Legislator Case Law & Legislation
3-25-1055/2 AI generated

3-25-1055/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1055/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Digiministeeriumi tegevusetuse peale. Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi- seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.

Legislator headnote

AI generated

3-25-1055/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi- seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.

Keywords

AI generated
commuting expenses transit charge unreasonableness of expulsion capacity to incur bill liability disability-related expenses unfit notwithstanding health condition
AI generated
2-18-16695/13
Hageja esitas 06.11.2018 kostja vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotluse täitemenetluste peatamiseks kuna hageja on väidetavalt tõendanud ja põhistanud, et on osa täitemenetluses nr 022/2018/1063 täitmisele võetud võlgnevusest enne täitemenetluse algatamist juba kostjale tasunud ning osa pärast täitemenetluse algatamist ja selle täitemenetluses nr 022/2018/1063 täitmisele antud summa 6 235 489,62 eurot + viivised tasumist ei saa hagejalt läbi täitemenetluse nõuda. Hageja hinnangul juhul, kui kohus leiab, et sundtäitmine tuleb tervikuna lubamatuks tunnistada, põhjustaks hageja laeva sundmüügi lõpuleviimine ehk enampakkumise võitjale laeva omandiõiguse üleandmine talle ulatuslikku kahju.
2-20-10068/15
Jätta OÜ Microhard hagi A.
2-16-18760/50
Harju Maakohtu menetluses on Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) hagi Xxxx (endine xxxx) vastu võla nõudes.
2-14-60814/137
oktoober 2017, Rapla Tsiviilasja number 2-14-60814 Tsiviilasi Heino Üürikese hagi Hendrik Villemsoni vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Heino Üürike (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond, e-post).
1-11-13563/14
G.R taotlus rahuldada. Määrata G.R-ilt Viru Maakohtu 10.05.2012.a. otsusega nr 1-11-13563 välja mõistetud menetluskulude, s.o ekspertiiside maksumus, toimiku koopia valmistamise kulu ning sundraha kogusummas 1397,79 eurot, tasumine osade kaupa alates juulist 2012 ühe aasta jooksul selliselt, et juulis 2012 tuleb tasuda 116,51 eurot ning alates augustist 2012 igakuiselt vähemalt 116,48 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1055

Haldusasi

X kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi tegevusetuse peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 15.04.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Justiits- ja

Digiministeeriumi tegevusetuse peale. Kaebaja leidis, et ministeerium on rikkunud tema põhi-

seaduslikku õigust pöörduda kohtusse ega ole taganud tegelikku ligipääsu õigusemõistmisele.

Eesti Vabariik ei ole täitnud seaduses ja põhiseadusest tulenevat kohustust kehtestada õigus-

selge ja põhiseaduspärane regulatsioon, mis võimaldaks haavataval isikul (nagu kaebaja)

saada kohtumenetluses tagatise vabastust või menetlusabi. Kaebaja soovis, et tuvastataks riigi

õigusvastane tegevusetus või regulatsiooni puudumine, mis on põhjustanud kaebajale

põhiseaduslike õiguste rikkumise, sh võimaliku varalise ja mittevaralise kahju. Kaebaja palus

vajadusel välja mõista kahju hüvitise, mille suuruse määrab kohus. Kaebaja selgitas, et on 82-

aastane töö- ja liikumisvõimetu isik, kellel puudub sissetulek ja vara. Kaebaja vaidlustas

tsiviilasjas nr 2-20-10674 oma ainsa kodu müügi täitemenetluses. Kohus määras kaebajale üle

4800 euro suuruse menetluskulude tagatise, mida kaebaja ei suuda tasuda. Kaebaja esitas

kohtule mitu taotlust vabastuseks, kuid kõik taotlused lükati tagasi. Tagatise tasumata jätmise

tõttu ei saa kaebaja hagi sisuliselt arutada kohtus. Ministeerium ei ole kehtestanud

regulatsiooni, mis lubaks tagada menetlusabi või kehtestaks erandi sellise tagatuse osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1055

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kaebaja vaidlustab sisuliselt tsiviilkohtumenetluse norme ja tsiviilkohtu tegevust, mille

põhiseaduspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda, kas menetluskulude taga-

tise osas peaks olema menetlusabi andmine võimalik ja kas kaebajale tuleks seda võimaldada,

tuleb hinnata kaebaja viidatud tsiviilasja raames, vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamist taotledes. Halduskohus ei saa tsiviilkohtu antud hinnangut tsiviilkohtumenetluse

regulatsiooni põhiseaduspärasusele ümber hinnata, tsiviilkohtumenetlusse sekkuda ega

kujundada tsiviilkohtumenetluse norme kaebajale meelepäraseks. Halduskohtu ülesanne ei ole

teise kohtuharu tegevuse õiguspärasust kontrollida ega lahendeid korrigeerida. Kaebaja ei

saavuta ministeeriumi vastu esitatud kaebusega oma eesmärki. See, et kaebaja ei nõustu

tsiviilkohtu lahenditega, ei anna talle õigust nõuda ministeeriumilt või halduskohtult

teistsuguse tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kehtestamist ja kahju hüvitamist. Kui

tsiviilkohus on tuvastanud tagatise regulatsiooni põhiseaduspärasuse, puudub nii

ministeeriumil kui halduskohtul põhjust teistsuguse seisukoha võtmiseks.

4. Kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei ole riivatud. Kaebaja on

saanud pöörduda tsiviilasjas nr 2-20-10674 kohtu poole, saanud asjas sisulise lahendi (Harju

Maakohtu 17.04.2024 otsus) ja saanud võimaluse seda edasi kaevata. Kaebajal on võimalik

vaidlustada Riigikohtus Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2025 määrust, millega jäeti tema

apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ja taotleda Riigikohtult põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamist. Seega ei ole kaebaja võimalused oma õigusi tsiviilkohtumenetluses kaitsta

ammendunud.

5. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)