3-25-1184/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1184

Määruse kuupäev

2. mai 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Pavel Ridnõi taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

seoses

metsauuendustöödel

osalemisega

RESOLUTSIOON

Jätta Pavel Ridnõi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Pavel Ridnõi esitas 22. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse. Taotleja märkis, et esitas 11. aprilli 2025 taotluse nr 2-25/2-2/4337,

milles selgitas, et taotleja käib esmaspäeviti ja kolmapäeviti autokoolis ning nädalavahetustel

on taotlejal CNC puidupingi operaatori koolitused VOCO-s. Taotleja saab metsas käia taimi

istutamas ainult teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Praeguseks hetkeks on välja kujunenud, et

mõned käivad rohkem kui teised, mis ei ole aga õiglane. Taotleja tunneb, et teda

diskrimineeritakse, koheldakse ebavõrdselt, mille tõttu kannatab ta vaimselt. Taotleja palub

kohustada Tartu Vanglat tegema toimingut, nimelt lõpetada igasugune diskrimineerimise

taotleja suhtes ning kohelda taotlejat võrdselt, andes taotlejale samasugused võimalused RMK

istanduses käimiseks nagu teistele kinnipeetavatele.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. aprilli 2025. a määrusega esitatud taotluse käiguta, andes

selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Taotleja esitas 22. aprillil 2025 pöördumise, milles märkis, et vestles kontaktisikuga, kes

teatas, et taotlejale tundub, et keegi käib teistest rohkem. Taotleja palub välja nõuda nimekiri,

kes ja kui palju käis RMK istutamisel.

4. Taotleja esitas 23. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja põhjendas, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine on taotleja jaoks vajalik, kuna tegemist on hooaegse tööga

ning vanglal on leping RMK-ga ainult maikuu lõpuni. Taotleja ei saa teistega võrdselt käia

RMK istutamisel, mis on diskrimineerimine.

5. Tartu Vangla esitas 28. aprillil 2025 kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla on seisukohal, et P. Ridnõi taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Vangla selgitas, et vastab tõele, et Tartu Vangla avavangla kinnipeetavaid rakendatakse

metsauuendustöödel. Tegemist on piiratud ajal tehtava tööga ja vanglal tuleb arvestada ka

RMK juhiseid ja suunised. Nii määrab RMK ära koha, kus metsauuendustöid tuleb teha, ja

annab tähtaja, milliseks ajaks peavad olema tööd teostatud. Metsauuendustöid teostavad

kinnipeetavad iseseisvalt ilma vanglaametnike järelevalveta ja ülesannete eripärast lähtuvalt

võib esineda erinevusi kinnipeetavate rakendamisel. Autojuhid või RMK äppe valdavad

kinnipeetavad võivad tõesti sagedamini töödel osaleda. Kinnipeetava tööle suunamisel tuleb

vanglal arvestada ka konkreetse kinnipeetava muude tegevustega. Kuivõrd vangla on sellise

töö korraldamisel seotud RMK sisendite ja tähtaegadega, siis tuleb vanglal kinnipeetavaid

tööle rakendades arvestada ka sellega, et seatud eesmärgid saaksid õigel ajal ja nõuetele

vastavalt täidetud.

P. Ridnõi on metsauuendustöödel osalenud 8. aprillil 2025, 15. aprillil 2025, 17. aprillil 2025

ja 18. aprillil 2025. P. Ridnõi on planeeritud rakendada ka 25. aprillil 2025 ja 29. aprillil 2025.

On paratamatu, et kui P. Ridnõi on varasemalt võtnud endale õpingute näol kohustusi

(sõiduõpe, puidupingioperaatori baaskoolitus) ja soovib käia lühiajalistel väljasõitudel,

kaupluses, siis paratamatult ei ole vanglal võimalik teda rakendada samas ulatuses kui näiteks

mõnd teist muude tegevustega vähemkoormatud kinnipeetavat. Sellises olukorras ei oleks

võimalik vangla hinnangul rääkida ebavõrdsest kohtlemisest, kuivõrd kinnipeetavaid

puudutavad asjaolud on erinevad ja tegemist ei ole võrreldavate gruppidega.

Vangla hinnangul ei saa iga ebameeldivustunne, nördimus või ebaõigluse tajumine õigustada

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei anna sellise abinõu kohaldamiseks alust see, et

hooajalise töö lõppedes ta ei saagi teistega samal määral istutamas käia. Vanglale ei ole

äratuntavad, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed võiksid P. Ridnõile kaasneda, kui ta

ei saa enamal määral istutustöödel osaleda. See, et kinnipeetav sooviks on olla muudest

tegevustest vabal ajal istututstööl, ei tähenda automaatselt tõrjumist vajava pöördumatu

kahjuliku tagajärje saabumist.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause

kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka

vaidemenetluse ajal.

7. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal

käia metsas puid istutamas teiste kinnipeetavatega võrdne arv kordi.

8. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduva vaide Tartu Vanglale 22. aprillil 2025, mis on veel vangla menetluses, ning esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse

õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse

sisuliseks lahendamiseks.

9. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal

esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn

pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

10. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida

põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus

ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p

19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse

äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise

eelduseks on ülekaalukas vajadus.

11. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole

praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus

osaleda metsaistutustöödel teiste kinnipeetavatega sama arv kordi ning et selle tagamata

jätmisel on tegemist kaebaja diskrimineerimisega. Metsauuendustöödel osalemine aitab

kaebajal küll suurendada oma toimetulekut, kuivõrd see aitab kaebajal omandada uusi oskusi

ja teenida sissetulekut, kuid antud juhul tuleb arvestada kaebaja enda hõivatust muude

tegevustega, RMK juhiseid ja suuniseid ning seda, et metsaistutustööd toimuvad kindlatel

kuupäevadel. Kohus nõustub vanglaga, et kui taotleja on võtnud endale kohustusi õpingute

näol (sõiduõpe, puidupingioperaatori baaskoolitus) ja soovib käia lühiajalistel väljasõitudel ja

kaupluses, siis ei ole paratamatult vanglal võimalik taotlejat rakendada metsaistutustöödel

samas ulatuses kui näiteks mõnd teist muude tegevustega vähemkoormatud kinnipeetavat.

Lisaks olukorras, kus RMK on andnud kindlad tähtajad, siis tuleb vanglal kinnipeetavaid

tööle rakendades arvestada ka sellega, et seatud eesmärgid saaksid õigel ajal ja nõuetele

vastavalt täidetud. RMK seatud eesmärkide täitmisega ei oleks kooskõlas see, kui vangla jätab

mõned kinnipeetavad, kellel on parasjagu võimalus osaleda metsauuendustööl, kindlaks

määratud ajal metsauuendustöödel osalemise võimalusest ilma pelgalt põhjusel, et nad on seal

taotlejast rohkem osalenud. Olukorras, kus taotlejal võimaldatakse antud loa alusel osaleda

metsauuendustöödel, kuid samal ajal on taotleja hõivatud ka muude tegevustega, ei viita

vangla tegevus metsamajandustöödel osalemise tagamisel kaebaja diskrimineerimisele.

Taotlejal endal on võimalik valida, kas ta osaleb RMK poolt kindlaks määratud kuupäeval

metsauuendustöödel või täidab endale võetud muid kohustusi.

12. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse

abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)