Legislator Case Law & Legislation
2-23-16259/53 AI generated

2-23-16259/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-16259/53
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

Legislator headnote

AI generated

2-23-16259/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse aeg ja koht

02.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16259

Tsiviilasi

B.C (B.C) hagiavaldus Z.T vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.C (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q.B B.C

Kostja: Z.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jelena

Ivanova-Išova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, B.C (isikukood XXX) hagi kostja, Z.T (isikukood XXX) vastu

elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

võlgnevus summas 6357,68 eurot (perioodi eest alates 01.06.2023 kuni otsuse

tegemiseni, sh 2025. a aprillikuu elatis). Jätta hageja hagi rahuldamata tagasiulatuva

elatise nõudes perioodi eest 01.03.2023-30.05.2023.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 01.05.2025 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o 18.06.2032) igakuine elatis 301,74 eurot kuus (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50 % lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest.

4. Kohustada kostjat tasuma igakuine elatis hiljemalt iga jooksva kalendrikuu 10.

kuupäevaks A T arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr xxx).

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

2-23-16259

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank

AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb

lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Hageja esitas 17.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (18.06.2032) igakuise elatise 260,33 eurot

(249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Täiendavalt palus hageja välja mõista ka tagasiulatuva elatise 2195,35

eurot perioodi 01.03.2023-13.11.2024 eest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja

vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise

edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel,

et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on

esitanud kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja selgitanud nõudega

seonduvat. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis

välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostja ega tema lepinguline esindaja ei teatanud

mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Mõjuvaks põhjuseks ja selle

põhistamiseks ei saa lugeda kostja lepingulise esindaja poolt 30.04.2025 esitatud teadet

kohtuistungil mitte osalemisest. Tervislikel põhjustel puudumise korral pidi kostja esitama

arstitõendi. Kohtukutse on kostja lepingulise esindajale kätte toimetatud KÄPO

vahendusel. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning

talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kohus on kohustanud kostjat ilmuma

istungile isiklikult, mistõttu ei kohaldu TsMS § 413 lg 3 p 3.

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

2-23-16259

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise

kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike

2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista

tagasiulatuv elatis alates 2023. juunist, kuivõrd hageja on kohtuistungil selgitanud, et

elatist küsis hageja kostjalt esimest korda maikuus 2023. Kuivõrd elatist nõutakse ette, on

kohtu hinnangul elatisenõue tagasiulatuvalt põhjendatud alates 2023. a juunist.

Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud

elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui

kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise

tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga

kalendrikuu eest ette, kuid kohus ei pea põhjendatuks määrata, et see tuleb tasuda iga

kalendrikuu eest ette 10. kuupäevaks. Kuigi eelmise kuu viimasel päeval tasumine

hiljemalt tuleneb ka seadusest, siis selguse huvides kohus määrab, et see tuleb tasuda

eelmise kuu viimasel päeval.

2-23-16259

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)