2-24-111463/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

02.05.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-111463

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. M. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:

A. M. (XXX)

Hagihind

2929,57 eurot

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. M.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 2160,96 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 448,49 eurot; lisaks viivised alates 18.06.2024 kuni põhinõude (2160,96 eurot)

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja A. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt A.

M.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 574 eurot.

4. Välja mõista kostjalt A. M.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (574 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (4)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 20.07.2021 osamaksetega vara

müügilepingu nr xxxx ning liitumislepingu nr xxxx; 27.07.2021 osamaksetega vara

müügilepingu nr xxxx; 02.11.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx ning

liitumislepingu nr xxxx; 01.02.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx. Kostja

kasutas E AS -i teenuseid nende eest tasumata. E AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles

öelnud 15.07.2022. Kostja ei ole talle esitatud arveid tasunud. Võlgnevuse põhisumma on

2160,96 eurot. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 eurot. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 448,49 eurot. Hageja palub

lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis

perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 16.08.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjali kirjaliku vastuse esitamise

kohustusega 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusse

võtmise määrus ja hagimaterjal kätte toimetatud 11.04.2025 avalikult väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 25. aprillil 2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

2 (4)

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 385 eurot

ja õigusabikuludest 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust summas 20

eurot.

Kohus leiab, et menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS §

144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus

rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS §

172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1

töötunni hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 2

tundi. Seega on õigusabikuluks 338 eurot (2 x 169).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud,

et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

3 (4)

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (sh käibemaks), ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari

2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni mahus mõistlik ega

põhjendatud. Käesolevas menetluses on koostatud standardne hagiavaldus, mille

ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund.

Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 169 eurot.

Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 574 eurot (385 +

20 + 169).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)