2-24-134662/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-134662

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi X.N vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

62,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja X.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus X.N

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 60,18 eurot, sealhulgas põhinõue

30 eurot, sissenõudmiskulud on 20 eurot ja viivis perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest

10,18 eurot.

3. Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (30 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28.

jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud X.N kanda.

5. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.

7. Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 360 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (6)

8. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

98 euro väljamõistmiseks X.N-ilt .

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X.N (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

2 (6)

kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 27.01.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

60,18 eurot, millest põhivõlg on 30 eurot, sissenõudmiskulud on 20 eurot ja viivis perioodi

26.10.2021–27.01.2025 eest on 10,18 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 28.01.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx xxxxxxxx hageja

poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist.

Parklas tohib parkida parkimiskellaga 15 minutit tasuta või parkimistasu makstes. Kostja oli

parkimise alguasja fikseerinud parkimiskellaga, kuid parkimise algusest (8:51) kuni

parkimistingimuste rikkumise tuvastamiseni (9:43) oli möödunud enam kui 15 minutit. Ka ei

olnud kostja parkimise eest tasunud. Selle alusel koostas hageja leppetrahvinõude, mille kostja

on jätnud hagejale tasumata. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav

parkimistahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui

sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb

parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping.

Tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest

tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba.

Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvi

koostamise ajal.

Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast.

Leppetrahv nr 1022000450 muutus sissenõutavaks 26.10.2021. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivise perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest summas 10,18 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 28.12.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine

Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 28.01.2025 menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte postkasti panekuga 13.03.2025 (TsMS § 326 järgi). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.04.2025.

Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

3 (6)

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p

29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et xxxxxxxx parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklas, mis on hageja hallatav

parkimisala. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 30 eurot. Parkimisleping vastab

üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.

5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast.

Leppetrahv nr 1022000450 muutus sissenõutavaks 26.10.2021. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivise perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest summas 10,18 eurot. Viivis on VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o

10,18 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 30 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni alates 28.01.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 20 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

4 (6)

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 28.12.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine

Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8.1. Hagilt hinnaga 62,64 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile;

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud

aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite maht. Hagi

koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele,

kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Tegemist ei

olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

5 (6)

8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub

eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist

ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-

115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega.

Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid

hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega

õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni, siis on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 360 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja

kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja

mõista 458 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 360 euro

ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.

8.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)