2-24-127463/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-127463

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N N vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

269,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja: N N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi N N vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS-i ja N N vahel 18. juunil 2012

sõlmitud lepingu nr CNT0000011853 alusel põhivõlg 179,25 eurot, intress 1,78 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,61 eurot.

3. Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 18. detsembrist 2024

kuni põhivõla (179,25 eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 19,9% aastas.

4. Jätta menetluskulud N N kanda.

5. Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 373,50 eurot.

6. Mõista N N Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (373,50

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

7. N N tuleb kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud J OÜ arvelduskontole nr

XXX viitenumbriga XXX.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele. N N toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30. juulil 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse N N (kostja) 262,59 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 29. novembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja

riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 18. detsembril 2024 (täpsustatud 27. jaanuaril 2025) Viru Maakohtule

hagiavalduse paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 179,25 eurot, intress 1,78 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 22,61 eurot; samuti viivised

alates 18. detsembrist 2024 kuni põhinõude (179,25 eurot) täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 19,9% aastas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6. aprillil 2025. Seega on

praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse

tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS (krediidiandja) ja N N 18. juunil 2012 Säästukaart

Pluss lepingu nr CNT0000011853, millega krediidiandja võimaldas kostjale väljastatud

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kui

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes.

9. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 18. juunil 2012 kehtinud võlaõigusseadus

kohustas krediidiandjat järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja oli enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta,

sh vajadusel küsima tarbijalt teavet, ning hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4032 lg 1

p 1 ja 2). 1. jaanuaril 2007 jõustunud krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 nägi ette, et

krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise

põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte

järgimiseks pidi krediidiasutus koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste

suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks.

Hagiavalduse p-is 1.5. toodud selgituste kohaselt hindas krediidiandja kostja

krediidivõimelisust kostja taotluses esitatud andmete ning maksehäireregistri alusel

10. Enne 21. märtsi 2016 ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine

kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping

tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 09.10.2024 nr 2-20-1490 p 19-20).

Kostja ei ole seda teinud.

11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 3 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu

hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud.

Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget

tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on

standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid

põhjendatuks 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 373,50 eurot (100 + 20 + 253,50).

15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

17. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 38) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda J OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga XXX.

18. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

21. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-

123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)