2-24-112772/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M.-M. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks P OÜ ja kostja vahel 13.03.2023 ja 23.03.2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkulepetest tulenev:
Legislator headnote
AI generated2-24-112772/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista M.-M. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks P OÜ ja kostja vahel 13.03.2023 ja 23.03.2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkulepetest tulenev:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-112772
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.-M. V. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3301.75 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad:
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht
XXX 10149), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post
XXX)
Kostja: M.-M. V. (IK XXX, elukoht rahvastikuregistris
XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.-M. V. vastu võlgnevuse nõudes
osaliselt.
2. Välja mõista M.-M. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks P OÜ ja kostja vahel
01.03.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx ja selle 03.03.2023, 05.03.2023,
13.03.2023 ja 23.03.2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkulepetest tulenev:
2.1.
põhivõlgnevus 1543.85 eurot;
2.2.
intress 17.92 eurot;
2.3.
võla sissenõudmiskulu 50 eurot;
2.4.
viivis 251.62 eurot;
2.5.
viivis põhivõlalt (1543.85 eurot) alates 03.05.2025 kuni
põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
3. Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu
rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud 62% ulatuses M.-M. V. kanda ja 38% ulatuses Aktiva Finance
Group OÜ kanda.
5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.
Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.
6. Välja mõista M.-M. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas
365.80 eurot (62% 590 eurost (s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja
1(8)
põhjendatud õigusabikulu)) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni.
7. M.-M. V.-l tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud
tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxxx viitenumbriga 717154087.
8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg
21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale
esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,
50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.-M. V. (kostja) 2401.78 euro saamiseks. Pärnu Maakohus
lõpetas 28.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 27.06.2024 (täiendavad selgitused 13.09.2024) Viru Maakohtule
hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1921.16 eurot, intressi 225.43 eurot,
sissenõudmiskulude 50 eurot, viiviste 371.08 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks P OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel
01.03.2023 sõlmitud krediidikonto leping nr xxxx, limiidiga 300 eurot, intressiga 38,29%
aastas, krediidikulukuse määraga 45,85% aastas. Lepingupooled sõlmisid täiendavalt
krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepped (sõlmimise aeg,
laenulimiit, intress, krediidi kulukuse määr): 1) 03.03.2023, 400 eurot, 38,25%, 45,84%, samal
päeval veel 500 eurot, 38,23%, 45,85% ja 700 eurot, 38,22%, 45,85%; 2) 05.03.2023, 1000
eurot, 38,21%, 45,85%; 3) 13.03.2023, 1100 eurot, 38,21%, 45,85% ja 4) 23.03.2023, 1200
eurot, 38,21%, 45,85%, samal päeval veel 2000 eurot, 38,21%, 45,85%. Kostja on lepingute
alusel saanud krediiti kokku 2201.16 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 657.31 eurot.
Kostja kohustus lepingust tulenevalt kohustused täitma vastavalt talle esitatud arvetele. Kostja
ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jättis tasumata 10.10.2023,
10.11.2023 ja 10.12.2023 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis 10.12.2023 kostjale lepingu
ülesütlemishoiatuse, milles antid kostjale täiendab tähtaeg võlgnevuse tasumisega tähtajaga
24.12.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne
võlausaldaja 25.12.2023 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata
krediidi krediit 1921.16 eurot.
Esialgne võlausaldaja loovutas 28.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõude
kõrvalnõudeid. Hagejale on tekkinud võlgnevuse sissenõudmisega kulud 50 eurot: tasulised
kirjad 08.01.2024 (25 eurot), 23.01.2024 (5 eurot), 30.01.2024 (5 eurot) ja muud
2(8)
makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas hageja
kostja maksevõimet kostja taotluses esitatud andmete, maksehäireregistristest (Creditinfo.ee,
taust.ee) nähtuva, Maksu- ja Tolliametist saadud teabe (keskmine sissetulek) ja töötamise
registri (töösuhte kehtivus) andmete põhjal ning alates 13.03.2023 lepingust kontrolliti kostja
sissetulekuid ja kohustusi kostja esitatud pangakonto väljavõtte põhjal:
1) 01.03.2023 – keskmine sissetulek 749.16 eurot; kuigi veebruari eest palga laekumine
puudus, nähtub töötamise registrist töösuhte jätkumine; taotluse põhjal on finantskohustusi
(tarbimislaenud ja liising/järelmaks) kokku 288.60 eurot, igakuised majapidamiskulud 50
eurot; esialgne võlausaldaja arvestas minimaalsete majapidamiskuludega 300 eurot;
kuumakse 29.57 eurot; reserv 130.99 eurot;
2) 03.03.2023 – kasutati samu päringuid ja andmeid; kuumakse 32.75 eurot; reserv 127.81
eurot;
3) 05.03.2023 – kasutati samu päringuid ja andmeid; kuumakse 51.84 eurot; reserv 108.72
eurot;
4) 13.03.2023 – kostja esitatud sissetulekute ja kohustuste andmeid kontrolliti kostja
13.03.2023 esitatud pangakonto väljavõttelt:
- töötasu novembris 2022 1348 eurot (09.11. - 720 eurot, 14.11. - 628 eurot); detsembris
2022 1698.31 eurot (12.12. – 720 ja 625 eurot, puhkusetasu 353.31 eurot), jaanuaris 2023
1318.25 eurot (04.01. – 666.25 eurot, 13.01.- 652 eurot), veebruaris 2023 1053.06 eurot
(07.02. – 401.54 eurot, 14.02. – 651.52 eurot), keskmine sissetulek 1354.41 eurot;
finantskohustused 320.83 eurot;
- majapidamiskulud taotluses 50 eurot, algne võlausaldaja arvestas 300 eurot; kuumakse
57.02 eurot; reserv 676.56 eurot;
5) 25.03.2023 – kasutati samu päringuid ja andmeid; kuumakse 62.21 eurot; reserv 671.37
eurot.
Lepingu sõlmimise ajal oli arvestuslik elatusmiinimum 338.20 eurot. Esialgne võlausaldaja on
omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline lepingut kokkulepitud
tingimustel täitma. Analüüside tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav
taotluste rahuldamiseks ning kliendi igakuised kohustused on väiksemad, kui kliendi
sissetulekud. Olemasolevate andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline ja esialgne
võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa.
3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 22.01.2025 määruse alusel kätte 28.02.2025 avalikult
väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Toimikust nähtuva põhjal on kostja
kättetoimetamise portaali vahendusel vastu võtnud hagiavalduse 14.11.2024 ning täiendavad
selgitused ja menetlusse võtmise määruse 22.01.2025. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku
vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse
kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (s.o lugedes hagimaterjalid
kättetoimetatuks alates nende vastuvõtmisest kättetoimetamise portaalis, vastamise tähtaeg
05.02.2025) ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus
sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei
ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000
eurole.
3(8)
Hagi hind on 3301.75 eurot, s.h põhinõue 1921.16 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja
lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta
otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb
TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas
piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,
märkimisega.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma
tarbijale krediiti või laenu.
Vaidlus puudub selles, et kostjaga krediidikontolepingut ja selle põhitingimusi muutvaid
lepinguid (dtl 34-65) sõlmides krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning
kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks
tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse
ning võimaldanud kostjale kasutada (korduvkasutatavat) krediiti kuni 2000 eurot. Kostja on
kasutanud krediiti 2201.16 eurot ja tasunud lepingu täitmisena 657.31 eurot (dtl 242-286).
Kostjal oli vastavalt kokkulepitule kohustus tagastada tähtajatult sõlmitud lepingu alusel
kasutuselevõetud krediit igakuiste maksetega, tasudes vähemalt minimaalse osamakse 2%
krediidilimiidi summast, kuid vähemalt 20 eurot (vt lepingute põhitingimused), millele
lisandub intress ja muud kokkulepitud tasud. Kohtule esitatu põhjal on kostja jätnud tasumata
10.10.2023 osamakse intressi ning 10.11.2023 ja 10.12.2023 nii minimaalse osamakse kui
intressi. Seega on leping poolte vahel kokkulepitut tasumise tingimusi arvestades kohtu
hinnangul kehtivalt üles öeldud 25.12.2023.
6. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust
seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh
hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt
RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on
seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu
tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)
tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping
kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu
sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
7. 01.-25.03.2023 sõlmitud lepingutes on avaldatud krediidi kulukuse määr 45,84% ja
45,85% aastas, mis jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse
(viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2023 15,31%,
kolmekordne määr seega 45,93%).
8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama
paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seadus ei näe
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma
suurusest või laenuperioodi pikkusest.
Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
4(8)
omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet
krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste
kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p
18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,
kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §
50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud
andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid
täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
9. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja
tõendamiskoormist 29.05.2024 ja 13.08.2024 määrustes.
Kohus selgitas mh, et hagist peab iga lepingu puhul nähtuma, milliste andmete põhjal on
krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgnikul sissetulekute ning teiste finants- ja
muude kohustuste olemasolu ja suurust. Kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija
krediidivõimelisuse (s.h arvestades kostja olemasolevaid kohustusi) hindamiseks.
10. Hageja selgituste põhjal on kostja maksevõimelisust hinnatud 01.03, 03.03. ja 05.03.2023
lepingute osas kostja 01.03.2023 taotluses esitatud teabe ning Maksu- ja Tolliametist saadud ja
maksehäireregistri nähtuvate andmete põhjal ning 15.05. ja 25.03.2023 lepingute osas kostjalt
küsitud pangakonto väljavõtte alusel.
Kostja taotluse järgi on tema sissetulekuks töötasu 720 eurot, finantskohustused 288.60 eurot
ja majapidamiskulu 50 eurot (dtl 79). Krediidiandja 01.03.2023 tehtud päringute järgi kostjal
maksehäired puuduvad (Creditinfo.ee, Taust.ee, dtl 81), Maksu- ja Tolliametist saadud teabe
järgi (päring märts 2022-märts 2023 kohta, dtl 81) on kostja keskmiseks sissetulekuks
arvestatud 749.16 eurot, rahvastikuregistri andmetel kostjal ülalpeetavad puuduvad (dtl 82),
majapidamiskuludena krediidiandja arvestab 300 eurot.
Kostja kontoväljavõtte põhjal on krediidiandja kostja maksevõime hindamisel lähtunud kostja
sissetulekust novembris 2023 1348 eurot, detsembris 1698.31 eurot, jaanuaris 2023 1318.25
eurot ja veebruaris 2023 1053.06 eurot.
11. Kohus, tutvunud toimikumaterjalide ja hageja selgitustega, leiab, et antud juhul ei saa
asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku
laenamise põhimõtet.
Kohus leiab, et nii 01.03.2023 lepingu sõlmimisel kui 03.03.2023 ja 05.03.2023
lepingutingimuste (sh limiidi suurendamisena algse 300 euro asemel kuni 1000 euroni)
muutmisel ei ole krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet kohustuste kohta piisaval
määral. Krediidiandja on lähtunud kostja esitatud andmetest neid isegi mõistlikul määral
kontrollimata. Krediidiandja ei ole enne eelnimetatud lepingute sõlmimist küsinud kostja
pangakonto väljavõtet, kuid ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul
määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Asjaolu, et
tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste
kogusumma kohta.
Kohus leiab, et kostja maksekäitumise ja maksevõimekuse põhjalikuma kontrolli vajadus pidi
krediidiandjale olema äratuntav juba taotluses kostja enda avaldatud finantskohustuste arvust
(5 erinevat kohustust), mis võib viidata (ja praktikas see pigem nii ongi) sellele, et kostja ei
suuda võetud laene tagasi maksta ainult oma sissetulekute arvelt, vaid võtab üha uusi laene
oma vajaduste katteks ja juba olemasolevate laenukohustuste täitmiseks.
Samuti kohus märgib, et krediidiandja on arvestanud Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal
kostja (nelja kuu) keskmise sissetulekuna 749.16 eurot, samas kostja ise on laenutaotluses
5(8)
sissetulekuna märkinud töötasu väiksemas summas, s.o 720 eurot, ning krediidiandjale pidi ka
juba Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuma, et kostja igakuine sissetulek aasta lõikes oli
keskmiselt üksnes ca 630 eurot, ainus suurem makse oli detsembris 2022, mille tõttu ka
suurenes arvestuslik keskmine töötasu.
Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne 01.03., 03.03. ja 05.03.2023
lepingute sõlmimist tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid täiendavad dokumente või
selgitusi küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud
teabe esitamata. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse
eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Kostja esitatud andmete isegi mõistlikul
määral kontrollimata jätmise tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene
erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale
finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude tagasimakseid.
Hageja selgituse järgi 13.03. ja 25.03.2023 lepingute sõlmimisel on krediidiandja kostja
maksevõime hindamisel lähtunud kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvatest andmetest.
Kohtule esitatud kontoväljavõttest (fail „Lisa 2- Konto väljavõte (1.03.2030).json“, avaneb
Microsoft Edges) perioodi 14.09.2022 kuni 31.03.2023 kohta nähtub, et kostja püsivaks
sissetulekuks on olnud hageja valitud perioodil (s.o november 2022 kuni veebruar 2023)
töötasu M OÜ-lt: novembris 2022 –720 eurot, detsember 2022 – 720 eurot ja puhkusetasu
353.31 eurot, jaanuar 2023 – 666.25 eurot, veebruar 2023 – 401.54 eurot.
Krediidiandja on põhjendamatult arvestanud kostja töötasuna ka kostja arvelduskontole E OÜ
poolt makse kirjelduse järgi R. V. määratud töötasumaksed - novembris 2022 628 eurot,
detsembris 2022 625 eurot, jaanuaris 2023 652 eurot ja veebruaris 2023 651.52 eurot. Ka
hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti andmetest ei tulene, et nende puhul oleks tegemist kostja
töötasuga. Seega on krediidiandja kostja maksevõime hindamisel lähtunud ebaõigetest
andmetest ning kostja nelja kuu keskmine töötasu (seejuures ka ühekordse maksena
puhkusetasu arvestades) oli ca 716 eurot.
Konto väljavõtte järgi on kostjal igakuised finantskohustused võlausaldajate I AS, B OÜ, P
OÜ, Xxxx, I AS ees: november 2022 - 306.87 eurot, detsember 2022 - 273.28 eurot, jaanuar
2023 - 319.38 eurot, veebruar 2023 - 281.63 eurot, keskmiselt ca 295 eurot. Seejuures kõigil
nimetatud kuudel on kostja arvele laekunud täiendavad laenusummad: november 2022 –
111.34 eurot, detsember 2022 – 44 eurot, jaanuar 2023 – 295.65 eurot, veebruar 2023 – 47
eurot, s.o kostja on võtnud uusi kohustusi.
Osamakse arvestuslikku suurust arvestades jääks kostjale eluks vajalike kulude katmiseks
igakuiselt kätte 13.03.2023 lepingu sõlmimisel 363.98 eurot (716 - 295 - osamakse 57.02) ja
25.03.2023 lepingu sõlmimisel 358.79 eurot (716 – 295 – osamakse 62.21). Nimetatud summa
ei ületa olulisel määral lepingu sõlmimise aja arvestuslikku elatusmiinimumi 338.23 eurot,
mille puhul on tegemist juba absoluutse vaesuse piiriga.
Kohus selgitab, et lisaks kostja krediidivõimelisuse kohta piisavate andmete kogumisele peab
hageja esitatust ka nähtuma, et hageja väljatoodud asjaoludel oli krediidiandja õigustatult
jõudnud veendumusele, et võlgnik on krediidivõimeline (vt ka RKTKo 31.01.2018, 2-14-
21710, p 25.3.). Seega ka tarbija maksevõimet ületava laenu andmise näol on tegemist
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus leiab, et antud juhul krediidiandja
ei saanud kogutud andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja oli maksevõimeline, s.t et talle
jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks.
Kohus leiab, et 13.03. ja 25.03.2023 lepingute sõlmimisel on krediidiandja ignoreerinud ka
kontoväljavõttelt nähtuvat kostja poolt hasartmängude mängimist – perioodil 01.-13.03.2023
tasutud summas 188.14 eurot.
Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete
6(8)
tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud
krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.
Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud
kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet rikkudes.
12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt
see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samas ka
vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks
saadud rahasumma tagastada.
13. Hageja ei ole kohtule uuesti määratud tagasimakseid esitanud. Kohus lähtub asja
lahendamisel seega kohtule esitatud andmetest ja tõenditest ning hageja nõudest.
14. Kostja on lepingu alusel saanud krediiti 2201.16 eurot ja teinud tagasimakseid summas
657.31 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kostja võlgneb seega hagejale 1543.85
eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud uuesti määratud tagasimakseid, s.h tasumisele
kuuluva seadusjärgse intressi osas, lähtub kohus põhivõlgnevuse suurusest ja hageja hagis
esitatud intressinõude perioodist (võlgnetava intessi arvestus alates septembri 2023 eest, s.o
11.09.2023) ning arvutab ise välja kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva seadusjärgse
intressi (arvutatud intressikalkulaatori abil; intressimäär 4%) kuni lepingu ülesütlemiseni
25.12.2023. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista intress 17.92 eurot.
16. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o
38,21% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.12.2023. Kuivõrd tulenevalt
VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne
intressimäär, ei ole hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest
määrast kõrgemat viivist.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivise (arvutatud viivisekalkulaatori abil) 251.62 eurot ja lisanduva viivise alates
03.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud
sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise eest 08.01.2024 (dtl 298), 23.01.2024
(dtl 300) ja 30.01.2024 (dtl 303) ja muude makseviivitusega tekkinud kulude (dtl 305) eest.
Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja
kasuks välja.
18. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1543.85
eurot, intressi 17.92 eurot, viivise 251.62 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 03.05.2025 kuni põhivõlgnevuse
1543.85 eurot tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise
rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte
endi kanda.
20. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7(8)
Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 2035.06 eurot (põhinõue 1543.85
eurot + intress 17.92 eurot + viivis 251.62 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + viivis ühe
aasta eest seadusjärgses viivisemääras 11,15% aastas 171.67 eurot), mis moodustab esitatud
haginõudest hagihinnaga 3301.75 eurot umbes 62%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 62%
kostja kanda ja 38% hageja kanda.
21. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude
rahalise suuruse.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 420 eurot ja
hageja esindaja kulud 527 eurot (menetluskulude nimekirja järgi koosneb maksekäsu
kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikulust 507 eurot (3 tundi tunnihinnaga 169 eurot,
käibemaksuta)).
Kohus leiab, et riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on
põhjendatud menetluskulud.
Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507
eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud
tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult
ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud
ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse
keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele
vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike
arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua
kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja
mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.
Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 590 eurot (420 + 20 +
150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 365.80
eurot (62% 590 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.
TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab
kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
22. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja
hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkirjaga)
Angelina Abol
kohtunik
8(8)