2-25-4917/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

5.mai 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-4917;

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.T. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 15322,78 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX, 10149 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

M.T. (isikukood XXX; aadress XXX-i,)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.T.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks

põhivõlgnevus 11292,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1735,28 eurot; välja mõista

M.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (11292,15 eurot) 7,9% aastas

alates 6.mai 2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses.

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o

11292,15 eurot.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 91% ja hageja kanda 9%;

2.2 välja mõista M.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 982,80 eurot;

2.3 välja mõista M.T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 982,80

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance ja kostja sõlmisid 17.05.2022 tarbijakrediidilepingu

nr. L89008640645, mille alusel sai kostja laenu summas 12893 eurot. Lepingu nr

L89008640645 kohaselt on krediidi kulukuse määr 9,16% aastas ja intressimäär 7,9% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.05.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 29.05.2023 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜle koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 12206,23 eurot, intress 316,91 eurot, haldustasu 10

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1775,35 eurot. Mõista

kostjalt hageja kasuks viivised alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 12206,23 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 7,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 980 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot.

Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 7.04.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Inbank Finance vahel sõlmitud

17.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr. L89008640645 (dtl 13-19), mille alusel sai kostja laenu

12893 eurot (dtl 20). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1600,85 eurot (dtl 21-23),

krediidiandja ütles lepingu üles 25.05.2023 (dtl 30-32). Nõue on loovutatud hagejale

29.05.2023 (dtl 35).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.05.2023. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 12893 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hagiavalduse kohaselt lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Hageja on

omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on

krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema

maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja

on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on

seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja laenuandja

selgituse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt (dtl 36-38).

8. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada

üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele

peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja

selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed

selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on

ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

10.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kuna kostja algne laenusumma oli 12893 eurot

ja ta on sellest hagejale tagastanud 1600,85 eurot, tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu kogu see summa arvestada üksnes põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 11292,15 eurot. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

11.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni 7,9% aastas.

Kohus rahuldab hageja viivise (põhinõudelt 11292,15 eurot) nõude perioodi 26.05.2023 –

5.05.2025 osas summas 1735,28 eurot ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivis

põhinõudelt (11292,15 eurot) 7,9% aastas alates 6.mai 2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 91% ulatuses kostja ja 9%

ulatuses hageja kanda.

15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 980 eurot ning õigusabikuludest

summas 507 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 1080 x 91% = 982,80 eurot.

18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(317,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik