2-22-1464/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Heli Käpp ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1464

Tsiviilasi

A.K hagi Q.H ja W.J vastu elatise vähendamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.H ja W.J 13.01.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Q.H apellatsioonkaebusel 900 eurot

W.J apellatsioonkaebusel 720 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Tomberg

Kostja I Q.H (isikukood XXX)

Kostja II W.J (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja W.I ja lepinguline esindaja

1(11)

Danil Lipatov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde kostjate poolt ringkonnakohtu menetluses esitatud tõendid, v.a

tõendid iluuisutamiskooli maksumuse kohta ajavahemikul 10.09.–21.12.2021 ja 24.01.2022.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2024 otsus lõppjärelduses muutmata, täpsustades selle

resolutsiooni ja täiendades selle põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vähendada Harju Maakohtu 26.02.2020 otsusega nr 2-19-20732 A.K-lt Q.H ja W.J

kasuks väljamõistetud elatist riiklike lastetoetuste ja paljulapselise pere toetuse võrra.

3. Tuvastada, et

3.1. ajavahemikul 28.01.–31.12.2022 kohustus A.K tasuma Q.H-le elatist 192 eurot igas

kuus ja W.J-ile elatist 212 eurot igas kuus.

3.2. ajavahemikul 01.01.–31.12.2023.a kohustus A.K tasuma Q.H-le elatist 143,7 eurot igas

kuus ja W.J-ile elatist 133,70 eurot igas kuus.

3.3. ajavahemikul 01.01.–30.06.2024 kohustus A.K tasuma Q.H-le elatist 177 eurot igas

kuus ja W.J-ile elatist 167 eurot igas kuus.

3.4. ajavahemikul 01.07.–31.12.2024 kohustub A.K tasuma Q.H-le elatist 252 eurot igas

kuus ja W.J-ile elatist 252 eurot igas kuus.

3.5. alates 01.01.2025 kohustub A.K tasuma Q.H-le elatist 252 eurot igas kuus ja W.J-ile

elatist 252 eurot igas kuus.

3.6. Mõista välja A.K-lt Q.H kasuks elatis alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks

saamiseni 10.11.2028 ja W.J kasuks alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni

20.02.2033 igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: kehtiv elatise

baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50%

lapsetoetusest, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Elatise summa muutub iga aasta esimesel aprillil, kui

indekseeritakse baassummat ja määratakse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus.

4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seoses sellega

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

2(11)

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Vitali W.J (hageja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule hagi Q.H (kostja I) ja W.J (kostja II)

vastu elatise vähendamiseks.

1.2. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- Harju Maakohtu 26.02.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-20732 mõisteti hagejalt välja elatis

alates 26.12.2019:

a) kostja I kasuks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni 10.11.2028;

b) kostja II kasuks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni 20.02.2033;

- 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused, mis koosmõjus vähendasid oluliselt

elatise alammäära ja hageja peaks tasuma kummalegi kostjale 243,44 eurot;

- kostja I saab lapsetoetust 60 eurot ja kostja II 100 eurot;

- lisaks saab pere lasterikka pere toetust 300 eurot kuus;

- hagejate emaga peetud läbirääkimised elatise vähendamiseks ei ole andnud tulemust.

1.3. Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja 02.06.2022 menetlusdokumendis, et kostjate

kuluarvestuses ei ole arvestatud asjaoludega, et:

- suvekuudel lastel trenne ei ole;

- eluaset kasutab lisaks kostjate ema esimene abikaasa ja sinna on registreeritud tema äriühing,

mistõttu tuleb kõik eluaseme- ja sidekulud jagada 6 isiku vahel;

- vallas liigub buss, mistõttu pole vaja lapsi transportida;

- kostja I ravikulud ja spetsiaalsed hügieenivahendid katab talle makstav puudetoetus 161 eurot

aastas;

- kulutused toidule on sellises eas lastel arvestades koolitoidu võimalust 135 eurot kuus;

- kostja II osas on ravikulude tavavajadus kohtupraktika kohaselt 5–7 eurot kuus.

Märgitud asjaoludest tulenevalt on kostja I ülalpidamisvajadus 475 eurot ja kostja II vajadus 433

eurot.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidles hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

2.1. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hageja maksab igakuiselt elatist, kuid lastega aega ei veeda;

- kostjal I on raske puue ja ta võtab iga päev kaalutõusu põhjustavaid ravimeid, mis omakorda

tingib vajaduse osta pidevalt uusi riideid ja teha kulutusi spordile kiire kaalutõusu

pidurdamiseks;

- kostja I tegeleb iluuisutamisega, mille õppemaks on kuus 90-160 eurot;

- kostja II käib kord kuus eripedagoogi juures kooliks ette valmistumas, 1 tund maksab 35 eurot;

- kostja II käib tantsutrennis õppemaksuga 45 eurot kuus;

3(11)

- kummagi lapse kommunaalkulud on järgmised: elekter 102,04+16,61 eurot, vesi 13,64 eurot,

internetiteenus ja TV 17,49 eurot;

- kummagi lapse toidu- ja hügieenikulud on 300 eurot, transpordikulud 25 eurot, riided ja

jalanõud 50 eurot;

- kostjal I kulub ravimitele kuus keskmiselt 50 eurot, kostjal II 20 eurot;

- kostja I ülalpidamisele kulub kuus 524,78+150 (sport)+20 (ravimid) = 694,78 eurot ja kostja II

osas 524,78+35+45 (koolitused)+50 (ravimid)=654,78 eurot, milles hageja osa on vastavalt

347,39 eurot ja 327,39 eurot;

- hagejal pole rohkem lapsi ja tema sissetulek ei ole võrreldes otsuse tegemisega tsiviilasjas nr 2-

19-20732 muutunud;

- vanem laps Q.R (s xx.xx.xxxx) lõpetab kooli ja ema ei saa enam alates 07.06.2024 lasterikka

pere toetust;

- laste ema töötab osalise tööajaga personalijuhina; ta ei saa täiskohaga töötada, kuna

koroonaviiruse leviku tõttu on kostja I tervis ohustatud ja ta on sageli koduõppel;

- laste ema sissetulek on töötasu 604,37 (neto) + lasterikka pere toetus ja lapsetoetused kokku

558 eurot kuus + puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus, kokku on 1323,46 eurot kuus.

Kostjad paluvad jätta elatise summa samaks või võrdsustada poole miinimumpalgaga.

Alates juunist 2024 elatise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et kostja I elatise suurus on

- 287,72 (272,76 + 54,96-40), kostjal II 287,72 (272,76 + 54,96-40).

Ainuüksi muutunud materiaalõigus ei anna alust kohtu poolt varem sisse nõutud elatise

vähendamiseks (TrtRKK 2-22-13479, p 11). Riiklike toetuste osas tuleb kehtivat materiaalõigust

tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga (RKTKo 22.06.2022, 2-19-

19160, p 14.3). Hageja pole tõendanud, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning vähendas Harju Maakohtu 26.02.2020 otsusega nr 2-

19-20732 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist riiklike lastetoetuste ja paljulapselise

pere toetuse võrra ning mõistis hagejalt ajavahemikul 28.01.–31.12.2022 välja igakuise elatise

kostjale I 192 eurot kuus ja kostjale II 212 eurot kuus, 01.01.–31.12.2023 kostjale I 143,70 eurot

ja kostjale II 133,70 eurot, 01.01.2024–30.06.2024 kostjale I 177 eurot ja kostjale II 167 eurot,

01.07.–31.12.2024 kummalegi kosjale 252 eurot ja alates 01.01.2025 kummalegi kostjale 252

eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus viitas alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 101 lg-tele 1–5, § 2172 lg-

le 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- Harju Maakohtu 26.02.2020 otsusega nr 2-19-20732 on kohus kostjatele elatise välja mõistnud

otsuse tegemise ajal kehtinud elatise alammääras ehk ½ riiklikust alampalgast, arvestamata

riiklike toetustega lapsele ja perele;

- samas asjas tuvastas kohus, et kostja I ülalpidamiskulud ühes kuus on 540 eurot ja kostjal II

571 eurot;

- hageja on kohtuotsusest tulenevat kohustust täitnud;

- kostjate peres kasvab kolm last, lisaks kostjatele 26.06.2005 sündinud Q.R.

4(11)

Maakohus arvestas asjaoluga, et eelmise kohtuotsuse tegemisest arvates on kostjad viis aastat

vanemaks saanud ja vahepeal on tõusnud elukallidus. Kohus leidis, et tõttu ei ole vaja tõendada,

et mõlema hageja vajadused on vähemalt 584 eurot kuus.

Hagiavalduse esitamisel 2022. a oli lasterikka pere toetus 300 eurot. Hageja kummagi lapse osa

paljulapselise pere toetusest on 100 eurot. Vanemate kohustused on võrdsed ning hagejal on

õigus arvestada omapoolse ülalpidamise katteks ½ lastetoetusest. Seega hagejal on õigus alates

01.01.2022 nõuda, et kummagi kostja vajadused kaetakse ½ osas 100 eurost ehk 50 euro

ulatuses. Kostja I lastetoetus oli 2022. a 60 eurot ning hageja osa sellest 30 eurot. Kostja II kui

pere kolmanda lapse lastetoetus oli 100 eurot ning hageja osa sellest 50 eurot.

Hageja ülalpidamiskohustus 2022. a oli kummagi lapse suhtes 292 eurot, millest tuleb maha

arvata kostja I kohta 80 eurot (lastetoetus 30 eurot ja lasterikka pere toetus 50 eurot) ja kostja II

kohta 100 eurot (lastetoetus 50 eurot ja lasterikka pere toetus 50 eurot). Hageja

ülalpidamiskohustus kostja I kohta oli 2022. a 212 eurot (292 – 100) ja kostja II kohta 192 eurot

(292 – 80).

Hageja ülalpidamiskohustus 2023.a oli kummagi lapse suhtes 292 eurot. Osa sellest summast

kaeti riiklike peretoetuste arvelt. 2023.a oli riiklik lastetoetus pere esimese lapse kohta 80 eurot

kuus ja kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus. Lasterikka pere toetus oli 650 eurot.

Hageja ülalpidamiskohustuse saab kantuks lugeda kostja I kohta 148,3 euro ulatuses (lastetoetus

40 eurot (80 ÷ 2) ja lasterikka pere toetus 108,3 eurot (650 ÷ 3 ÷ 2)) ning kostja II kohta 158,3

eurot (lastetoetus 50 eurot (100 ÷ 2) ja lasterikka pere toetus 108,3 eurot (650 ÷ 3 ÷ 2)).

Hageja ülalpidamiskohustus kostja I kohta oli 2023. a 143,70 eurot (292 – 148,30) ja kostja II

kohta 137 eurot (292 – 158,3).

Hageja ülalpidamiskohustus 2024.a on olnud kummagi lapse suhtes 292 eurot. 2024. a on riiklik

lastetoetus pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus ja kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus.

Lasterikka pere toetus on 450 eurot. Juunis 2024. a sai kostjate seaduslik esindaja viimast korda

lasterikka pere toetust, kuna tema kolmas laps sai 19-aastaseks ja lõpetas kooli.

Hageja ülalpidamiskohustust saab kantuks lugeda kuni juuni 2024. a lõpuni kostja I kohta 115

eurot (lastetoetus 40 eurot (80 ÷ 2) ja lasterikka pere toetus 75 eurot (450 ÷ 3 ÷ 2)) ning kostja II

kohta 125 eurot (lastetoetus 50 eurot (100 ÷ 2) ja lasterikka pere toetus 75 eurot (450 ÷ 3 ÷ 2)).

Hageja ülalpidamiskohustus kostja I kohta on seega 2024. a juuni lõpuni 177 eurot (292-115) ja

kostja II kohta 167 eurot (292-125).

Alates juulist 2024. a ei saa kostjad enam lasterikka pere toetust. Alates juulist 2024. a ei saa

kostja II enam pere kolmanda lapse lastetoetust 100 eurot, vaid saab lastetoetust 80 eurot. Samuti

saab kostja I lastetoetust 80 eurot kuus. Seega summa, millega hageja ülalpidamiskohustus saab

kantuks lugeda, on alates juulist kuni 2024. a lõpuni kummagi kostja kohta 40 eurot (lastetoetus

40 eurot (80 ÷ 2) ning hageja ülalpidamiskohustus kummagi kostja kohta on seega 2024. a

lõpuni 252 eurot (292-40).

2025.aastal on kummagi kostja lastetoetus 80 eurot kuus. Kostja hakkab seega tasuma elatist 252

eurot (292-40).

5(11)

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kostjate apellatsioonkaebused

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus.

Hageja tugines hagis õigusliku olukorra muutumisele (peretoetused). Maakohus leidis õigesti, et

kostjate vajadused on mõlemal vähemalt 584 eurot kuus ja seda ei ole vaja tõendada.

Kostjad leidsid, et elatise arvutamise alus peab jääma samaks, kuid elukalliduse tõttu on summad

suurenenud. Kostjad esitasid menetluses oma kulude ammendava loetelu, kuid maakohus lähtus

2020. a kohtu poolt tuvastatud kulude suurusest.

Üksnes muutunud materiaalõigus ei anna alust kohtu poolt varem sisse nõutud elatise

vähendamiseks. Kostjad viitavad maakohtu menetluses toodud kohtupraktikale.

Hageja ei ole tõendanud, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Hageja selgitas, et tal ei ole probleemi elatise maksmisega ja

soovis elatise vähendamist ainult muutunud seaduse tõttu.

Maakohus pidi arvestama sellega, et hagejal on võimalus tasuda elatist endises suuruses, laste

ema sissetulekuga ning laste huvide ja vajadustega. Elatise vaidluse lahendamisel tuli arvestada

kõiki tõendeid ja asjaolusid. Maakohus ei ole teinud tõenditest õigeid järeldusi. Kohus pidi antud

vaidluses arvestama poolte huve võimalikult suures ulatuses ja viisil, mis koormab pooli kõige

vähem.

Maakohtu otsus ei ole täidetav ja selge. Kohus tegi otsuse vaid kuni 2025. aastani (p.3.5). Seega

jääb arusaamatuks, kuidas muutub elatiste suurus edaspidi kuni laste täisealisteks saamiseni.

Kohus ületas hagi piire, kuna mõistis hagejatele välja elatise hagis nõutust väiksemas ulatuses

(TsMS § 439). Hageja palus elatist vähendada kostja I osas suuruseni 163,44 eurot ja kostja II

osas suuruseni 143,44 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise ajavahemikul 01.01.–

31.12.2023 kostjale I 143,70 eurot kuus ja kostjale II 133,70 eurot kuus.

Vastus apellatsioonkaebustele

5. Hageja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid selle resolutsiooni tuleb

täiendada täpsustusega elatise maksmise kohta alates 01.01.2026, samuti tuleb põhjendusi muuta

täiendamise teel. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja maakohtusse tagasi saatmata (TsMS

§ 657 lg 1 p 21).

7. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 2172 lg 2 ja

TsMS § 459 lg 1.

6(11)

8. Maakohus ei tuvastanud kostjate vajaduste suurust võrreldes varasema kohtulahendiga ja jättis

seetõttu otsuse olulises osas põhjendamata. Kostjad tuginesid asjaolule, et nende igakuised

vältimatud kulud on võrreldes varsema kohtuotsuse tegemise ajaga kasvanud ja on kostja I osas

1038,51 eurot ning kostja II osas 848,51 eurot. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku

minetuse kõrvaldada, hinnates kostjate vajadusi varasema lahendi ja siinse hagi menetlemise

seisuga, samuti analüüsides, millised on hagejate põhjendatud vajadused.

8.1. Tsiviilasjas nr 2-19-20732 on kohus tuvastanud kummagi lapse vajadused järgmiselt:

- eluasemekulud (vesi, elekter, kindlustus, TV) – 33 eurot;

- toidukulu 160 eurot;

- transpordikulu 35 eurot;

- sidekulu 17 eurot;

- tervishoiukulud kostja I osas 25 eurot ja kostja II osas 10 eurot;

- hügieenitarbed 10 eurot;

- koolikohustuse kulu kostja I osas 35 eurot ja lasteaiakulu kostja II osas 81 eurot;

- riided ja jalanõud 70 eurot;

- laste sünnipäevad 50 eurot;

- vabaajakulu 40 eurot;

- lemmikloomakulu 15 eurot;

- mänguasjakulu 20 eurot;

- majapidamistarbed ja mööbel 20 eurot.

Kostja I ülalpidamiseks vajalikud kulud olid seega 540 eurot ja kostja II 571 eurot.

8.2. Selleks, et kindlaks teha, kas kostjate vajadused on suurenenud, tuleb need tuvastada hagi

esitamise aja seisuga. Kostjate 14.04.2022 menetlusdokumendi ja koosmõjus nende

ringkonnakohtule 31.03.2025 menetlusdokumendis esitatud täpsustustega saab teha järelduse, et

kostjad on oma aritmeetilistes arvestustes kulude suuruse kohta eksinud ja nende väidetav

ülalpidamisvajadus alates hagi esitamisest on järgmine:

a) kostja I osas

- kütus 25 eurot;

- toit ja hügieen 300 eurot;

- side 17,49 eurot;

- vesi 13,64 eurot;

- Imatra elekter 16,61 eurot;

- Elektrum elekter 102,04 eurot;

- riided ja jalanõud 50 eurot;

- eluasemelaen 138,73 eurot;

- ravimid 50 eurot;

- sport (iluuisutamistrenn) 150 eurot.

Kokku 863,51 eurot.

b) kostja II osas

- kütus 25 eurot;

- toit ja hügieen 300 eurot;

- side 17,49 eurot;

- vesi 13,64 eurot;

- Imatra elekter 16,61 eurot;

- Elektrum elekter 102,04 eurot;

- riided ja jalanõud 50 eurot;

7(11)

- eluasemelaen 138,73;

- eripedagoog 35 eurot;

- ravimid 20 eurot;

- tantsutrenn 45 eurot;

Kokku 763,51 eurot.

8.3. Siinses asjas tuginevad kostjad asjaolule, et nende ülalpidamisvajadus on kasvanud seoses

elukalliduse tõusuga ja suurenenud on kostjale I riiete ostmise vajadus seoses pideva haigusest

tuleneva kaalutõusuga. Ringkonnakohus lähtub 31.03.2025 täpsustatud kuludest ja ümardab need

täiseurodeni.

9. Esmalt hindab ringkonnakohus kostjate eluaseme- ja sidekulude suurust.

9.1. Kostjate esitatud laenulepingust koos konto väljavõttega (tl 139–145) nähtub, et kostjate

ema on tasunud laenumakseid ajavahemikul 01.01.2022–01.01.2024 keskmiselt 686 eurot kuus.

Laenulepingust nähtub, et laenu tagastamise lõppkuupäev on 15.08.2051, laenu tagatiseks on

lepingu p 3.20.1 alusel kostjate eluase ja tulenevalt lepingu p-st 4.8.1 on laenuvõtjal kohustus

tagatis panga poolt aktsepteeritud kindlustusandja juures kindlustada. Seega tuleb

eluasemekulude suuruse arvestamisel arvestada ka kindlustusmaksetega. Kostjate esitatud

kindlustuslepingust (146–147) nähtub, et igakuiste kindlustusmaksete suurus on 33 eurot.

9.2. Elektriarvetelt (tl 26–27) nähtub, et alates 2021. aasta augustist jaguneb elektrikulu kahe

ettevõtte vahel (Imatra Elekter ja Elektrum) ning eluaseme elektrikulu on 218 eurot kuus.

Veeettevõtja iseteeninduse väljavõttelt (tl 28) nähtub, et vee kulu on keskmiselt 56,23 eurot

kuus.

9.3. Hageja on põhjendatult leidnud, et kostjate eluaseme interneti- ja TV-kuludest tuleb maha

arvestada kostjate ema mobiiltelefonikulu 18 eurot ning põhjendatud kulu on Telia iseteeninduse

väljavõtte (tl 29) kohaselt 51,98 eurot kuus.

9.4. Kokku on eluasemekulude suurus pangalaen 686 + kindlustus 33 + elektrikulu 218 + vesi

56,23 + 51,98 sidekulu = 1045,21 eurot.

9.5. Kostjate vastusest nähtub, et nad on eluasemekulud jaganud neljaga, s.o lisaks kostjatele ja

nende emale arvestanud ema kolmanda lapse Q.R-ga. Hageja on põhjendatult esile toonud ja

nimetatu nähtub ka Eesti.ee portaalist, et elamus elab ka Z.C Ringkonnakohus ei pea

põhjendatuks arvestada eluasemekulude jaotamisel asjaoluga, et samale aadressile on

registreeritud ka Z.C äriühing, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et äriühing elamut

muul otstarbel kui asukoha registreerimiseks kasutab. Seetõttu tuleb eluasemekulud jagada

viiega ja kummagi kostja põhjendatud eluaseme- ja sidekulu suurus on 1045,21 ÷ 5 = 209,04

eurot.

10. Kohtuistungil on kostjate seaduslik esindaja põhistanud kostjate kulu kütusele sellega, et pere

elab ühes vallas, aga kool ja lasteaed on teises, tantsutrennid kolmandas, iluuisutamistrenn

neljandas linnaosas. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on kütusekulu 25 eurot kuus

vajalik ja põhjendatud kulu antud vanuses laste puhul. Kuigi hageja on märkinud, et

elukohavallas on vallasisene koolibuss, ei pruugi see liikuda kostjatele vajalikel marsruutidel ja

kellaaegadel.

11. Pooled ei vaidle, et kostjate põhjendatud kulud riietele ja jalanõudele on 50 eurot kuus.

8(11)

12. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostjate hobidega seotud kulusid.

12.1. Täpsustatud asjaolude kohaselt tegeles kostja I iluuisutamisega aastatel 2021–2022 ja alates

2023. aastast praeguse ajani tegeleb kostja I koertekooliga. Ringkonnakohtu ettepanekul esitas

kostja tõendid oma hobide maksumuse kohta. Tõenditest on asjakohased need, mis kajastavad

treeningute ning koertekooli maksumust alates hagi esitamisest, st alates 28.01.2022. Seetõttu ei

võta ringkonnakohus asja juurde tõendit, millel kajastub iluuisutamiskooli maksumus

ajavahemikul 10.09.–21.12.2021 ja 24.01.2022. Konto väljavõttega (tl 135) loeb ringkonnakohus

tõendatuks, et ajavahemikul 25.02.2022–12.05.2022 on kostja I treeningute eest tasutud 4 kuu

eest kokku 536 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks trennitasuks 134 eurot. Puuduvad andmed, et

kostja I eest oleks trennitasusid makstud alates juunist 2022. aastal.

12.2. Kostja I tegeleb vastuse kohaselt koertekooliga. Konto väljavõttega (tl 136) on tõendatud,

et ajavahemikul 16.10.2023–12.08.2024 on selle eest tasutud 10 kuu eest 657 eurot, mis teeb ühe

kuu keskmiseks 65,70 eurot.

12.3. Kokkuvõttes nähtub tõenditest, et kostja I kulutused hobidele on 37 kuu jooksul (s.o

ajavahemikus veebruar 2022 – märts 2025) olnud keskmiselt (536 + 657) ÷ 37=32,24 eurot ehk

ümardatult 32 eurot kuus.

12.4. Kostja II on toonud esile ja tõendanud, et käib tantsutrennis õppemaksuga 45 eurot kuus

(arve tl 25). Arvestades, et suvel eelduslikult trenne ei toimud, on tantsutrenni keskmine kulu 34

eurot kuus.

13. Kostja II on toonud esile, et käis eripedagoogi vastuvõtul ajavahemikul 2021–2024

sagedusega üks kord kuus ja teenuse eest maksti sularahas 335 eurot. Hageja on leidnud oma

17.04.2025 vastuväidetes põhjendatult, et kostja II ei ole oma kulutusi eripedagoogile tõendanud.

Seega on tõendatud 35 euro tasumine eripedagoogile vaid 08.10.2022 ja nimetatust ei saa teha

järeldust, et tegemist on kostja II igakuise ülalpidamiskuluga.

14. Kostja I on esitanud tõendi selle kohta, et ta vajab regulaarset psühholoogilist nõustamist,

mille eesmärk on ärevuse vähendamine (dtl 138), kuid ei ole esile toonud, mis on selle

maksumus või eeldatav maksumus. Kuna tegemist on hagimenetlusega, ei saa kohus kostja I

väiteid ise sisustama hakata.

15. Kostjad on sidunud oma toidu- ja hügieenikulud ega ole ringkonnakohtule selgitanud, kui

suure osa sellest moodustavad erinevad kuluartiklid. Kostjate vastuväidetest maakohtu istungil

(tl 33 (b), ajamärge 00:09:40) saab järeldada, et hügieenikuludeks peetakse ka kostja I

nahaprobleemidest tulenevaid salvi- ja šampoonikulusid.

15.1. Antud vanuses laste mõistlik toidukulu, arvestades ühte toidukorda koolis, on 150 eurot

kuus.

15.2. Sellises vanuse laste üldhügieenile tehtavad kulutused on hinnanguliselt 10 eurot kuus.

15.3. Kostja I väited, et tal esineb atoopiline dermatiit (07.04.2022 protokoll, tl 32 pöördel,

ajamärge 00:09:40), on tõendatud ambulatoorse epikriisiga (tl 133–134), mille kohaselt on kostja

I nahk kuiv, ekskoriatsioonidega ja atoopilise lööbega sirutuspindadel. Samast nähtub, et

maakohus on uurinud kohtuistungil tšekki, mida toimikus ei ole, aga mille kohta kostja I

9(11)

seaduslik esindaja on selgitanud, et nahahooldusvahenditele (salvid, kreemid, õlid, spetsiaalne

šampoon) kulub igas kuus ligikaudu 30 eurot. Ringkonnakohus arvestab nimetatud kuluga kui

vajalikuga.

15.4. Hageja on põhjendatult märkinud, et kostja I kulud tabletiravimitele ei ületa

ringkonnakohtu menetluses esitatud epikriisist nähtuvalt 8,34 eurot kuus. Kokkuvõttes on kostja

I hügieeni- ja ravikulud 38 eurot kuus. Põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud kulu kattis

kuni 01.08.2024 kostjale I makstud puudetoetus 161 eurot kuus.

15.5. Kostja II osas on kostjate seaduslik esindaja märkinud 07.04.2022 kohtuistungil (tl 32

pöördel, ajamärge 00:30:40), et temal ravimeid tarvitada ei tule.

15.6. Seega on kokkuvõttes kostjate põhjendatud kulud söögile ja hügieenile 160 eurot kuus ja

alates 01.08.2024 lisandub kostja I osas 38 eurot ravimikulu.

16. Hageja on leidnud (tl 47), et eelnevale võib lisada 40–50 eurot muude kulude katteks,

mistõttu võtab ringkonnakohus arvesse ka nimetatu.

17. Sotsiaalkindlustusameti otsusest (tl 20) nähtub, et kostja I sai ajavahemikul 01.08.2021–

31.07.2024 puudetoetust 161 eurot kuus. Kostja I on esile toonud, et peale nimetatud kuupäeva

ta enam puudetoetust ei saa ja hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kostja I ülalpidamiseks

vajalikud kulud olid seega kuni 31.07.2024 eluaseme- ja sidekulu 209 eurot + toit 150 eurot +

hügieen 10 eurot + hobid 32 eurot + kütus 25 eurot + riided ja jalanõud 50 eurot + muud kulud

50 eurot = 526 eurot. Arvestades, et kostja I alates 01.08.2024 enam puudega lapse toetust ei saa,

on tema vajalikud ülalpidamiskulud alates 01.08.2024 526+38=564 eurot.

18. Kostja II ülalpidamiseks vajalikud kulud on eluaseme- ja sidekulu 209 eurot + toit 150 eurot

+ hügieen 10 eurot + hobid 34 eurot + kütus 25 eurot + riided ja jalanõud 50 eurot + muud kulud

50 eurot = 528 eurot.

19. Maakohus on põhjendatult märkinud, et laste ülalpidamiskulude suuruse arvestamisel tuleb

arvestada lastetoetustega ja lasterikka pere toetusega. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-19-

20732 mõistis kohus välja elatise kostjatele elatise alammääras ehk ½ riiklikust alampalgast,

arvestamata riiklike toetustega. Kostja I ülalpidamisvajadus oli varasema otsuse kohaselt 540

eurot ja kostjal II 571 eurot. Seega on kostja I ülalpidamisvajadus suurenenud 24 euro võrra,

kuid kostja II osas vähenenud 43 euro võrra. Kokkuvõttes ei ole ületa aga pool kostjate I ja II

ülalpidamiskulust nendele varasema otsusega väljamõistetud ½ alampalka.

20. Kostja I ülalpidamiskulude osas on maakohus õigesti arvestanud, et ajavahemikul alates hagi

esitamisest 28.01.2022–31.06.2024 said kostjad lasterikka pere toetust ja saavad praeguseni

lastetoetust.

21. Põhjendatud on kostjate apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuse resolutsioonist

tuleneb vaid elatise maksmise kohustus kuni 2025. aastani k.a, kuid kostja I saab täisealiseks

10.11.2028 ja kostja II 20.02.2033. Nimetatud maakohtu minetuse saab ringkonnaohus

parandada, lisades otsuse resolutsiooni täpsustuse elatise arvestuskorra kohta vastavalt PKS §

101 lg-tele 2–5. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostjate I ja II kasuks välja elatise alates

01.01.2026 kuni nende täisealiseks saamiseni vastavalt 10.11.2028 ja 20.02.2033 igakuiselt

summas, mille arvutamise alused on järgmised: kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest, lähtudes baassumma

10(11)

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise summa muutub iga aasta

esimesel aprillil, kui indekseeritakse baassummat ja määratakse eelmise aasta keskmise

brutopalga suurus.

22. Maakohus ei ületanud hagi piire, sest hageja palus mõista välja elatise muutuva suurusena,

mitte kindla summana. Sellisel viisil on maakohus kostjate poolt tasutava elatise välja

arvestanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus oleks

apellatsioonkaebuses märgitud ajavahemikul elatise muutuva summa ebaõigesti välja arvestanud.

23. Maakohus ei pidanud arvestama laste ema sissetulekute suurusega, sest kostjad ei palunud

kõrvale kalduda vanemate võrdsuse printsiibist elatiskohustuse täitmisel.

24. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et

kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud.

25. TsMS § 178 lg 1 I lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)