2-24-19328/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Kohtuasja number

2-24-19328

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Jõhvi

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu

tn 6 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (välisriigi registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6

korteriühistu (registrikood 80245498), seaduslik esindaja

juhatuse liige Jelena Kallavus

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) ja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu vahel 24. aprilli

2025 istungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu kohustub tasuma AB-le “Lietuvos

draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 8150 eurot (s.o

põhinõue 7650 eurot ja avaldaja menetluskulud (sh pool riigilõivu) 500 eurot)

igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul järgmiselt:

Makse nr

Tasumise tähtaeg

Summa

1. 15. mai 2025

680 eurot

2. 15. juuni 2025

680 eurot

3. 15. juuli 2025

680 eurot

4. 15. august 2025

680 eurot

5. 15. september 2025

680 eurot

6. 15. oktoober 2025

680 eurot

7. 15. november 2025

680 eurot

8. 15. detsember 2025

680 eurot

9. 15. jaanuar 2026

680 eurot

10. 15. veebruar 2026

680 eurot

11. 15. märts 2026

680 eurot

12. 15. aprill 2026

670 eurot

Kokku 8150 eurot

1.2. Resolutsiooni p-s 1.1 toodud osamaksed tuleb tasuda AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali pangakontole nr XXX (SEB Pank AS), selgitusega: „1286195-AL.“

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-19328 menetlus.

3. Jätta kompromissis kokku leppimata osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

pangakontole nr XXX (SEB Pank AS), selgitusega: „1286195-AL“.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu,

avaldaja) esitas 20. detsembril 2024 Viru Maakohtule avalduse Jõhvi vald, Jõhvi linn,

Niidu tn 6 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes, paludes

puudutatud isikult välja mõista põhinõue 9567,50 eurot, viivis põhinõudelt 20.

detsembri 2024 seisuga 51,24 eurot ning viivis põhinõudelt alates 21. detsembrist 2024

kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. 24. aprillil 2025 toimunud istungil palusid menetlusosalised kinnitada nende

vahel sõlmitud kompromissi juhul, kui korteriühistu seaduslik esindaja juhul kui

korteriühistu annab kohtule teada oma nõusolekust. 28. aprillil 2025 teatas puudutatud

isiku esindaja, et Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu nõustub kompromissiga

kohtuistungil kokku lepitud tingimustel, mis olid järgmised:

„Korteriühistu hüvitab avaldajale kompromissisumma 8150 eurot (s.o 7650 eurot põhinõue ja

500 eurot avaldaja menetluskulud, sh pool riigilõivu).

Korteriühistu tasub kompromissisumma 12. kuumaksega, millest 11 osamakset on à 680 eurot

ja 12. osamakse 670 eurot).

Osamakse tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 15.

maiks 2025.

Osamaksed tuleb tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB

Pank AS-is, selgitusega: „1286195-AL.“

Kompromissi kinnitamisel taotleb avaldaja poole riigilõivu tagastamist AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega: „1286195-AL“.

Menetlusosalised loobuvad kompromissi kinnitamisel edasikaebeõigusest.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab

tsiviilasja menetluse.

4. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse

alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613 lg 1 p 1). Hagita menetluses

lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks

korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile

(reaalosale). /…/ Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga

omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt

Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus asjas nr 2-19-19561, p 14).

5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni (TsMS § 4 lg 4, § 430 lg 1). Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430

lg 3). TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses

kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus

heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on

võimalik täita. Menetlusosalised saavad menetluse eset käsutada. Seega puuduvad

alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. Menetlusosalised on kinnitanud, et

nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud (TsMS § 432).

7. Kuivõrd menetlusosaliste ring on piiritletud ja menetluse ese on

menetlusosaliste käsutada, siis kohus välistab menetlusosaliste taotlusel määruse peale

määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4 ja TsMS § 477 lg 1 ja lg 6

koosmõjus).

8. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust

lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetlusosalised on menetluskulud

osaliselt jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

9. Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja

tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega tagastab kohus avaldajale tema taotluse

alusel pool (25 eurot) avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p

1).

(allkirjastatud digitaalselt)