3-25-1055/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedDigiministeeriumi tegevusetuse peale. Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi- seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.
Legislator headnote
AI generated3-25-1055/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi- seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1055
Haldusasi
X kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi tegevusetuse peale
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §
204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. X (kaebaja) esitas 15.04.2025 Tallinna Halduskohtule
kaebuse Justiits- ja
Digiministeeriumi tegevusetuse peale. Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi-
seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.
Eesti Vabariik ei ole täitnud seaduses ja põhiseadusest tulenevat kohustust kehtestada õigus-
selge ja põhiseaduspärane regulatsioon, mis võimaldaks haavataval isikul (nagu kaebaja)
saada kohtumenetluses tagatise vabastust või menetlusabi. Kaebaja soovis, et tuvastataks riigi
õigusvastane tegevusetus või regulatsiooni puudumine, mis on põhjustanud kaebajale
põhiseaduslike õiguste rikkumise, sh võimaliku varalise ja mittevaralise kahju. Kaebaja palus
vajadusel välja mõista kahju hüvitise, mille suuruse määrab kohus. Kaebaja selgitas, et on 82-
aastane töö- ja liikumisvõimetu isik, kellel puudub sissetulek ja vara. Kaebaja vaidlustas
tsiviilasjas nr 2-20-10674 oma ainsa kodu müügi täitemenetluses. Kohus määras kaebajale üle
4800 euro suuruse menetluskulude tagatise, mida kaebaja ei suuda tasuda. Kaebaja esitas
kohtule mitu taotlust vabastuseks, kuid kõik taotlused lükati tagasi. Tagatise tasumata jätmise
tõttu ei saa kaebaja hagi sisuliselt arutada kohtus. Ministeerium ei ole kehtestanud
regulatsiooni, mis lubaks tagada menetlusabi või kehtestaks erandi sellise tagatuse osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
3-25-1055
2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui
vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. Kaebaja vaidlustab sisuliselt tsiviilkohtumenetluse norme ja tsiviilkohtu tegevust, mille
põhiseaduspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda, kas menetluskulude taga-
tise osas peaks olema menetlusabi andmine võimalik ja kas kaebajale tuleks seda võimaldada,
tuleb hinnata kaebaja viidatud tsiviilasja raames, vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve
algatamist taotledes. Halduskohus ei saa tsiviilkohtu antud hinnangut tsiviilkohtumenetluse
regulatsiooni põhiseaduspärasusele ümber hinnata, tsiviilkohtumenetlusse sekkuda ega
kujundada tsiviilkohtumenetluse norme kaebajale meelepäraseks. Halduskohtu ülesanne ei ole
teise kohtuharu tegevuse õiguspärasust kontrollida ega lahendeid korrigeerida. Kaebaja ei
saavuta ministeeriumi vastu esitatud kaebusega oma eesmärki. See, et kaebaja ei nõustu
tsiviilkohtu lahenditega, ei anna talle õigust nõuda ministeeriumilt või halduskohtult
teistsuguse tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kehtestamist ja kahju hüvitamist. Kui
tsiviilkohus on tuvastanud tagatise regulatsiooni põhiseaduspärasuse, puudub nii
ministeeriumil kui halduskohtul põhjust teistsuguse seisukoha võtmiseks.
4. Kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei ole riivatud. Kaebaja on
saanud pöörduda tsiviilasjas nr 2-20-10674 kohtu poole, saanud asjas sisulise lahendi (Harju
Maakohtu 17.04.2024 otsus) ja saanud võimaluse seda edasi kaevata. Kaebajal on võimalik
vaidlustada Riigikohtus Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2025 määrust, millega jäeti tema
apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ja taotleda Riigikohtult põhiseaduslikkuse järelevalve
algatamist. Seega ei ole kaebaja võimalused oma õigusi tsiviilkohtumenetluses kaitsta
ammendunud.
5. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle
esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole
kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)