2-24-11518/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-11518

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11518

Tsiviilasi

R.J. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakluulamistoimingu aeg

Avaldaja (võlgnik): R.J. (isikukood: XXX; aadress:

xxxxxxxxxxx, xxxxxx linn,xxxxxxx vald xxxxxx xxxxx

maakond; tel: XXX ; e-post:

Usaldusisik : Peep Lillemäe, Lillemäe Õigusbüroo OÜ,

Vesivärava 36-13, 10152 Tallinn, telefon 56567676, e-

post:

02.05.2025

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku R.J. (isikukood XXX) pankrot

02.mail 2025. a kell 16.00 ja algatada R.J. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada R.J. (isikukood XXX) pankrotihalduriks Peep Lillemäe, kelle

kontaktandmed on: Lillemäe Õigusbüroo OÜ, Vesivärava 36-13, 10152 Tallinn,

telefon 5656 7676, e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 19. mai 2025. a

algusega kell 14.30 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 30.04.2026. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. R.J. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku Peep Lillemäe tasu summas 998 eurot (käibemaksu ei

lisandu).

11. Mõista usaldusisiku tasu summas 858 eurot välja R.J.-ilt, kuid määrata selle

hüvitamine riigi vahenditest.

12. Usaldusisiku tasu summas 858 eurot hüvitada Peep Lillemäele riigi vahenditest,

makstes usaldusisiku tasu Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (registrikood 11558053,)

arvelduskontole nr EE417700771001862408.

13. Usaldusisiku tasu puudujäävas osas, s.o. summas 140 eurot mõista välja

pankrotivara arvel ja maksta Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (registrikood

11558053,) arvelduskontole nr EE417700771001862408.

14. Saata määrus p.12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, tasu väljamaksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Määruse p.10 peale võib määruskaebuse esitada ka usaldusisik.

Asjaolud ja menetluse käik

R.J. (avaldaja, võlgnik) esitas 29.07.2024.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused pärast kooselu lõppemist laste isaga.

Võlgniku nimel oli temale kingitud maja, sellega tagatud laen ja muud kooselu ajal võetud

laenukohustused. Võlgnikule kuulunud maja pandi sundmüüki, sundmüügi käigus vähendati

maja väärtust 30 000 euro võrra. Laekunud rahaga ei olnud võimalik kohustusi täita ja tekkis

võlgnevus. Sellele järgnesid laste isa poolt algatatud kohtuasjad seoses laste kasvatamisega,

mille tulemusena halvenes avaldaja vaimne tervis, tekkis depressioon. Võlad kuhjusid.

Võlgnik oli aastaid ülalpeetav. Püüdes uuesti tööturule naasta, lõi võlgnik osaühingu, mille

raames juuksuriteenust pakkuda. Samas puudus vajalik algkapital ja ka vaimne tervis ei

võimaldanud iseseisvalt teenust pakkuda. Nüüdseks on võlgnik käinud mitu aastat teraapias,

et suuta uuesti tööturule naasta. Praegusel ajal töötab võlgnik osalise töökoormusega. On

ravikindlustus, mille toel saa vajalikku eriarstiabi.

Võlgnikul on üks alaealine laps, kes kasvab oma isa juures. Võlgniku eesmärk on vaimse

tervise paranedes töökoormust suurendada, saada ka suuremat sissetulekut, et erinevaid

kohustusi katta. Võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 54 000 eurot.

Algatatud on rida täitemenetlusi.

Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on üldjoontes teadlik oma kohustustest

pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ja on valmis neid täitma.

Kohus algatas R.J. maksejõuetusmenetluse, nimetas usaldusisikuks Peep Lillemäe ja määras

vara- ja võlgade nimekirja esitamise tähtaja. Maksejõuetusmenetlust algatades peatas kohus

R.J. suhtes toimuvad täitemenetlused.

Usaldusisik Peep Lillemäe esitas 06.04.2025. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Nimekirja kohaselt on võlgnikul varana olemas (transpordiameti andmetel võlgniku nimel)

kolm sõidukit esmase registreerimise aastaga 1988, 1994, 1996. Võlgniku väitel on kõik

kolm sõidukit võõrandatud ostu-müügi lepingutega, kuid Transpordiameti andmebaasis

selliseid lepinguid ei ole. Võlgniku väitel ei ole ühtki neist sõidukitest enam alles. Võlgnikule

kuulub varana (osalus 100%) ka OÜ xxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood 14145794). Veel

kuulub võlgnikule Pensionifondi pensionikonto (II sammas) kokku osakute väärtusega

1985,54 eurot. Võlgniku varaks on ka tema töötasu xxxxxxxxxxxxxxConsult OÜ-s, mille

suurus 395 eurot kuus. Võlgniku nimel on avatud kaks pangakontot (AS SEB Pank ja

Luminor Bank AS). Pangakontode jääk 31.03.2025 seisuga on 305,64 eurot.

Võlgnikul on rahalisi kohustusi 13 võlausaldaja ees kokku summas 53 853,03 eurot.

Suurem osa kohustusi on kinnitust leidnud kohtute lahendites. Suurima nõudega võlausaldaja

on Luminor Bank AS nõude suurusega 42 543,08 eurot. Võlgnikul on võlgnevus ka talle

kuuluva äriühingu ees (osakapitali sissemakse võlgnevus 2500 eurot), elatisenõuded lastele

(üks laps on nüüdseks saanud täisealiseks).

Võlgniku igakuised väljaminekud on näidatud summas 386 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esinevad alused võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik teeb

ettepaneku kuulutada välja võlgniku R.J. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus. Usaldusisik käsitleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusi ja leiab, et

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Usaldusisik selgitas

võlgnikule tema kohustusi pankrotimenetluses, s.h. kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku majandusliku olukorra kohta kogutud andmed.

Kohus kuulas võlgniku ära 02.mail 2025.a. telefoni teel. R.J. nõustus vara- ja

võlanimekirjas esitatuga, ta soovib osaleda pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses.

R.J. soovib, et seni tema arvel olevad sõidukid registris saaksid kustutatud, neid ei ole

enam. Samuti soovib ta selgust Sotsiaalkindlustusametilt saadava elatisabi nõuete osas.

Võlgniku väitel lisandub Maksu- ja Tolliameti poolt elatisabi nõudeid, ehkki ta maksab laste

isale elatist otse, ilma kinnipidamiseta 100 eurot kuus. Temale kuuluv äriühing ei tegutse,

millegipärast ei saa seda registrist maha võtta, enne on vaja raamatupidamisdokumente

esitada, kuid tal pole raha raamatupidaja palkamiseks. Ta on nõus tegema eraldisi

võlausaldajatele ja soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise

menetlusega. Usaldusisiku poolt esitatud dokumentidega on tutvunud ja nõus nendega.

Kohus selgitas R.J.-ile tema kohustusi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. R.J.

on valmis kohustusi täitma.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Usaldusisik on arvamusel, et tuleb kuulutada välja võlgniku R.J. pankrot ja algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus. Sama on taotlenud maksejõuetusavalduses võlgnik ise.

Kohus arutas võlgnikuga sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle

võlgniku jaoks. Samal arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda

avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et R.J.-ile on sobivaim maksejõuetusmenetlus

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgnik töötab juuksurina osalise koormusega xxxxxxxxxxxxx Consult

OÜ-s, osalise koormuse põhjuseks on tema vilets tervis, on nii vaimse tervise kui ka

kehalise tervise probleemid. Võlgniku igakuine töötasu on 395 eurot. Realiseeritav vara

võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on enam kui 53 000 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et R.J. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku pankrotihaldurina ja usaldusisikuna jätkamiseks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Peep

Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku R.J. pankroti välja 02.mail 2025 kell 16.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

19.05.2025. a algusega kell 14.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda

virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 30.04.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas

06.04.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3

kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 14 tunni eest, paludes tasu määrata tunnitasuga 140 eurot 1

tunni eest pankrotivara arvelt ja 13 tunni eest määraga 66 eurot tund (33 eurot pooltund),

kokku 858 eurot (26x33=858) riigi vahenditest. Kokku tasu 998 eurot, käibemaksu ei

lisandu.

Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: võlgniku maksejõuetusavalduse

ja materjaliga tutvumine 2 tundi, päringud ja teabenõuded registritesse 3 tundi, saabunud

vastuste läbitöötamine ja analüüs 3 tundi, majandusliku olukorra määratlemine, hinnangu

andmine 2 tundi, usaldusisiku vara- ja võlanimekirja koostamine 4 tundi. Kokku 14 tundi.

Taotletav tasu 140 + (26x 33= ) 998 eurot.

Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg

51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab

usaldusisiku töömahu 14 tundi vastavaks sellele menetlusele, võttes arvesse selles menetluses

vajalikke hulgalisi andmepäringuid. Kokku usaldusisiku tasu menetluses 998 eurot.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on

pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks mõista usaldusisiku tasu välja võlgnikult PankrS § 23 lg.4 alusel,

kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 51 nimetatud määras ja nii

tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 858 eurot. Puudujäävas osas ehk 1

tunni tasu 140 eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Tasu tuleb välja mõista büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb (PankrS § 23 lg.6), kohus on kontrollinud, et Lillemäe

Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, s.t. käibemaksu ei lisandu.

FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda

ajutise halduri tasu sätetest.

PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest tuleb määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik