2-24-10554/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-24-10554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2025, Võrus

Kohtuasja number

2-24-10554

Kohtuasi

Bondora AS hagi M.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

644,89 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), Lepinguline

esindaja: Elari Arjakas (isikukood xxxx, E-post: XXX)

Kostja: M.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

05. mai 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi M.P vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M.P-lt hageja Bondora AS kasuks hageja ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingust nr BL3322336 tulenev võlgnevus 531,94 eurot, millest 400,25

eurot on tagastamata krediidisumma, 37,09 eurot sissenõutavaks muutunud intress,

5,68 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 14,99 eurot lisateenused

ning 63,93 eurot viivis ning viivis põhinõudelt (400,25 eurot) alates 11.07.2024

määras 28,22% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 355 eurot (s.o riigilõiv 175 eurot

ja õigusabikulud 180 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

1(4)

2-24-10554

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi M.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

BL3322336 tulenev võlgnevus 531,94 eurot, millest 400,25 eurot on tagastamata

krediidisumma, 37,09 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 5,68 eurot lepingu haldustasu,

10 eurot sissenõudmiskulud, 14,99 eurot lisateenused ning 63,93 eurot viivis ning viivis

põhinõudelt (400,25 eurot) alates 11.07.2024 määras 28,22% aastas kuni põhinõude

täitmiseni. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada

hagi tagaseljaotsusega.

Menetluse käik

2. Tartu Maakohus võttis 23.07.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta

tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja

nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetas kohus hagimaterjalid

14.02.2025 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne

avaldati 14.02.2025 ja loeti kättetoimetatuks 02.03.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et

kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile

kohtu määratud tähtaja jooksul.

2(4)

2-24-10554

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist.

5. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt

teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal saab asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul on krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja krediidivõimelisust piisaval

määral

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning

sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des

1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja krediidiandja

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

7. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis

täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses

(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6

alusel kogu haginõude ulatuses.

MENETLUSKULUD

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

3(4)

2-24-10554

10. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud

180 eurot.

11. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot.

12. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

3-2-1-115-14, p 11).

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud summas 180 eurot põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

355 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

15. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

4(4)