2-21-14086/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg

5. mai 2025. a

Tsiviilasja number

2-21-14086

Tsiviilasi

X hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes

Y hagi X vastu pärandvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

X

(isikukood

XXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat A (e-post: xxx)

Kostja Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat B (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X (edaspidi hageja) ja Y (edaspidi kostja) (koos edaspidi pooled) vahel

sõlmitud kompromiss 23.01.2021 surnud Wi (W, isikukood: XXX) pärandvara

jagamise nõudes alljärgnevalt:

1.1. X ja Y lepivad kokku 23.01.2021 surnud Wi pärandvarasse kuuluva kinnisasja

asukohaga XXX (Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx)

suhtes ühisomandi lõpetamises selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga xxxxxx

jääb X ainuomandisse.

1.2. Y kohustub andma tahteavalduse kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx

omandi üleandmiseks Xle, senise omanikukande kustutamiseks ja X

kinnistusraamatu registriossa xxxxxx II jakku ainuomanikuna sisse kandmiseks.

1.3. X lubab ja Y avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr xxxxxx II jaos senine omanikukanne ning ainuomanikuna sisse

kanda X.

1.4. X ja Y lepivad kokku Wi pärandvarasse kuuluva kinnisasja asukohaga Harju

maakond, YYY (Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr yyyyyy)

ühisomandi lõpetamises selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga yyyyyy jääb Y

ainuomandisse.

1.5. X kohustub andma tahteavalduse kinnisasja registriosa numbriga yyyyyy

omandi üleandmiseks Yle, senise omanikukande kustutamiseks ja Y

kinnistusraamatu registriossa yyyyyy II jakku ainuomanikuna sisse kandmiseks.

2-21-14086

1.6. Y lubab ja X avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistuosakonna

registriosa nr yyyyyy II jaos senine omanikukanne ning ainuomanikuna sisse

kanda Y.

1.7. Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab X ja Y tahteavaldusi TsÜS § 68 lg

5 alusel ning notariaalseid nõusolekuid kinnisasjade osas ühisomandi

lõpetamiseks ja omandiõiguse üleminekuks TsMS § 430 lg 6 alusel.

1.8. X nimele avatud pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 72 280,55

eurot jäävad X ainuomandisse.

1.9. Wi nimele avatud pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 3605,68

eurot jäävad X ainuomandisse.

1.10.

X ja Y ühisomandisse kuuluva osaühingu R osade nimiväärtusega 1278

eurot ja 1278 eurot ühisomand lõpetatakse selliselt, et osaühingu R osad

nimiväärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot jäävad X ainuomandisse.

1.11.

Y kohustub andma tahteavaldused osaühingu R (registrikood: xxxxxx)

osade nimiväärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot omandi üleandmiseks Xle, Y

omaniku kande kustutamiseks ja X äriregistrisse ja osanike nimekirja

ainuomanikuna sisse kandmiseks selliselt, et Xle kuulub ainuomandina

osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega 2556 eurot.

1.12.

X lubab ja Y avaldab soovi kanda äriregistrisse ja osaühingu R

(registrikood: xxxxxx) osanike nimekirja ainuomanikuna X selliselt, et Xle

kuulub ainuomandina osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega

2556 eurot.

1.13.

Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab X ja Y tahteavaldusi TsÜS §

68 lg 5 alusel ning notariaalseid nõusolekuid ühisomandi lõpetamise suhtes ja

nõusolekut osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega 2556 eurot

omandiõiguse ülemineku kohta Xle TsMS § 430 lg 6 alusel.

1.14.

15.06.2017 sõlmitud laenulepingust nr 1-2017 tulenevad kohustused

jäävad X ja Y omavahelistes suhetes X kanda.

1.15.

X tasub Yle kompromissilepinguga seotud omandikaotuste eest ühekordse

kokkuleppelise hüvitise summas 150 000 eurot Y pangakontole XXXXXXXX

selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-21-14086“ 5 päeva jooksul alates

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

1.16.

X kannab ainuisikuliselt kõik kinnisasjade võõrandamisega ja avalikes

registrites muudatuste tegemisega seotud kulud.

1.17.

Pooled kinnitavad, et muud Wi jagamata pärandvara, kui selles

kompromissilepingus toodud vara (v.a võimalik vaidlus Krimmi poolsaarel

asuva kinnisvara üle) ei ole.

1.18.

Pooled kinnitavad mistahes täiendavate nõuete ja pretensioonide

puudumist üksteise suhtes seoses Wi pärandvaraga (v.a selles

kompromissilepingus sätestatud kohustused ja nõuded ning võimalik vaidlus

Krimmi poolsaarel asuva kinnisvara üle).

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulu, mis

jääb riigi kanda.

3. Vabastada kostja riigilõivu tasumise kohustusest.

2-21-14086

4. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-14086 menetlus.

5. Tagastada Xle riigilõiv 325 eurot tema arvelduskontole nr XXXXXXXX.

6. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil asendada kohtumääruse

avalikustamisel arvutivõrgus poolte ja nende esindajate nimed ja isikukoodid

initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte ja nende esindajate

registrikoode ega aadresse.

7. Tühistada 6. maiks 2025. a määratud kohtuistung seoses kompromissi sõlmimisega.

Kohtumäärus tuleb jõustumise järgselt edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

täitmiseks (resolutsioonid punktid 1.1.-1.7.) ning Tartu Maakohtu registriosakonnale

täitmiseks (resolutsiooni punktid 1.10.-1.13.).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes ja Y vastuhagi

pärandvara jagamise nõudes.

Pooled esitasid 28.04.2025 kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada. Pooled lühendavad

edasikaebamise tähtaega 3 päevani. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tema

arvelduskontole. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses. Pooled paluvad kohtul

edastada kohtumäärus pärast sellele jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja

registriosakonnale kandemenetluse algatamiseks. Pooled taotlevad mitte avalikustada poolte

ja nende esindajate nimesid, isikukoode ega aadresse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on

sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla

tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega

kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse.

3. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-21-14086

4. Hageja on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega tasutud riigilõivust poole tagastamist

enda kontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagilt on vastavalt

hagihinnale tasutud riigilõivu 650 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks summas 325 eurot.

5. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses. Kohus on kostjale andnud 02.12.2021 määrusega riigi õigusabi ilma

õigusabi tasu ning kulude hüvitamise kohustuseta. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulu, mis jääb riigi kanda.

6. Harju Maakohtu 17.11.2023. a määrusega määrati, et kostja võib tasuda vastuhagilt

tasumisele kuuluva riigilõivu 420 eurot ühekordse maksena 6 kuu jooksul tsiviilasjas nr 2-21-

14086 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. TsMS § 190 lg-s 7 on sätestatud, et TsMS §

190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas

kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada kostja seoses

kompromissi sõlmimisega riigilõivu tasumise kohustusest. Kompromissi sõlmimisel kuuluks

pool riigilõivust tagastamisele, seetõttu olnuks tasumisele kuuluv riigilõiv ka poole väiksem

summast, mille ulatuses menetlusabi anti.

7. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitavas määruses poolte ning nende esindajate

nimede initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning poolte registrikoodide ja aadresside

avalikustamata jätmist. Kooskõlas TsMS § 462 lg 2 kuulub vastav poolte taotlus

rahuldamisele.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale.

9. Harju Maakohus on tsiviilasjas määranud istungi ajaks 06.05.2025 kell 14.00. Kohus leiab,

et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. TsMS §

352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda

muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik