus kostja LS §

169 lg-st 6 tulenevat kohustust, kui liigutas enda liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

lähedalolevasse parklasse enne politsei liiklusõnnetuse toimumise kohale saabumist.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab

kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2

mõttes. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS §

53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. Kolleegium märgib, et kui

sõidukijuhile etteheidetav käitumine seisneb liiklusseaduses sätestatud normide

rikkumises ja vastab ühtlasi mõnele süüteokoosseisule, ei saa süülisuse hindamisel

juhinduda VÕS sätetest. Nimelt ei saa käitumise süülisus olla abstraktne, vaid seda tuleb

hinnata seostatuna kindla õigusvastase teo või tagajärjega. Seega on maakohus ja

ringkonnakohus ebaõigesti käsitlenud kostja käitumist pärast liiklusõnnetuse põhjustamist

sündmuskohalt lahkumisel VÕS § 104 alusel, leides, et kostja oli selliselt käitudes

vähemalt hooletu, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. Ekslik on ka ringkonnakohtu

seisukoht, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatava regressinõude puhul kehtib kostja süü

presumptsioon. Süü presumptsioon kehtib kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS §

1050 lg 1), kuid praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist deliktiõiguslikul

alusel (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11).

Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue, mis

algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud.

Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll

õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks saavad olla VÕS § 1056

koos §-ga 1057 või VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, vt ka LKindlS § 23 lg

1), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest

õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte VÕS 53. peatükist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb

kolleegiumi arvates sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise

eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237

2-24-137704

süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses

osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui

võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude

üksnes juhul, kui kostja tegevuses esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes

sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei

jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on

soovinud suunata liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile

vastavalt, s.o mitte lahkuma sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata.

Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud

käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju

kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid

asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.

Riigikohus on alates 1. oktoobrist 2014 kehtiva LKindlS § 53 lg 1 p-ga 2 sõnastuselt

sarnase, kuid praeguseks kehtetu LKindlS2001 (RT I 2001, 43, 238) puhul märkinud, et

sellise regressinõude (LKindlS2001 § 48 lg 2 p 7) lahendamisel on kohus pädev

tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui

sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde

ning täpsustab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel saab kohus liiklusõnnetuse kohalt

lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut.

Kui aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus

neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti

käsitleda. Praegusel juhul on kohtud märkinud, et kostjat ei ole väärteomenetluse korras

sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Maakohus ega

ringkonnakohus ei ole ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise käigus andnud omapoolset

hinnangut, kas kostja lahkumist sündmuskohalt võinuks kindlustusandja tagasinõude

kontekstis käsitada põgenemisena. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse

isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja

puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kostja käitumises on tuvastatud LS §

236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei

oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on

täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine

liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.

26. Käesoleval juhul on kohtule teada, et kostja on väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest

mitteteatamise eest LS § 236 alusel karistatud (dtl 29). Väärteoasja õiendist nähtub

järgnev väärteo kirjeldus: „Juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja

tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada

teiste vara. Alustas tagurdamist, tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses. Sõitis

otsa sõiduautole Xxx xxx r/m xxx. Oma sellise tegevusega põhjustas varalise kahju Xxx

omanikule R R ja Xxx omanikule xxx OÜ. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki

vaatluse ja fotodega. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik.“ Kostja on kinnitanud, et teda on väärteomenetluse

korras karistatud.

Kostja on märkinud, et (i) tema autol kahjustused puuduvad, kostja ega tema kaassõitja

mingit pauku ei kuulnud; (ii) Xxx xxx r/m xxx kahjustused on arvatavasti tekkinud kuskil

2-24-137704

mujal; (iii) väärteomenetluses, mis oli puudulik, ei ole kinnitamist leidnud, et kahju

põhjustas kostja; (iv) Xxx xxx r/m xxx tagurdas kostja sõidukile otsa.

Kohus leiab, et kostja vastuväited on ainetud. Esmalt on väär kostja väide, et tema juhitud

sõidukil kahjustused puuduvad. Kostja enda esitatud fotolt nähtub, et sõiduki tagumise

põrkeraua vasakul küljel on kriimustused (dtl 55). Samuti nähtub, et Xxx xxx r/m xxx

tagumisel paremal poritiival ning tagumise stange parempoolses küljes on kahjustused –

kerged kriimustused ja mõlgid (dtl 78). Nimetatud sõidukite viidatud kahjustused asuvad

selliselt, et on tõenäoline, et need on tekkinud vaidlusaluse kokkupõrke tulemusel – need

asuvad sellises asukohas ning kõrgusel. Asjaolu, et kostja juhitud sõiduki tagumisel

stangel puuduvad punase värvi jäljed, ei ole määrav, kuivõrd kokkupõrge toimus parklas,

kus eelduslikult ei ole võimalik saavutada sellist kiirust ja kokkupõrketugevust, et

kahjustada saanud sõiduki värv kanduks üle kostja juhitud sõidukile. Ka kahjustatud

sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et sõiduki küljest oleks värvi eemaldunud, nähtuvad

vaid kerged kriimustused.

Tõendamata on kostja väide, et Xxx xxx r/m xxx tekkinud kahjustused oleksid olnud

olemas juba varasemalt.

Väär on kostja väide, et väärteomenetluses ei ole kinnitamist leidnud, et kahju põhjustas

kostja. Kostja küll oma seletuses ei tunnistanud otsesõnu liiklusõnnetuse põhjustamist, kui

otsuse (dtl 67 jj) kohaselt, millega kostja on nõustunud, on kostjat väärteomenetluses

karistatud järgmiste rikkumiste eest:



LS § 223 lg 1 - mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju

või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni;



LS § 236 lg 1 - liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega on väärteomenetluses kinnitamist leidnud, et kahju põhjustas just kostja. Kostja ei

ole vastavat otsust vaidlustanud. Seega on ainetu ja muude tõenditega vastuolus kostja

väide, et Xxx XXX r/m xxx tagurdas hoopis kostja juhitud sõidukile otsa. Tunnistaja, kes

oli vaidlusaluse sündmuse ajal Xxx XXX r/m xxx juht, selgitas istungil, et ta sõitis kostja

juhitud kaubiku tagaosast mööda ning jäi seisma, et parkimiskohale sisse

manööverdamiseks veidi tagurdada (vt ka dtl 77 skeem). Enne, kui juht jõudis tagurdama

asuda, käis kõva pauk ning sõiduk vappus (dtl 136, istungiprotokoll, alates ajamarker

00:11:13). Arvestades eeltoodut, on ilmne, et kostja tekitas kahju ning kostja pidi aru

saama, et on põhjustanud liiklusõnnetuse. Kostja arusaamist kinnitab ka asjaolu, et kui

Xxx XXX r/m xxx juht pärast õnnetust helistas, väitis kostja, et hoopis Xxx XXX r/m xxx

juht sõitis vastu kostja juhitud sõiduki kärukonksu. Kui vastaks tõele kostja väide, et temal

kokkupõrkest mingit aimdust ei tekkinud, poleks kostjal alust ka olnud väita, et just tema

sõidukile sõideti otsa.

Puudub vaidlus, et kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus peatumata ega naasnud ka

pärast Xxx XXX r/m xxx juhi telefonikõnet. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

2-24-137704

ta oleks õnnetusest teavitanud politseid (ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem).

Kostjal oli vastav kohustus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja

LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata

olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta

oleks teinud omalt poolt kõik, et tema isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud

kahju saaks hüvitatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud

asjaolud, mis välistanuks tema kohustuse politseid liiklusõnnetusest teavitada.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab

kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p

2 mõttes.

Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2

kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus

liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist

lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11). Kohus on

ülal leidnud, et kostja pidi aru saama, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on

varaline kahju nii tema kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale.

Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline.

Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud

muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1

p 2 järgi täidetud.

27. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Xxx XXX r/m xxx kahjustada. Xxx xxx AS

parandas sõiduki kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 2255,25 eurot (dtl

32). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 2255,25 eurot (dtl 33). Kostja ei ole

vaidlustanud hüvitise suurust. Kostja ei ole kahju hüvitanud.

28. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus

rahuldab hageja nõude.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud,

mistõttu tuleb kulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on

taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas

350 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

2-24-137704

32. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik