2-24-128196/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

5. mai 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-128196;

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi H.Q vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 4418,41 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ, registrikood

11542046; aadress Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anzhela Ternikova (XXX)

Kostja

H.Q (isikukood XXX; aadress XXX, ; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista H.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus

3075,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 355,17 eurot; välja mõista H.Q-lt B2 Impact

OÜ kasuks viivis põhinõudelt (3075,61 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras

alates 6.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses.

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o

3075,61 eurot.

1. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 84% ja hageja kanda 16 %;

2.2 välja mõista H.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 391,30 eurot;

2.3 välja mõista H.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 391,30 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt hagejale teadaolevalt sõlmis Z.J 25.07.2023 ESTO AS-ga

krediidilepingu nr #60081536054, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 3100 eurot. Perioodil

alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja

kontole LT953500010016417222 kokku 3150 eurot. Krediidiliini taotlemiseks esitas Z.J

elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.esto.ee. Kostja esitas enda andmed.

Taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on pensioni saav isik ehk, et kostjal on regulaarne

sissetulek. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega 16.05.2024 seisuga. Krediidiandja saatis 01.05.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 15.05.2024. Krediidiandja saatis 16.05.2024 kostjale lepingu lõpetamise

teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.05.2024. Krediidiandja teavitas kostjat, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral on temal õigus

loovutada krediidiandja nõude inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Tulenevalt lepingu

tingimuste punktist VIII p 1 kõik Kliendilepingu järgsed või sellega seonduvad avaldused ja

teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, edastatakse

vastavale Kliendilepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Kostja e-posti aadressiks oli

märgitud XXX, krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti

aadressile ning seda tuleb lugeda kätte saaduks. Hageja palub rahuldada kostja asendamise

taotlus ja välja mõista kostjalt II H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3075,61

eurot. Välja mõista kostjalt II H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis 1000 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3075,61 eurolt alates

27.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ

kasuks menetluskulud summas 455 eurot ja välja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 14.04.2025,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 4418,41 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4.Hageja esitas kohtule taotluse kostja asendamiseks. Tartu Maakohtu 1.04.2025 määrusega

asendati kostja Z.J kostjaga H.Q-ga.

5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja ESTO AS-i vahel sõlmitud

25.07.2023 krediidilepingu nr #60081536054 (dtl 130-146), mille alusel kostja sai kasutada

limiiti kokku 3150 eurot (dtl 148-152). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 74,39 eurot (dtl

21-23), krediidiandja ütles lepingu üles 16.05.2024 (dtl 157-159).

6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 16.05.2024. Vaidlust ei ole, et kostjale on

antud krediiti kokku 3150 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd

käesolevas tsiviilasjas on kostja asendatud, siis kohus leiab, et kostja osas ei ole kontrollitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kinnitas kohtule, et esitas nõudena

ümberarvestatud nõuded, mille kohaselt ei ole ta küsinud intressi ja sissenõudmiskulusid.

Samas on hageja esitanud nõude sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot saamiseks.

8.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

9.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 3150 eurot ja kostja on teostanud tagasimakseid kokku 74,39 eurot. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 3075,61 eurot.

10.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks,

et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 16.05.2024 –

5.05.2025 eest on kostjal 355,17 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja

VÕS § 402 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas jätab kohus hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 84% ulatuses kostja ja 16%

ulatuses hageja kanda.

13.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot. Kostja ei ole esitanud

kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada

hagejale menetluskuludena 455 x 84% = 391,30 eurot.

14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(391,30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik