2-24-14936/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14936

Kohtuasi

Q.O ja S.B hagi tuvastamaks OÜ Thermoarena ja/või

B.S kohustuse tasuda ja mõista välja Q.O-le hüvitise

9 611 184,66 eurot ja S.B-le hüvitise 9 611 184,66

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Q.O ja S.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Q.O (isikukood XXX)

Hageja S.B (isikukood XXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaido

Loor ja Arsi Pavelts

Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Päts

Kostja OÜ Thermoarena (registrikood 12360784),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Kala

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a määrus osas, millega maakohus

keeldus menetlusse võtmast Q.O ja S.B hagi B.S vastu tuvastamaks B.S kohustuse

tasuda ja mõista välja Q.O-le hüvitise 9 611 184,66 eurot ja S.B-le hüvitise 9 611

184,66 eurot, ning osas, millega maakohus jaotas B.S vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 ja osaliselt punkt 3).

Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

2. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata, täiendades osaliselt

kohtumääruse põhjendusi.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid OÜ Thermoarena

vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisega, solidaarselt

Q.O ja S.B kanda.

2-24-14936

Edasikaebamise kord

Määruse (v.a osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas) peale võib

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

1. Q.O (hageja I) ja S.B (hageja II) (koos hagejad) esitasid Harju Maakohtule 17. juunil 2024

tsiviilasjas nr 2-22-14386 hagiavalduse tervikteksti B.S (kostja I), C. W. B.S ja OÜ

Thermoarena (kostja II, edaspidi ka Thermoarena) (kostja I ja kostja II koos ka kostjad) vastu,

milles palusid:

1) välja mõista Thermoarenalt ja/või kostjalt I

a) hageja I kasuks kasumiosa 1 925 094,93 eurot Thermoarena majandusaastate 2018

kuni 2021 eest ja sellelt seadusjärgne viivis alates 27. septembrist 2022 kuni nõude

tasumiseni;

b) hageja II kasuks kasumiosa 1 925 094,93 eurot Thermoarena majandusaastate 2018

kuni 2021 eest ja sellelt seadusjärgne viivis alates 27. septembrist 2022 kuni nõude

tasumiseni;

2) tuvastada Thermoarena ja/või kostja I kohustus tasuda alates 1. jaanuarist 2021 alanud

majandusaastast kahe kuu möödumisel iga vastava majandusaasta aruande kinnitamisest,

kuid mitte hiljem kui kaheksa kuu möödumisel, iga alates 1. jaanuarist 2021 algava

majandusaasta lõpust:

a) 33% Thermoarena majandusaasta kasumist hagejale I;

b) 33% Thermoarena majandusaasta kasumist hagejale II;

3) alternatiivselt, kui kohus ei rahulda p-des 1 ja 2 esitatud nõudeid, tuvastada Thermoarena

ja/või kostja I kohustus tasuda ja mõista välja:

a) hagejale I hüvitis 9 611 184,66 eurot;

b) hagejale II hüvitis 9 611 184,66 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga I 4. oktoobril 2012 kokkuleppe, et

asuvad tegema ühist puidu töötlemise äri (edaspidi leping). Hagejate ja kostja I ühist tahet

väljendab peamiselt hagejate 27. septembri 2021. a pakkumus. Nõustumuse andmist ning

lepingu sõlmimist kinnitavad nii lepingu sõlmimisele eelnenud kui ka järgnenud

(aastatepikkused) tegevused lepingu täitmisel. Lepingus lepiti kokku alljärgnevas:

-

ühise puidu töötlemise äri läbiviimiseks asutatakse uus äriühing Thermoarena, mille

omanikuna näidatakse algselt kostjat I;

-

Thermoarena tegevuse jätkusuutlikuks ja kasumlikuks muutumisel pidi toimuma

hagejate nimele Thermoarena 33% (kummalegi hagejale 33%) osaluste vormistamine;

-

hagejad toovad varasemalt nendega seotud ühingutes läbi viidud puidu töötlemise äri

korraldamiseks vajalikud tegevused (teadmised, oskused, kontaktid, kliendibaasi,

töötajad, seadmed, üüripinnad jms äri tegemiseks vajaliku) uude ühingusse

Thermoarena (sisuliselt puidu töötlemise äriks vajaliku ettevõtte üleviimine

Thermoarenasse);

-

kostja I tegutseb investorina ja finantseerib algselt Thermoarena tegevust;

2 (12)

2-24-14936

-

Thermoarenat asutakse juhtima ühiselt, kõik Thermoarenat puudutavad olulisemad

otsused tehakse ühiselt kui omanikud;

-

Thermoarena äritegevusest saadava kasumi (tulu) jaotamine hagejate ja kostja I vahel;

-

hagejate 66% (33% + 33%) osaluse Thermoarenas tekkimine, avalikustamine ja

vormistamine hagejate nimele.

Hagejate hinnangul lepiti lepingus kokku erinevates iseseisvates ja sõltumatutes kohustustes.

Ka leppisid pooled kokku, et kogu tegevusest saadav tulu jagatakse lepingupoolte vahel

järgmiselt: kohe pärast lepingu sõlmimist pidi tulu jaotatama selliselt, et kostjale I 51% ning

hagejatele kokku 49% ning alates sellest, kui hagejate olemasolevad laenud kostjalt I ja tema

ühingutelt ja Thermoarena laen on kostjale I tagastatud (edaspidi ka 51% tingimused)

saabumisest pidi tulu jaotatama selliselt, et kostjale I 34% ning hagejatele kokku 66%

(edaspidi ka kasumi jaotumise kokkulepe).

1.2. Vastavalt lepingule asutati tegevuse (puidu töötlemise äri) korraldamiseks ja tulu

teenimiseks ühiselt uus äriühing Thermoarena. Hagejad tõid puidu töötlemise äriks vajaliku

tegevuse Thermoarenasse. Hagejate 66% (33% + 33%) Thermoarena osaluse vormistamine

hagejate nimele pidi toimuma pärast lepingus kokku lepitud tingimuste saabumist:

Thermoarena tegevuse muutumine jätkusuutlikuks ja kasumlikuks (edaspidi ka 66%

tingimused). Kostja I lubas aastate jooksul korduvalt, et vormistab hagejate osalused

Thermoarenas nende nimele. Kuna hagejad keskendusid Thermoarena igapäevasele

majandustegevusele ja äri arendamisele ning poolte vahel oli aastatepikkune usalduslik suhe,

oli osaluste vormistamine hagejate nimele üksnes lõpetamata formaalsus.

1.3. Aja jooksul muutus Thermoarena tegevus nii suureks ja kasumlikuks, et kostja I hakkas

hagejate õigust Thermoarena osadele eitama ning keeldus lõpuks hagejate osalusi nende

nimele vormistamast. Veel 2021. a sügise kohtumisel kinnitas kostja I lepingu kehtivust,

lubas lepingu täita ning vormistada hagejate osalused nende nimele. Kostja I ei ole seda

tänaseni teinud.

1.4. Hagejate hinnangul on poolte leping ja kasumi jaotamise kokkulepe käsitatav vaikiva

seltsinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 610 lg 1 mõttes. Thermoarena asutamisega läks

kasumi jaotamise kokkulepe kostjalt I üle Thermoarenale. Vaikiva seltsingu lepingu poolteks

on ettevõtja ja vaikiv seltsinglane. Thermoarena on ettevõtja, hagejad on vaikivad

seltsinglased. Õiguskirjanduses on leitud, et kui vaikivaid seltsinglasi on mitu, siis eeldatakse,

et vaikivad seltsinglased ei ole mitte teineteisega, vaid igaüks eraldi ettevõtjaga lepinguliselt

seotud. Seega on praegusel juhul kaks vaikivat seltsingut: hageja I ja Thermoarena vahel ning

hageja II ja Thermoarena vahel. Tulenevalt VÕS § 610 lg-st 1 kohustub ettevõtja maksma

vaikivale seltsinglasele tema panusele vastava osa kasumist. Hagejatel on õigus nõuda

Thermoarenalt kasumi jaotamise kokkuleppe täitmist ehk raha väljamaksmist. Kui kohus

leiab, et leping ja kasumi jaotamise kokkulepe ei ole läinud Thermoarenale üle, tuleb

ettevõtjaks vaikiva seltsingu tähenduses lugeda kostja I. Sellisel juhul taotlevad hagejad, et

kohus rahuldaks hagejate kasumi jaotamise kokkuleppe nõude kostja I suhtes, keda saab

samuti lugeda ettevõtjaks VÕS § 180 ja § 1 lg 6 tähenduses.

1.5. Isegi, kui asuda seisukohale, et lepingu raames sõlmitud kasumi jaotamise kokkulepe ei

ole vaikiva seltsingu leping või hagejate nõudeid ei saaks lähtuvalt vaikiva seltsingu

regulatsioonist rahuldada, kehtib kasumi jaotamise kokkulepe iseseisva, lepinguvabadusele

põhineva võlaõigusliku kokkuleppena VÕS § 5 järgi. Selle sisuks on, et hagejad teevad

panuseid Thermoarena majandamisse, kostja I ja/või Thermoarena aga kohustub tasuma

hagejatele osa kasumist.

3 (12)

2-24-14936

1.6. Kui kohus peaks leidma, et hagejate nõuded ei kuulu rahuldamisele tulenevalt vaikivast

seltsingust või iseseisvast võlaõiguslikust kokkuleppest, tuleb hagejatele tasuda hüvitist

tulenevalt seltsinguvara jagamisest. Teisisõnu, alternatiivselt tuleb leping lugeda

seltsingulepinguks (VÕS § 580) ühise puidu töötlemise äri läbiviimiseks asutatavas uues

ühingus Thermoarena. Seltsingu raames oli kostja I panuseks anda seltsingu käsutusse

Thermoarena asutamiseks vajalik raha ja asutada seltsingule Thermoarena. Hagejate panuseks

oli tegevuse ületoomine vanadest ühingutest Thermoarenasse, Thermoarena igapäevases

majandustegevuses ja juhtimises osalemine jms. Muu hulgas oli seltsingulepingu eesmärk

kasutada Thermoarena osalust seltsingu tarbeks. Seltsingulepingu sõlmimist tõendavad

äriplaan ja poolte aastatepikkune käitumine vastavalt äriplaanile. Seltsinglaste panused

lähevad VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Ühisomandisse on läinud hagejate

ühise puidutöötlemise äri edendamiseks tehtud panused: oskusteabe, kontaktide jms andmine,

samuti kümne aasta jooksul Thermoarena igapäevane juhtimine ja arendamine. Seltsinglaste

ühisomandisse on läinud ka kostja I panused ühise puidutöötlemise äri edendamiseks:

Thermoarena asutamine, Thermoarena asutamiseks panustatud raha, samuti Thermoarena

finantseerimine pärast asutamis. Seega juhul kuulub Thermoarena osa (100% osalus)

majanduslikus mõttes ja poolte sisesuhtes hagejate ja kostja I ühisvara hulka, mis kuulub

seltsingu lõppemisel jagamisele.

1.7. Isegi, kui Thermoarena osa võõrandamisele kehtis notariaalse tõestamise nõue, ei muuda

see lepingu kui seltsingulepingu kehtivust ja Thermoarena osaluse (majanduslikku) kuulumist

seltsinguvarasse. Riigikohtu väljakujunenud praktika järgi võib ka suulise seltsingulepingu

alusel ühe seltsinglase nimele soetatud ja kinnistusraamatusse kantud kinnisasi olla siiski

seltsinguvaraks. Seega ei eelda selline seltsinguleping notariaalset vormi.

1.8. Käesolevaga ütlevad hagejad seltsingulepingu üles ja nõuavad seltsinguvara, sh

Thermoarena osa kui seltsinguvara jagamist VÕS § 600 lg 1 järgi. Seltsinglaste sisesuhtes

ühisomandisse kuuluva Thermoarena osa jagamisele kohaldatakse seltsingu likvideerimise

sätteid VÕS § 600 lg 1 järgi, eelkõige tuleb sisesuhtes ühisvarasse kuuluv Thermoarena

jagada kaasomandi jagamise sätete alusel. Hagejad taotlevad Thermoarena jagamist selliselt,

et kostjale I jääb Thermoarena 100%-line osalus ning kostja I peab hüvitama hagejatele nende

osaluse ja panuse seltsingus, s.o mõlemale hagejale 33% Thermoarena väärtusest.

2. Harju Maakohus eraldas 2. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjast nr 2-22-14386 eraldi

menetlusse hagejate 17. juuni 2024 hagi tervikteksti resolutsiooni p-s 3 esitatud nõuded.

Kohus menetles eraldatud nõuet edasi tsiviilasjas nr 2-24-14936.

3. Kostja I 11. novembri 2024. a arvamuse kohaselt on hagejate 3. märtsi 2023. a ja 17. juuni

2024. a hagi terviktekstides sisalduvad ja Harju Maakohtu 2. oktoobri 2024. a määrusega

eraldatud hagejate nõuded kostja I vastu tsiviilasjas nr 2-22-14386 ja siinses asjas kattuvad.

Seetõttu tuleb hagejate siinses asjas esitatud nõudeid käsitada perspektiivitutena ja esineb

tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus nõuete menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

4. Thermoarena 20. novembri 2024. a arvamuse kohaselt ei ole tema vastu esitatud nõude

rahuldamine õiguslikult võimalik. Mis tahes materiaalõiguslikul alusel on võimatu, et

kokkulepped, mis on sõlmitud enne äriühingu asutamist, saavad äriühingule asutamise järgselt

üle minna. Thermoarena asutati kiirmenetluses osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse

esitamisega äriregistrile 10. oktoobril 2012 ning kanti äriregistrisisse 11. oktoobril 2012.

Thermoarenal tekkis ÄS § 147 tähenduses osaline õigusvõime 10. oktoobril 2012 ja täielik

õigusvõime 11. oktoobril 2012. Seega ei saanud hagejate enda esitatud väidete kohaselt olla

Thermoarenal enne 10. oktoobrit 2012 hagejatega mis tahes lepingu sõlmimiseks ega ÄS §

4 (12)

2-24-14936

147 lg 2 alusel mis tahes lepingu üleminekuks vajalikku osalist õigusvõimet. Järelikult on

välistatud, et enne 10. oktoobrit 2012 oleks Thermoarena ise või mõni muu isik saanud

Thermoarena nimel sõlmida mis tahes lepinguid ja kokkuleppeid või selliseid lepinguid ja

kokkuleppeid, mis oleksid saanud Thermoarenale üle minna. Hagi on seega perspektiivitu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus keeldus 28. novembri 2024. a määrusega TsMS § 371 alusel hagejate hagi

menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejate nõue kostja I vastu 9 611 184,66

euro saamiseks kohtule esitatud teistkordselt. Tsiviilasjas nr 2-22-14386 esitasid hagejad

vastava nõude 27. septembri 2022. a hagiavalduse p-des 1.4.2.1 ja 1.4.4.1. Sama nõuet on

hagejad korranud 3. märtsi 2023. a hagi tervikteksti resolutsiooni p-des 1.10.1 ja 1.10.2 ning

põhjenduste alapunktis E. Hagejad nõuavad Thermoarena osade tunnustamise või üleandmise

asemel kahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis on hagejatele tekkinud seetõttu, et hagejad

ei saa Thermoarena osanikeks. Harju Maakohus jättis 16. novembri 2023. a määrusega

vastavad nõuded perspektiivituse tõttu läbi vaatamata ning Tallinna Ringkonnakohus nõustus

oma 6. märtsi 2024. a (maakohtu määruses ekslikult märgitud 6. veebruari 2024. a) määruses

maakohtu põhjendustega. Hagejad esitasid ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 580 lg 1 ja

VÕS § 115 lg 1 järgi, pidades kahjuks välja maksmata jäänud kasumiosa. Maakohus asus

seisukohale, et kui seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane bilanssi ei koosta ja kasumit

välja ei maksa, jääb kasum seltsinguvarasse. Negatiivne tagajärg kahju kannataja jaoks on

üksnes see, et vara kasutamise aeg lükkub edasi tulevikku. Sellega seotud negatiivseid

tagajärgi ei ole hagejad esile toonud. Kuna maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi on

perspektiivitu osas, milles hagejad väitsid, et kostja I pidi neile üle andma Thermorarena osad,

on perspektiivitu ka osade üle andmata jätmisest tulenev kahjunõue. Ringkonnakohus nõustus

sellega.

5.2. Hagejate väide, et hagejad üksnes täpsustavad oma 27. septembri 2022. a hagiavalduse p-

des 1.4.2.1 ja 1.4.4.1 kostja I vastu esitatud nõude õiguslikku käsitlust, on väär. Vastav nõue

kostja I vastu on jõustunud lahendiga jäänud läbi vaatamata, seega ei olnud 17. juuni 2024. a

seisuga menetluses nõuet, mille õiguslikku käsitlust hagejad saanuks täpsustada. Hagejad

esitasid 17. juuni 2024. a hagiavalduse terviktekstis uue nõude mõista kostjalt I kummagi

hageja kasuks välja 9 611 184,66 eurot. Hagejate esitatu kohaselt ei ole 17. juunil 2024 kostja

I vastu esitatud nõude aluseks olevad asjaolud muutunud, võrreldes selle nõudega, mille

kohus on ühel korral perspektiivituse kaalutlustel jätnud läbi vaatamata. Maakohus viitas, et

kohtud ei ole menetlusosalise õigusliku käsitlusega seotud (TsMS § 436 lg 7) ning on

tsiviilasjas nr 2-22-14386 hagejate kostja I vastu esitatud nõude läbi vaatamata jätmisel

nendel asjaoludel, mis hagejate endi hinnangul ei ole muutunud, hinnanud, et vastav nõue on

TsMS § 423 lg 2 tähenduses perspektiivitu. Maakohus märkis, et jääb kõikide varem toodud

põhjenduste juurde, mille kohaselt hagejad ei ole kunagi olnud Thermoarena osanikud,

mistõttu ei saa neil olla olemuslikult tekkinud kahju osade väärtuse kaotuse näol. Hagejad ei

ole toonud esile sellist asjaolude kogumit, mille alusel saaks järeldada, et hagejate väidetud

sündmuste esinemisel oleks neil rahalised nõuded kostjate vastu VÕS § 591 lg 1 või VÕS §

580 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi.

5.3. Hagejate nõue Thermoarena vastu 9 611 184,66 euro saamiseks on kohtule esitatud

esmakordselt 17. juunil 2024. Hagejad põhjendavad nõuet sellega, et Thermoarenale on üle

läinud leping ja kasumi jaotamise kokkulepe ning Thermoarena ja kummagi hageja vahel on

vaikiv seltsing. Hagejad ei ole tuginenud väitele, et Thermoarena oleks 4. oktoobri 2012. a

lepingu sõlminud. Nimetatu ei ole ka objektiivselt võimalik, sest Thermoarena on asutatud 11.

5 (12)

2-24-14936

oktoobril 2012 ehk pärast väidetava 4. oktoobri 2012. a lepingu sõlmimist. Hagejate käsitlus,

mille kohaselt koos kostja II asutamisega läks 4. oktoobri 2012. a leping üle Thermoarenale

ÄS § 147 lg 2 alusel, ei ole õiguslikult võimalik. ÄS § 147 lg-te 1 ja 2 ning § 520 lg 1

kohaselt ja nende koosmõjus tekib osaühingul ÄS § 147 alusel enne äriregistrisse kandmist

tehingute tegemiseks vajalik osaline õigusvõime, kui vastavale osaühingule on antud kas

asutamistehingu tõestamise number või mittenotariaalse asutamistehingu korral äriregistri

internetipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber. Hagejad on ise tuginenud sellele, et 4.

oktoobri 2012. a lepingut ei sõlmitud notariaalselt. Seega ei ole võimalik, et 4. oktoobri 2012.

a lepingule oleks antud tõestamise number. Thermoarena on asutatud kiirmenetluse korras.

Asutamine toimus 11. oktoobril 2012 ehk asutamisnumber tekkis Thermoarenale samuti 11.

oktoobril 2012. Järelikult ei olnud Thermoarenal 4. oktoobri 2012. a seisuga osalist

õigusvõimet, mistõttu on välistatud ÄS § 147 lg 2 alusel 4. oktoobri 2012. a lepingust mis

tahes kohustuste üleminek Thermoarenale. Kohus on tsiviilasjas nr 2-22-14386 vastavat

küsimust käsitlenud ka 16. novembri 2023. a hagi läbi vaatamata jätmise määruses hagejate

teiste nõuete kontekstis ning ringkonnakohus on 6. märtsi 2024. a määruses nende

põhjendustega nõustunud. Vastavad põhjendused kehtivad ka siinses asjas hagejate nõude

menetlusse võtmisest keeldumisel Thermoarena vastu. Eelnevat arvestades ei ole hagejate

õiguste rikkumine Thermoarena poolt võimalik.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuginesid hagejad 17. juuni 2024. a hagi

terviktekstis esmakordselt faktilistele asjaoludele ja õiguslikule argumentatsioonile, et

Thermoarena kuulub majanduslikus mõttes ja poolte sisesuhtes seltsinguvara hulka

(seltsinglaste ühisvarasse). Kuna selliseid hagi aluseks olevaid elulisi asjaolusid ja faktiväiteid

ei ole hagejad varasemalt esitanud, ei ole kohtud (maa- ega ringkonnakohus) sellistel

faktilistel asjaoludel põhinevat nõuet ka käsitlenud ega analüüsinud.

6.2. Hagejate nõue ei saa olla õiguslikult võimatu, kuna sellise nõude võimalikkust

tunnustatakse nii õiguskirjanduses kui ka pikaajalises Riigikohtu praktikas. Maakohus on

jätnud hagejate poolt esmakordselt 17. juunil 2024. a hagi terviktekstis esitatud väited ja

asjaolud analüüsimata.

6.3. Siinse tsiviilasja raames on hagejate hagi aluseks väide ja sellega seotud asjaolud, et

poolte kokkuleppe sisu ja eesmärk oli, et Thermoarena kuulub majanduslikus mõttes ja poolte

sisesuhtes seltsinguvara hulka (seltsinglaste ühisvarasse). Seega oli poolte tahe, et ühise puidu

töötlemise äri läbiviimiseks asutatakse äriühing Thermoarena (ühingu asutab enda nimele

kostja I), mille osalust kasutatakse seltsingu tarbeks. Thermoarena osalus on majanduslikus

mõttes seltsinglaste ühisvara, kuuludes asjaõiguslikult ühele seltsinglasele, kostjale I. Hagejad

tõid puidu töötlemise äriks vajaliku tegevuse Thermoarenasse. Kostja I hoidis formaalselt

Thermoarena osalust ja finantseeris Thermoarenas läbi viidatavat tegevust (puidu töötlemise

äri) kokkulepitud mahus. Selline leping on käsitatav seltsingulepinguna VÕS § 580 lg 1

mõttes. Seltsinglaste hageja I, hageja II ja kostja I panused läksid VÕS § 589 lg 1 järgi

seltsinglaste ühisomandisse.

6.4. Hagejad leiavad, et Thermoarena osa kui poolte sisesuhtes seltsinglaste ühisvara kuulub

seltsingu lõppemisel jagamisele. Isegi kui Thermoarena osa võõrandamisele kehtis notariaalse

tõestamise nõue, ei muuda see seltsingulepingu kehtivust ja Thermoarena osaluse

(majanduslikku) kuulumist seltsinguvarasse. Seda põhjusel, et siinse tsiviilasja raames ei nõua

hagejad Thermoarena osaluse üleandmist ega Thermoarena osaluse suhtes omandi

tunnustamist. Hagejad nõuavad hüvitise saamist tulenevalt asjaolust, et lepingu (seltsingu)

6 (12)

2-24-14936

sisuks ja eesmärgiks oli, et Thermoarena kuulub majanduslikus mõttes ja poolte sisesuhtes

seltsinguvara hulka. Sellisele kokkuleppele (seltsingule) vorminõue ei laiene. Seltsinglaste

sisesuhtes ühisomandisse kuuluva Thermoarena jagamisele kohaldatakse seltsingu

likvideerimise sätteid VÕS § 600 lg 1 järgi. Eelkõige tuleb sisesuhtes ühisvarasse kuuluv

Thermoarena jagada kaasomandi sätete alusel. Hagejad on taotlenud Thermoarena jagamist

selliselt, et kostjale I jääb Thermoarena 100%-line osalus ning kostja I peab hüvitama

hagejatele nende osaluse ja panuse seltsingus, s.o mõlemale hagejale 9 611 184,6 eurot. Sellist

nõuet ei ole hagejad tsiviilasja nr 2-22-14386 raames esitanud.

6.5. Hagejad saavad nõude esitada ka Thermoarena kui seltsingulepingu poole vastu. Kuigi

hagejate hinnangul on seltsinglased hagejad ja kostja I, ei saa hagejad välistada, et arvestades

kostja I aastatepikkust tegevust ja Thermoarena juhatuse liikmena tegutsemist, võib kohus

asjaolude ja tõendite hindamise tulemusena jõuda järeldusele, et kostja I kui seltsinglase

õigused ja kohustused on seltsinglaste tegevuse ja tahte kohaselt läinud üle Thermoarenale.

Sellisel juhul on seltsinglaste kokkulepped läinud kostjalt I üle Thermoarenale. Hagejad ei saa

riskida sellega, et menetluse käigus asub kostja I väitma, et tulenevalt poolte tegevustest tuleb

lugeda, et pooled on teinud konkludentselt tahteavaldusi, mille tulemusena on lepingu

(seltsingu) pooleks hoopis Thermoarena. Hindamaks, kes on lepingu (seltsingu) pooled, on

vaja vastata küsimusele, kas poolte tegutsemist saab käsitleda sellena, et kostja I asemel on

saanud lepingu (seltsingu) pooleks Thermoarena. Tegemist on asjaolude ja tõendite hindamise

küsimusega, millele saab anda vastuse üksnes asja sisulisel lahendamise tulemusena, s.o

kohtuotsuses.

7. Kostja I on seisukohal, et hagejate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, maakohtu määrus

muutmata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

7.1. Kostja I hinnangul on hagejad püüdnud erinevates menetlustes konstrueerida erinevaid

alternatiivseid õiguslikke käsitlusi samadel faktilistel asjaoludel ehk sama hagi aluse piires.

Tsiviilasja nr 2-22-14386 ja siinse asja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja nõuded on

kõne all olevas osas identsed.

7.2. Isegi kui eeldada, et pooled sõlmisid 4. oktoobril 2012 hagejate väidetud eraldiseisvad ja

üksteisest sõltumatud suulised lepingud, ei ole võimalik ühtegi mainitud lepingutest eraldi

käsitada VÕS § 580 lg 1 tähenduses seltsingulepinguna või VÕS § 610 lg 1 tähenduses

vaikiva seltsingu lepinguna, kuivõrd ükski hagejate poolt hagi alusena esile toodud väidetav

leping ei vasta seaduses sätestatud seltsingu- ja/või vaikiva seltsingu lepingu tunnustele.

7.3. Isegi kui oleks võimalik nõustuda hagejate väitega, et nad esitasid 17. juunil 2024

varasemaga võrreldes uuel alusel hagi kostja I vastu, ei oleks siinse vaidluse lahendamisel

asjakohane viidata Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-109-14 ja nr 2-16-12328, sest mainitud

kohtuasjade tehiolud erinevad olulisel määral siinse asja omadest.

7.4. Ka ei ole selge, millal sai hagejate hinnangul Thermoarenast väidetavate 4. oktoobril

2012 sõlmitud kokkulepete pool ja milles seisnes Thermoarena vastav tahteavaldus. Hagejad

ei selgita ka seda, kas Thermoarenast sai nende hinnangul kõikide väidetavate kokkulepete

pool või mitte. Arusaamatu on ka see, mis sai sellisel juhul kostjast I kui väidetavast

kokkulepete algsest poolest.

8. Thermoarena palub jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

8.1. Maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Hagejate nõuded lähtuvad

väidetavalt 4. oktoobril 2012 sõlmitud lepingust. Thermoarenat 4. oktoobril 2012 ei

7 (12)

2-24-14936

eksisteerinud, tal puudus igasugune (ka osaline) õigusvõime. Seega ei olnud 4. oktoobril 2012

võimalik Thermoarenal endal või ühelgi isikul Thermoarena nimel sõlmida mis tahes

kokkuleppeid. Ükski väidetavalt 4. oktoobril 2012 sõlmitud leping ei saanud Thermoarenale

üle minna.

8.2. Kostja I vastu esitatud nõude näol on tegemist sama nõudega, mis esitati juba tsiviilasjas

nr 2-22-14386 ning jäeti maakohtu 16. novembri 2023. a ja ringkonnakohtu 6. märtsi 2024. a

määrustega läbi vaatamata. Seega on hagejad esitanud kostja I vastu teist korda sama nõude,

mille kohtud on jõustunud kohtulahendiga juba ühe korra jätnud perspektiivituse kaalutlusel

läbi vaatamata. Seejuures on kohtud seda nõuet perspektiivituks pidanud ka võimaliku

seltsingulepingu kontekstis.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

10. Ringkonnakohus määras pooltele 10. aprillil 2025 tähtajad esitada

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude nimekiri hiljemalt 15. aprillil 2025 ja

vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta hiljemalt 17. aprillil 2025. Poolte

taotlustel pikendas ringkonnakohus neid tähtaegu vastavalt 23. aprillini 2025 ja 25. aprillini

2025.

11. Hagejad esitasid 23. aprillil 2025 seisukoha seoses kostjate vastustega määruskaebusele.

Menetluskulude nimekirju hagejad ei esitanud. Kostja I palus oma 25. aprilli 2025. a

menetlusdokumendis kohtul hagejate 23. aprilli 2025. a menetlusdokumenti asja lahendamisel

mitte arvestada. Kui kohus selle taotlusega ei nõustu, palus kostja I anda talle täiendav tähtaeg

detailsema seisukoha esitamiseks hagejate 23. aprilli 2025. a menetlusdokumendi kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus

§-ga 659 tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagejate hagi kostja I

vastu, samuti osas, millega maakohus jaotas kostja I vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni p 1 ja osaliselt p 3). Tühistatud osas tuleb asi

saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas (s.o kostja II vastu

esitatud hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja selles osas menetluskulude solidaarselt

hagejate kanda jätmine) jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga

659 muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

13. Seoses kostja I 25. aprilli 2025. a taotlusega hagejate 23. aprilli 2025. a

menetlusdokumenti mitte arvestada märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole seadusest

tulenevat alust kõnealuse seisukoha vastuvõtmisest keelduda. Ringkonnakohus arvestab

hagejate 23. aprilli 2025. a seisukohta, kuid kuna see ei sisalda uusi väiteid, mille kohta

kostjad ei oleks saanud juba seisukohti esitada, ei pea kohus vajalikuks ega

menetlusökonoomia kaalutlustega kooskõlas olevaks anda kostjatele tähtaega hagejate

seisukohale vastamiseks. Seda, et kohus ei olnud hagejatelt kostjate vastuste kohta seisukohta

küsinud ja hagejate 23. aprilli 2025. a seisukoht ei sisalda ka varem esitamata väiteid ega uusi

asjaolusid, mis oleks selle esitamist õigustanud, saab kohus arvestada kõnealuse seisukohaga

seotud menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel.

14. Maakohus keeldus kostjate vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-

de 1 ja 2 alusel. Viidatud sätted võimaldavad kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja

8 (12)

2-24-14936

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1), ning juhul, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2).

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata,

on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-

177-16, p 10; 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14; 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12).

15. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult kostja II vastu esitatud hagi

menetlusse võtmisest. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega

(TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid täiendab neid vastavalt praeguse määruse põhjenduste p-dele

17–17.3. Küll aga leidis maakohus vääralt, et hagejad on kostja I vastu esitanud sama nõude,

mis on varasemalt jäetud jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata. Sellest väärast järeldusest

johtuvalt ei hinnanud maakohus sisuliselt kostja I vastu esitatud nõude perspektiivikust ning

keeldus põhjendamatult nõude perspektiivitusele tuginedes kostja I vastu esitatud hagi

menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

16. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja I vastu esitatud hagiga seonduvat.

16.1. Hagejate 17. juunil 2024 esitatud hagi tervikteksti resolutsiooni p-s 3 kostja I vastu

esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt leiavad hagejad, et neil oli kostjaga I

seltsinguleping ühiseks puiduäri tegemiseks. Kostja I panus oli anda seltsingule Thermoarena

asutamiseks vajalik raha ja asutada Thermoarena (saades seeläbi selle osanikuks) ning

hagejate panus oli oma teiste äriühingute tegevuse ületoomine Thermoarenasse koos puidu

töötlemise äriks vajalike teadmiste, oskuste, kontaktide, kliendibaasi, töötajate, seadmete,

üüripindade jms-ga. Hagejate väidete kohaselt oli nii hagejate kui ka kostja I ühine panus see,

et Thermoarenat juhiti ühiselt, sh tehti olulisemad otsused ühiselt. Hagejad on menetluse

käigus seltsingulepingu üles öelnud ja nõuavad seltsinguvara, sh Thermoarena osa jagamist

VÕS § 600 lg 1 järgi. Hagejad on hagis esitanud oma hinnangu seltsinguvara väärtuse kohta

ning leiavad, et vara jagamise tulemusena peaksid mõlemad hagejad saama 9 611 184,66

eurot.

16.2. Maakohus märkis vaidlustatud määruse p-s 14, et tsiviilasjas nr 2-22-14386 esitasid

hagejad kostja I vastu sama nõude, paludes kostjalt I mõlema hageja kasuks välja mõista 9

611 184,66 eurot. Maakohtu hinnangul kordasid hagejad sama nõuet 3. märtsi 2023. a hagi

tervikteksti resolutsiooni p-des 1.10.1 ja 1.10.2, nõudes Thermoarena osade tunnustamise või

üleandmise asemel kahju hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohus asus 6. märtsi 2024. a

määruses seisukohale, et hagi on perspektiivitu mh osas, milles hagejad väitsid, et kostja I

pidi andma neile üle Thermoarena osad, samuti osas, milles hagejad esitasid kostja I vastu

Thermoarena osade üle andmata jätmisest tuleneva kahjunõude. Kuigi nii tsiviilasjas nr 2-22-

14386 kui ka siinses tsiviilasjas on mõlemad hagejad esitanud kostja I vastu 9 611 184,66

euro suuruse nõude, on maakohus jätnud tähelepanuta, et siinses tsiviilasjas esitatud nõude

aluseks olevate asjaolude kohaselt ei väida hagejad, et kostja I või kostja II oleks rikkunud

hagejatega sõlmitud kokkuleppeid (jättes Thermoarena osad hagejatele üle andmata või osa

Thermoarena kasumist hagejatele välja maksmata) ja tekitanud hagejatele kahju, vaid hagejate

väidete kohaselt kuulub Thermoarena osa hagejate ja kostja I vahel sõlmitud seltsingulepingu

alusel seltsinguvara hulka ning hagejad on seltsingulepingu üles öelnud.

16.3. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus hagejate siinses asjas esitatud nõude

perspektiivikust sisuliselt käsitlenud. Maakohus pole hinnanud, kas hagejate esile toodud

asjaoludel on võimalik see, et poolte vahel on seltsinguleping, et Thermoarena osa kuulub

seltsinguvara hulka ja et hagejatel on võimalik nõuda seltsinguvara jagamist.

9 (12)

2-24-14936

16.4. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult võimalik, et

hagejate ja kostja I vahel on seltsinguleping ning hagejatel on õigus nõuda seltsinguvara, mh

Thermoarena osa jagamist.

16.4.1. Hagejate välja toodu kohaselt tegutsesid hagejad ja kostja I ühise ärilise eesmärgi

saavutamiseks, aidates sellele kaasa kokkulepitud panustega. VÕS § 581 lg 1 järgi võib

seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine

seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Seega on

võimalik, et kostja I andis seltsingu kasutusse Thermoarena asutamiseks vajaliku raha või

kostja I poolt asutatud Thermoarena osa ja muid finantsvahendeid (hagejate väitel tegutses

kostja I investorina) ning hagejad andsid seltsingule üle kas oma varasemad puidu töötlemise

äri ettevõtted tervikuna või vähemalt osa nende ettevõtete majandustegevuses kasutatavast

varast, lepingutest ja oskusteabest ning osutasid seltsingule teenust mh selle juhtimises

osalemise näol.

16.4.2. Kui poolte vahel on seltsinguleping (mida tuleb hinnata asja sisulise lahendamise

käigus), lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara VÕS § 589 lg

1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Hindamaks, kas mingi vara kuulub seltsinguvara hulka, ei

ole määrav see, kellele see vara kuulub asjaõiguslikult. Riigikohus on leidnud, et isegi kui

asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud ühe poole ainuomandisse, võib

pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) tegemist olla ühisvaraga, mille saab seltsingulepingu

lõpetamisel jagada (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p-d 17 ja 19). Seega ei välista

asjaolu, et Thermoarena osa kuulub kostja I ainuomandisse, selle lugemist seltsinguvaraks ja

seega seltsingulepingu poolte ühisvaraks, mille saab seltsingulepingu lõpetamisel jagada.

16.4.3. Kuna seltsingulepingule ei ole ette nähtud vorminõuet, võib selle sõlmida ka suuliselt.

Seltsingulepingu suuline või kirjalik (s.o mitte notariaalne) vorm ei välista seda, et

seltsinglase panus või konkreetne seltsingu jaoks omandatud vara kuulub seltsinglaste

ühisomandisse, isegi kui sellist liiki vara omandamiseks on üldjuhul nõutav tehingu

notariaalne vorm.

16.4.4. VÕS § 596 lg 1 p 2 järgi seltsing lõpeb mh seltsingulepingu ülesütlemisega

seltsinglase poolt. VÕS § 597 lg 1 esimese lause kohaselt võib seltsinglane tähtajatu

seltsingulepingu igal ajal üles öelda. Siinses asjas väidavad hagejad, et nad on

seltsingulepingu üles öelnud. Seltsingu lõppemisel toimub selle likvideerimine ja vara

jaotamine seltsinglaste vahel VÕS § 600 jj sätestatud korras. Likvideerimisele kohaldatakse

vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui seltsingulepingut reguleerivast VÕS peatükist ei

tulene teisiti. Seega, kui asjas leiab tuvastamist, et poolte vahel on seltsing ja Thermoarena

osa kuulub seltsinguvara hulka, on hagejatel õigus nõuda selle jagamist.

16.5. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest

keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb

selles osas tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

16.6. Ringkonnakohus märgib, et kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamisel

tuleb maakohtul hinnata mh seda, kas hagejatel on õiguslik huvi esitada kostja I vastu eraldi

tuvastusnõue (tuvastamaks kostja I kohustuse hüvitis tasuda) olukorras, kus hagejad on

esitanud kostja I vastu ka sooritusnõude (mõista kostjalt I välja hüvitis hagejate kasuks).

17. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja II vastu esitatud hagiga seonduvat.

10 (12)

2-24-14936

17.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad toonud hagis välja mingeid selliseid

asjaolusid, millest nähtuvalt neil võiks olla 9 611 184,66 euro suurune nõue kostja II vastu.

Hagejate väitel oli neil seltsing kostjaga I, mitte Thermoarenaga. Äriühing asutati alles hiljem

ja see oli sisuliselt vahend seltsingu tegevuse elluviimiseks. Ka hagejate enda väitel oli

Thermoarena osa kas kostja I panus seltsingusse või selle panuse arvel seltsingu jaoks

omandatud vara.

17.2. Määruskaebusest nähtuvalt on hagejad jätkuvalt seisukohal, et seltsinglased on hagejad

ja kostja I. Täiendavalt märgivad hagejad, et nad ei saa välistada, et arvestades kostja I

aastatepikkust tegevust ja kostja I juhatuse liikmena tegutsemist, võib kohus asjaolude ja

tõendite hindamise tulemusena jõuda järeldusele, et kostja I kui seltsinglase õigused ja

kohustused on seltsinglaste tegevuse ja tahte kohaselt läinud üle Thermoarenale. Sellest

tulenevalt on hagejad nõude esitanud ka Thermoarena vastu. Samas mingeid selliseid

asjaolusid, millest tulenevalt kostja I seltsingust tulenevad õigused ja kohustused, s.o

seltsinguleping, oleks võinud Thermoarenale hiljem üle minna, ei ole hagejad esile toonud.

Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg 1) ega saaks ilma, et

hagejad oleks sellekohaseid asjaolusid välja toonud, tuvastada, et seltsingulepingust tulenevad

õigused ja kohustused on kostjalt I Thermoarenale üle läinud.

17.3. Eelnevat arvestades keeldus maakohus põhjendatult kostja II vastu esitatud hagi

menetlusse võtmisest. Selles osas jääb maakohtu määrus muutmata ja hagejate määruskaebus

rahuldamata.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse siinse määruse peale osas, millega

ringkonnakohus jätab vaidlustatud maakohtu määruse muutmata. Osas, millega

ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab, ei ole määrus edasikaevatav (vt ka TsMS II

komm (2017), § 372, p 3.5.d).

Menetluskulude jaotus

19. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest

keeldumise osas ja asi saadetakse selles osas samale maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus kostja I vastu esitatud hagi osas TsMS § 173 lg 3

teise lause järgi maakohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse kostja II

vastu esitatud hagi osas muutmata, ei ole põhjust selles osas maakohtu menetluskulude jaotust

muuta.

20. Arvestades, et hagejate määruskaebus jäi kostja II vastu esitatud hagi menetlusse

võtmisest keeldumise vaidlustamise osas rahuldamata, tuleb selles osas määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt hagejate kanda.

21. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. Kuna ringkonnakohus ei määra kindlaks kostja I vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulusid (vastavas osas jätkub menetlus maakohtus), ei lahenda kolleegium hagejate

25. aprilli 2025. a taotlust kohustada kostjat I esitama menetluskulude tekkimist ja kandmist

tõendavad dokumendid.

11 (12)

2-24-14936

23. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)