2-25-2679/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. mai 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-2679

Tsiviilasi

N.F-i hagi S.A vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2161,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.F (isikukood XXX, elukoht XXX, Kuressaare),

seaduslik esindaja W.P (e-posti aadress XXX)

Kostja: S.A (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne

elukoht XXX, Kuressaare, tegelik elu- ja viibimiskoht

hagejale teadmata, e-posti aadress rahvastikuregistris XXX,

hagejale teadaolev e-posti aadress XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.F-i hagi S.A vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Valeri N.F S.A kasuks igakuine elatis alates 18.02.2025 kuni 31.03.2025

summas 240,22 eurot (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37 eurot 50 senti (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest).

3. Välja mõista Valeri N.F S.A kasuks igakuine elatis alates 01.04.2025 kuni N.F-i

täisealiseks saamiseni (s.o 03.12.2036) summas 254,24 eurot (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37 eurot 50 senti (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud seejärel 3-ga, so laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. S.A-l tuleb tasuda temalt N.F-i kasuks

välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu

2-25-2679

elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval W.P arvelduskontole nr

EE501010011727390221 selgitusega: elatis.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Asjaolud, menetluse käik

1. N.F esitas 18.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi S.A vastu elatise nõudes. Kohus 11.03.2025

keeldus menetlusse võtmast N.F-i hagi S.A vastu tagasiulatuva elatise (periood jaanuar 2025

kuni 17.02.2025) nõudes ning võttis menetlusse N.F-i hagi S.A vastu elatise nõudes alates

18.02.2025.

2. Kostjale on 18.02.2025 esitatud hagiavaldus ja 11.03.2025 kohtumäärus kätte toimetatud e-

posti teel 31.03.2025. Kohtu määratud tähtajaks (14.04.2025) kostja nõuetekohast vastust

hagile ei esitanud.

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

4. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

2 (2)

2-25-2679

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

7. Rahvastikuregistri andmetel on N.F W.P ja kostja S.A ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja

ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja

väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud. Hageja

kostjaga koos ei viibi ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei

kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS §

101 lg-tele 3-5.

8. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati

kohtule 18.02.2025. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli PKS § 101 lg 3

märgitud baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

Kuni 31.03.2025 oli 3% brutokuupalgast 54, 96 eurot ning alates 01.04.2025 on see 59,43

eurot. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on N.F W.P kolmas laps, seega perehüvitiste

seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 100 eurot. Kuna W.P peres kasvab kolm

alaealist last, saab pere lasterikka pere toetust summas 450 eurot (PHS § 21 lg 2).

9. Hageja elatise suuruseks perioodil 18.02.2025 kuni 31.03.2025 kujuneb 240,22 eurot

järgnevalt: baassummale 272 eurot 76 senti lisandub 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), eelnevast arvestatakse maha 37,50 eurot s.o pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ning

täiendavalt arvestatakse maha 50 eurot ehk 50% lapsetoetusest).

3 (2)

2-25-2679

10. Alates 01.04.2025 kuni N.F-i täisealiseks saamiseni (s.o 03.12.2036) tuleb kostjal tasuda

hagejale elatist summas summas 254,24 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti

(PKS § 101 lg 3) + 59 eurot 43 senti (PKS § 101 lg 4) – 37 eurot 50 senti -50 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ja 50%

lapsetoetusest, PKS § 101 lg 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026.

a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

11. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik

4 (2)