2-23-16259/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
Legislator headnote
AI generated2-23-16259/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse aeg ja koht
02.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-16259
Tsiviilasi
B.C (B.C) hagiavaldus Z.T vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2342,97 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B.C (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q.B B.C
Kostja: Z.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jelena
Ivanova-Išova
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu
elatise nõudes osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
võlgnevus summas 6357,68 eurot (perioodi eest alates 01.06.2023 kuni otsuse
tegemiseni, sh 2025. a aprillikuu elatis). Jätta hageja hagi rahuldamata tagasiulatuva
elatise nõudes perioodi eest 01.03.2023-30.05.2023.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 01.05.2025 kuni hageja täisealiseks
saamiseni (s.o 18.06.2032) igakuine elatis 301,74 eurot kuus (282,31 eurot
(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40
eurot (50 % lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-
tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest.
4. Kohustada kostjat tasuma igakuine elatis hiljemalt iga jooksva kalendrikuu 10.
kuupäevaks A T arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr xxx).
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
2-23-16259
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank
AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb
lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Hageja esitas 17.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi
esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (18.06.2032) igakuise elatise 260,33 eurot
(249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §
17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust. Täiendavalt palus hageja välja mõista ka tagasiulatuva elatise 2195,35
eurot perioodi 01.03.2023-13.11.2024 eest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu
kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas
tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja
vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise
edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud
kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel,
et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel
juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on
esitanud kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja selgitanud nõudega
seonduvat. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis
välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostja ega tema lepinguline esindaja ei teatanud
mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Mõjuvaks põhjuseks ja selle
põhistamiseks ei saa lugeda kostja lepingulise esindaja poolt 30.04.2025 esitatud teadet
kohtuistungil mitte osalemisest. Tervislikel põhjustel puudumise korral pidi kostja esitama
arstitõendi. Kohtukutse on kostja lepingulise esindajale kätte toimetatud KÄPO
vahendusel. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning
talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kohus on kohustanud kostjat ilmuma
istungile isiklikult, mistõttu ei kohaldu TsMS § 413 lg 3 p 3.
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus
2-23-16259
kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud
asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama
oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha
perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest
ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise
kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine
elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike
2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates
ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem
andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja
lasterikka pere toetuse arvel.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse
täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne
elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista
tagasiulatuv elatis alates 2023. juunist, kuivõrd hageja on kohtuistungil selgitanud, et
elatist küsis hageja kostjalt esimest korda maikuus 2023. Kuivõrd elatist nõutakse ette, on
kohtu hinnangul elatisenõue tagasiulatuvalt põhjendatud alates 2023. a juunist.
Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud
elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata
(TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud
aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud
kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud
nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui
kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise
tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga
kalendrikuu eest ette, kuid kohus ei pea põhjendatuks määrata, et see tuleb tasuda iga
kalendrikuu eest ette 10. kuupäevaks. Kuigi eelmise kuu viimasel päeval tasumine
hiljemalt tuleneb ka seadusest, siis selguse huvides kohus määrab, et see tuleb tasuda
eelmise kuu viimasel päeval.
2-23-16259
TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool
oma menetluskulud ise.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
(allkirjastatud digitaalselt)