1-09-1175/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine vangistusega

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

22. novemb 2011 er Kohtulahend nr 1-09-1175

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27. jaanuari 2009 otsus

J.Z-i süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises rahalise karistusega 280 päevamäära, s. 894,76 € o

kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja sissenõudjana Kohtute Raamatupidamiskeskus Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Kohtutäitur Jane Rumjantseva Süüdimõistetu J.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxx- ) xxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -st 145, tegi kohus otsustused. (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Tartu Maakohtu otsuse 27. jaanuari 2009 otsuse täitmiseks:

1.1 mõistetud tasumata rahaline karistus 215 asendada KarS § 70 alusel J.Z-ile päevamäära vangistusega 71 (seitsekümmend üks) päeva;

1.2 jätta vangisus täitmisele pööramata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga 142 (ükssada nelikümmend kaks) tundi;

1.3 määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2012;

1.4 KarS §

1 sätestatud käitumis üldkasuliku töö tegemisel allutada J.Z

75 lg-s - kontrollile alalise elukohaga elukoht -xx xxxxxx- . xxxxxxxxx x xxxx 1.5

Täiendavad otsustused Täiendavad otsustused

2. - Määrus saata karistusregistrile, süüdimõistetule, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, kohtu täiturile ja kriminaalhooldusasutusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele;

3.2 KrMS § 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks;

3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu - Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud

Sissenõudja on esitanud kohtule (TMS) § 206 lg 2 kohaselt täitemenetluse seadustiku

avalduse J.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku - (KarS) § des 70 ja 71 sätestatud korras. Sissenõudja avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 280 päevamäära, s. 894,76 €. Sissenõudja avaldusest nähtub ka, et o

sissenõudja on teatanud võlgnikule ja kohtutäiturile kohtule esitatud avaldusest. Kohtutäitur on esitanud taotluse J.Z-i vahistamiseks. Kohtutäituri poolt sissenõudjale koostatud vastuse ning vahistamistaotluse kohaselt on süüdimõistetul tasumata rahalise karistuse suuruseks 690,25 €. 1.3.

Ärakuulamised kohtus

Süüdimõistetu sissenõudja taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas oma elukohaks -xx xxxxxx-

xxxxxxxx x xxxxxx . Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et talle mõistetud rahaline karistus on osaliselt tasumata. Süüdimõistetu avaldas, et on asenduskaristuse puhul on ta nõus tegema üldkasulikku tööd. 2.

Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti.

KrMS §-des 425-4262

sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära (KrMS § 4 tema arvamus

32 lg 3).

2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtulahendi täitmine tasumata rahalises karistuses.

Täitemenetluse seadustiku Sissenõude pööramise järjekord (™S) ( § 198 ) lg 1 kohaselt

sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine on sätestatud TMS 3.

jaos ( -

Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine; § 204 § 208)

TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed). Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist § KrMS

424 kohaselt.

Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed (TMS § 206 lg 1). Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS -des 70 ja §

71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS §

206 lg 2). KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt jõustunud Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.

Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole § s 424 sätestatud korras KrMS - pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS

§ des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). -

Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse KrMS menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki ( ) 3. jaos ( Karistuse kohaldamine Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; KarS § 70 § 72). Rahalise karistuse asendamine vangistusega on sätestatud KarS § - -s 70 (Rahalise

karistuse asendamine vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga). Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga KarS § -

-s 692

sätestatud korras (KarS § 70 lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (KarS § 70 lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (KarS § 70 lg 3). KarS § 69 ( ). Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (KarS § 69 lg 1 teine lause). Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2) Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle .

tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud (KarS § 69 lg

3 esimene lause).

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3 teine lause).

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS - § s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5).

2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Asenduskaristusena vangistuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Seega kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine.

Tulenevalt sissenõudja ja kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu kohtus avaldatust, on usaldusväärselt tõendatud asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 690,25 €, s.o 215 päevamäära, mis KarS § 70 lg 1 alusel tuleb asendada vangistusega 71 päeva (215:3=71,66). Seoses süüdimõistetu nõustumisega üldkasuliku tööga on põhjendatud vangistust mitte täitmisele pöörata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga 142 tun

75 lg-s kontrollile. di (71x2=142) süüdimõistetu allutamisega KarS §

1 sätestatud käitumis Arvestades KarS § s 69 sätestatuga, on põhjendatud määrata süüdimõistetule üldkasuliku töö -

tegemise tähtajaks 01. mai 2012. Selleks tähtajaks on süüdimõistetu võimeline sooritama kohtu määratud üldkasuliku töö. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et süüdimõistetu ise avaldas kohtus, et selleks tähtajaks on ta suuteline üldkasuliku töö tegema. 2.4.

kuludes Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.

2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu-

menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik