2-24-126818/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

5. mai 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-126818;

OÜ Aktiva Finance Group hagi V.S. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 2032,45 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479; aadress

XXX, 10149 Harjumaa)

Hageja esindaja

Pavel Butsenko (XXX)

Kostja

V.S. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista V.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks

põhivõlgnevus 1641 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 161,75 eurot; välja mõista

V.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1641 eurot) 0,02% päevas

alates 6.mai 2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 1641

eurot.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 95% ja hageja kanda 5 %;

2.2 välja mõista V.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 394,25 eurot;

2.3 välja mõista V.S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 394,25

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance

ja kostja sõlmisid 17.10.2023

järelmaksulepingu nr. L89014026130, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt

lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1646,70 eurot. Lepingu nr. L89014026130

kohaselt on krediidi kulukuse määr 16.39% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat 1646.70 eurot, igakuine osamakse 68.82 eurot, intressimäära

8.90% aastas ja 0.41 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 20.02.2024 –

20.07.2026, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 7.03.2024. a kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt

21.03.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.03.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Kostjal oli sõlmitud kaks lepingud nr-d L89013717424 ja L89014026130, seega olid

lepingud seoses ning edaspidi saadetud väljas ülesütlemise hoiatuskiri ja ülesütlemise teatis

hõlmasid mõlemad lepingud. (Leping nr L89013717424 oli sõlmitud varem, st 18.09.2023).

Esimese lepinguga jäi kostja viivitusse 3 järjestiku osamaksega, peale seda oli esialgsel

võlausaldajal ülesütlemise teatise alusel üles öelda mõlemad lepingud. AS Inbank Finance

loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 45). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 5.70 eurot,

seega on tasumata põhiosa summas 1641 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus 1660 eurot, intress 105,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 90,18 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 8.11.2024 kuni

põhinõude summas 1641 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 8,9% aastas. Mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud - riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 527

eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja oma seisukohas palub tasumise tähtaja pikendust, kuna antud hetkel kaotas töö.

Saab sotsiaaltoetust, vara ei ole, elab üürikorteris ja tema ülalpidamisel on kaks last.

Kohtu põhjendused

3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 2032,45 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

17.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014026130, kauba maksumusega 1646,70 (dtl 29-32).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.03.2024 (dtl 44). Vaidlust ei ole, et kostjale

on antud krediiti kokku 1646,70 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses.

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest

nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 454.22 eurot, mis, igakuiste kohustuste summa 35

eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 68.82 eurot. Peale nimetatud

finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 350,40 eurot (454.22-103.82).

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi (dtl 46-54).

8. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada

üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele

peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate

igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja

selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed

selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on

ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

10.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 1646,70 eurot ja kostja on teostanud sissemakse 5,70 eurot. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 1641 eurot.

11.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude summas 1641 eurot

täitmiseni 8,9% aastas. Kohus rahuldab hageja viivise nõude perioodi 8.11.2024 – 5.05.2025

osas summas 161,75 eurot ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1641

eurot) 0,02% päevas alates 6.mai 2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses.

12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 95% ulatuses kostja ja 5%

ulatuses hageja kanda.

15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ning õigusabikuludest

summas 527 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 415 x 95% = 394,25 eurot.

18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(317,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik