3-24-2616/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2616

Määruse kuupäev

30. aprill 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada menetlus

kaebaja inspektor-kontaktisiku väljavahetamiseks ning Tartu Vangla

13. mai 2024. a individuaalse täitmiskavas ja Tartu Vangla 13. juuni

2022. a iseloomustuses ning 10. novembri 2023. a iseloomustuses

ebaõigete andmete parandamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 16. septembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse. Kaebaja palub alustada menetlus seoses tema kontaktisiku vahetamisega ning tema

individuaalne täitmiskava (ITK) ja iseloomustuses vigade parandamisega. Kaebaja osutab, et

ärevus on tema elu üle kontrolli võtnud ning paanika igapäevane. Kaeabaja on seiskohal, et

kontaktisik tahtlikult tappis teise kinnipeetava ning nüüd pingutab, et teda tappa. Kaebaja

palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning anda talle advokaat.

2. Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 8. aprillil 2025 kohtule kaebuses loetletud

dokumendid ning muud kaebuse asjaoludega seonduvad materjalid. Tartu Vangla selgitas, et

kinnipeetavale koostati 13. mail 2024 individuaalne täitmiskava, mis kehtib praeguseni.

Lisaks selgitas vangla, et X.X.-ile koostati 13. juunil 2022 iseloomustus kriminaalasja nr

22922900046 raames ja 10. novembril 2023 iseloomustus kriminaalasja nr 23922900077

raames.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

3-24-2616

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab

kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

4. Kohus saab aru, et vangla on kaebaja hinnangul kajastanud tema ITK-s ning tema kohta

koostatud iseloomustustes ebaõigeid andmeid. Kohus mõistab lähtuvalt kaebusest ja kohtule

esitatud materjalidest, et kaebaja taotleb HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla 13.

mail 2024 tema suhtes koostatud ITK-s ning 13. juunil 2022 ja 10. novembril 2023 koostatud

iseloomustustes ebaõigete andmete parandamist. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud,

milliste konkreetsete andmete parandamist ta taotleb, nähtub kohtueelse menetluse

materjalidest (vt kaebaja 30. mai 2024. a pöördumine nr 1-13/24/361-1), et kaebaja ei nõustu

ITK-s ja iseloomustustes märgitud karistusandmetega. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on

esitanud kohustamisnõude Tartu Vangla kohustamiseks algatada menetlus tema inspektor-

kontaktisiku väljavahetamiseks.

5. Kohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel

lahendab kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse (II).

I

6. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1

võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus on

seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus kõigi kaebuses esitatud

nõuete osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on

kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse temaga seotud riske ning

planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Individuaalse täitmiskava koostamise eesmärgiks ei ole

kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute

eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub seetõttu õiguskaitsevajadus. Vangla esitab ITK-s

kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest

toimingutest ja haldusaktidest. Ka ITK-s kirjeldatud andmetel kinnipeetava

kriminaalkaristuste kohta ei ole regulatiivset toimet. Andmetel ei ole iseseisvalt õiguste

tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju

kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks

vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktide ja

toimingutega. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (sh mõne kaebaja

taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse

raames õigus esitada oma vastuväited ka täitmiskavas toodule. Seega ei ole praegu

täitmiskavasse kantud väidetavad ebaõiged andmed eraldiseisvalt vaidlustatavad (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13; halduskolleegiumi 17.

juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a

määrus asjas nr 3-19-58, p 12; halduskohtu 4. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, p-d

6-7; Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10 jne).

8. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada ka tema kohta

kriminaalmenetluste jaoks koostatud vanglapoolseid iseloomustusi. Iseloomustuste puhul ei

ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 tähenduses ning

nende suhtes ei saa esitada HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõudeid. Vangla koostatud

iseloomustuste puhul on tegemist kaebajale antava hinnanguga, millel puudub vahetu mõju

3-24-2616

kaebaja õigustele ja kohustustele ning mis ei oma regulatiivset toimet. Iseloomustuse

koostamine on üks menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse

toimingu sooritamisele ehk materjalide esitamise poole, antud juhul siis prokuratuurile.

Kaebaja iseloomustused koostati otseselt konkreetseid kriminaalasju puudutavate menetluste

jaoks ning neil ei ole väljaspool neid konkreetseid menetlusi iseseisvat tähendust.

Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid kriminaalmenetlustes esitatud

tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (HKMS § 2 lõige 1 ja § 4 lõige 1). Kaebajal oli

võimalus esitada vastuväited iseloomustustele konkreetseid kriminaalasju puudutavates

kriminaalmenetlustes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud

iseloomustused ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi HKMS § 44 lõike 1 mõttes riivata ning

kaebajal puudub iseloomustuste peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus.

9. Seoses kaebuse nõudega kohustada vanglat algatama menetluskaebaja inspektor-

kontaktisiku väljavahetamiseks selgitab kohus järgmist. Vangistusseaduse § 1051 lõike 1

kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning

kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma

tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub

võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema.

Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas

kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle

ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda

inspektor-kontaktisiku vahetamist. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglaametniku ja vangla

konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need rikuvad tema õigusi.

10. Kohus peab siinkohal vajalikuks lisada, et ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud

kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt Tartu Halduskohtu 20. detsembri

2023. a määrus asjas 3-23-1914 ja seal viidatud kohtupraktika).

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 1

alusel.

II

12. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust

vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi saada advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on

esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

14. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike

1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja

otsustamist.

3-24-2616

15. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemi

kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse.

See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest

järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt

uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohus

selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase

kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7

lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi

andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud, et kaebajal

puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus ja tagastab kaebuse.

16. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1

punkti 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)