3-24-3318/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3318

Määruse kuupäev

1. mai 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses vangla kauplusest

kaupade ostmisega

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Võtta asja materjalide X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 23.

detsember 2024 kuni 22. aprill 2025 kohta.

3. Rahuldada X-i taotlus ning vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 2. oktoobril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus

mitte võtta tema e-poe tellimuse pealt teenustasu 5,15 eurot ning tagastada talle e-poe

tellimuste pealt 13 korral makstud teenustasu, kokku 76,95 eurot.

2. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond jättis 31. oktoobri 2024. a vastusega nr

6-24/24/4257-2 X-i taotluse rahuldamata.

3-24-3318

3. X esitas 3. novembril 2024 Tartu Vanglale vaide, milles palus tagastada talle enam makstud

e-poe teenustasu 76,95 eurot. Samuti palus X vanglal üle kontrollida vangla e-poe hinnad, et

need ei ületaks 20% jaekaubanduse hindadest, ning kui vangla e-poe hinnad ületavad 20%

jaekaubanduse hindadest, siis mitte lisada kohaletoimetamise tasu 5,15 eurot.

4. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond jättis 6. detsembri 2024. a vaideotsusega nr

1-11/24/261-2 X-i 3. novembri 2024. a vaide rahuldamata.

5. X esitas 8. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru

Vangla ja Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/24/261-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Tartu

Vanglat tagastama talle alates 2023. a oktoobrist kuni viimase tellimuse kuupäevani tasutud

vangla e-poe teenustasu (vaide esitamise ajal kokku 76,95 eurot) ning tagastama kaupade eest

makstud tasu, mis ületavad jaemüügihindu üle 20%. Samuti palub ta kohustada Tartu Vanglat

ja Viru Vanglat üle vaatama e-poe hinnad, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast.

Kaebuse kohaselt on vanglad ja Justiitsministeerium sõlminud kinnipeetavatele kauba

müümiseks lepingu Osaühinguga Makro Trade Baltic ebasoodsalt kinnipeetavate kahjuks. Iga

kinnipeetav peab maksma ostult teenustasu 5,15 eurot, sõltumata ostukorvi suurusest. Lisaks on

e-poes müüdavate kaupade hinnad jaekaubanduse hindadest üle 100% kallimad. Seaduse järgi

ei tohi e-poe kauba hind koos kullerteenuse ja pakendamiskuludega ületada jaekaubanduse

hindu üle 20%. Kinnipeetavad on pandud ebasoodsasse olukorda ning kaupade hindade ja

kullerteenusega rikastutakse nende kulul alusetult. Selles on süüdi ka vanglad, sest eraõigusliku

juriidilise isikuga sõlmisid lepingu vanglad, mitte kinnipeetavad. Vangla ei anna

kinnipeetavatele piisavalt süüa ega normaalset toitu ning kinnipeetavad peavad kõik asjad ise

ostma ja muretsema.

6. X esitas 22. aprillil 2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Tartu

Vanglal võtta temalt kaupade kohaletoimetamise tasu 5,15 eurot ning keelata kaupadele

turuhinnast 20% ületav juurdehindlus. Taotluse kohaselt pole kaebajal võimalik e-poest kaupa

tellida, sest hinnad on liiga kõrged ja kauba kohaletoomise eest tuleb maksata 5,15 eurot,

sõltumata ostukorvi lõpphinnast. Kaebaja soovib osta telerit, aga tal puudub selleks võimalus,

sest teler maksab 300% rohkem kui jaekaubandusketis.

7. X esitas 23. aprillil 2025 kohtule menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end riigilõivu

tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja põhjendas, et ta on

maksejõuetu, tal puudub sissetulek ja tal on nii riigi kui ka eraisikute ees võlgnevusi.

8. Taru Vangla esitas 25. aprillil 2025 vastuseks kohtunõudele X-i 2. oktoobri 2024. a

taotluse, vangla 31. oktoobri 2024. a vastuse, X-i 3. novembri 2024. a vaide ja vangla 6.

detsembri 2024. a vaideotsuse. Tartu Vangla kinnitas vastuses, et X ei ole viibinud alates 2023.

aasta oktoobrist Viru Vanglas.

Tartu Vangla andis vastuses ka seisukoha X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla

hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest vanglas on vaidemenetlus läbitud.

Vangla arvates ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1

sätestatud kohustuse täitmiseks korraldati riigihange kontsessiooni andmiseks ning riigihanke

võitis Osaühing Makro Trade Baltic, kes nõuab kliendilt (kinnipeetavalt) kohaletoimetamise

tasu ostukorra pealt. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa kinnipeetavale

rasket ja mittekõrvaldatavat tagajärje. Vanglas on kinnipeetavatele tagatud toitlustus, riided ja

3-24-3318

muu eluks vajalik. Ka asju, mida üldjuhul soetavad vangid ise (aluspesu, esmased

hügieenitarbed), tagab vajadusel vangla.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

10. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kaebaja on märkinud kaebuses vastustajaks nii Viru Vangla kui ka Tartu Vangla ning on

suunanud oma nõuded mõlema vangla vastu. Praeguses asjas on vastustaja siiski üksnes Tartu

Vangla. Kaebaja viibib praegu Tartu Vanglas ning Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja alates

2023. aasta oktoobrist Viru Vanglas viibinud. Kohtule teadaolevalt ei ole Viru Vangla kaebaja

vaidlusaluseid õigusi piiranud. Kaebaja taotlusele ja vaidele vastas Viru Vangla

vanglateenistuse haldusosakonna ametnik põhjusel, et Viru Vangla vanglateenistuse

haldusosakonnal on õigus täita justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla

moodustamine ja põhimäärus” §-s 111 nimetatud ülesandeid ja muid õigusaktidest tulenevaid

ülesandeid ka Tartu Vanglas (justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla

põhimäärus“ § 2 lg 2).

Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagastama talle vangla

kauplusest alates 2023. aasta oktoobrist ostetud kauba kättetoimetamise tasu. Samuti taotleb

kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagastama kauba eest makstud raha, kui kaupade

hind ületas 20% jaemüügihinnast. Kolmandaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Tartu

Vanglat kontrollima vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20%

jaemüügihinnast. Kaebaja 2. oktoobri 2024. a taotluse ja kohtule 22. aprillil 2025 esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse põhjal mõistab kohus, et kaebus hõlmab ka nõuet keelata vanglal

võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Lisaks nõuab kaebaja Viru

Vangla vanglateenistuse haldusosakonna 6. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/261-2

tühistamist.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu keelamiskaebuse, kolm

kohustamiskaebust ja tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 3).

11. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada.

12. Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba

kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus).

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu

hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul

3-24-3318

järelkontroll. Keelamisnõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 tähenduses ja selle kohtulikku

realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik

õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende

tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et

haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast toimingu sooritamist

oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr

3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast toimingu sooritamist.

Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud,

et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba

kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Kaebaja märkis 2. oktoobri 2024. a taotluses

üksnes üldsõnaliselt, et tema arvates ei tohiks kinnipeetavatele kauba kättetoimetamise tasu

rakendada. Väite, et ta sooviks osta teleri, veekeedukannu ning elektrilise raseerija, kuid ei saa

seda liiga kõrge juurdehindluse tõttu teha, esitas kaebaja alles vaides. Kohtule esitatud kaebuses

ei ole kaebaja samuti ühtegi konkreetset elulist probleemi kirjeldanud. Esialgse õiguskaitse

taotluses avaldas kaebaja rahulolematust üksnes vangla kaupluses müüdava teleri hinna osas.

Eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis

rikub kaebaja õigusi. Pelgalt eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või

keelamiskaebust esitada.

Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik

kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma

õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud

kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab,

et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu

haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub keelamiskaebuse

esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 45 lg 1), tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba

kättetoimetamise tasu.

13. Kaebaja esitas kaebuses nõude, et kohus kohustaks vanglat tagastama talle vangla

kauplusest alates 2023. aasta oktoobrist ostetud kauba kättetoimetamise tasu. Kaebaja väitel on

OÜ Makro Trade Baltic kinnipeetavate arvel alusetult rikastunud, kuid kahju eest vastutab ka

vangla, kes sõlmis kinnipeetavatele kahjuliku lepingu.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13.1. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kohustamiskaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt

tõenäoline.

13.1.1. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes

alusetust rikastumisest tuleneva üleantud raha tagastamise nõude. RVastS § 22 lg 1 järgi on

alusetu rikastumise nõude eelduseks see, et avaliku võimu kandja on saanud isikult

avalik-õiguslikus suhtes raha ning raha üleandmiseks puudus õiguslik alus või on õiguslik alus

ära langenud. Teadaolevalt müüb Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele kaupu eraõiguslik

juriidiline isik OÜ Makro Trade Baltic, kellega vangla on sõlminud selleks tsiviilõigusliku

3-24-3318

lepingu (VangS § 48 lg 1). Kauba ostmisel tasub kaebaja nii kauba kui ka selle saatmise kulude

eest müüjale, s.o OÜ-le Makro Trade Baltic, mitte vanglale. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks maksnud alates 2023. aasta oktoobrist vangla poest ostetud kaupade

kättetoimetamise tasu Tartu Vanglale, ei ole Tartu Vangla vastu esitatud alusetu rikastumise

nõudel eduväljavaateid.

13.1.2. Kaebusel ei oleks eduväljavaateid ka juhul, kui käsitada kauba kättetoimetamise tasu

tagastamise nõuet kahju hüvitamise nõudena.

VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav osta oma isikuarvel oleva raha eest toiduaineid,

isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, vangla

sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud sätte

alusel lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise

võimalus (vt nt Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 9). Sama kohustus on vanglal

ka vahistatute osas (VangS § 90 lg 1). VangS § 48 lg 1 kolmanda lause kohaselt võivad vanglas

müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu olla turuhinnast kuni 20% kõrgemad.

Kuna vangla peab tagama kinni peetavatele isikutele sisseostude tegemise reaalse võimaluse,

peab vangla kontrollima muu hulgas ka kauba hindade ja kauba kättetoimetamise kulu

kooskõla nimetatud sättega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-24-660/18, p 10).

Seega võiks kahju hüvitamise nõudel olla eduväljavaateid juhul, kui kaebajal poleks olnud

alates 2023. a oktoobrist mõne konkreetse kauba ostmiseks reaalset võimalust. Kaebaja pole

ühelegi sellisele konkreetsele juhtumile osutanud ega toonud esile ühtegi asjaolu peale ostude

sooritamise ajavahemiku ja kaupade kättetoimetamise tasu suuruse. Nõude aluse saab kindlaks

määrata üksnes nõude esitaja. Kahju hüvitamise nõude esitamisel ei piisa üksnes ajavahemiku

kindlaksmääramisest. VangS § 48 lg 1 rikkumise tuvastamiseks tuleb nõude esitajal esile tuua

konkreetne kaup ning tarbeesemete puhul ka kaubamudel, mille ostmiseks puudub väidetavalt

reaalne võimalus – andmed peavad võimaldama tuvastada konkreetse kaubaartikli turuhinda.

Kaebaja avaldustest nähtuvalt on ta seisukohal, et temalt ei või kauba kättetoimetamise eest

ühelgi juhul tasu nõuda. Kauba kättetoimetamise eest tasu nõudmine ei ole siiski õigusvastane,

sest VangS § 48 lg 1 kolmas lause näeb sellise võimaluse sõnaselgelt ette. Võttes arvesse, et

vangla tagab vanglas kinni peetavatele isikutele toitlustuse ja eluks vajalikud esemed, ei ole

alust pidada kauba kättetoimetamise eest tasu küsimise võimalust põhiseadusvastaseks. Samuti

ei osuta pelgalt fakt, et ühe vangla poe tellimuse eest tuleb maksta kättetoimetamise tasu 5,15

eurot, tasu ülemäärasusele, sest kättetoimetamise tasu turuhind tuleks tuvastada konkreetse

kaubaartikli põhjal (tasu suurus võib sõltuda kauba kaalust, mõõtmetest ja muudest

omadustest). Praeguses asjas ei ole alust hinnanguks, et vangla rikkus VangS § 48 lg-s 1

sätestatud kohustust. Samuti ei osuta miski kaebajal kahju tekkimisele.

13.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud kauba kättetoimetamise tasu suuruse tõttu

alates 2023. a oktoobrist mõni konkreetne kaup ostmata või et kauba kättetoimetamise eest tasu

maksmine oleks takistanud tal teostamast muid subjektiivseid õigusi. Kaebaja väljendas küll

vaidemenetluses soovi osta teler, veekeedukann ja elektriline raseerija, kuid ta tõi ostude

tegemise takistusena esile nimetatud kaupade kõrge hinna, mitte kaupade kättetoimetamise tasu

suuruse. Ka kaupade kättetoimetamise tasuga seonduv nõude suurus ei osuta kaebaja õiguste

intensiivsele riivele.

3-24-3318

14. Kaebaja esitas kaebuses ka nõude kohustada Tartu Vanglat tagastama talle kauba eest

makstud raha, kui kaupade hind ületas 20% jaemüügihinnast.

Kui käsitada kaebaja nõuet kahju hüvitamise nõudena, tuleks kaebus vastavas osas tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei

ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS

§ 11 lg 8 kohaselt tuleb enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist esitada kahju hüvitamise

taotlus vanglale. Kuna kaebaja ei esitanud 2. oktoobri 2024. a ega 31. oktoobri 2024. a

avaldustes Tartu Vangale taotlust tagastada talle kauba eest makstud raha, ei ole ta kahju

hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud.

Kaebuses esitatud nõuet on võimalik käsitada ka alusetu rikastumise nõudena. Võttes arvesse,

et vangistusseadus ei sätesta selgesõnaliselt kohustust esitada alusetu rikastumise nõue esmalt

vanglale, tagastab kohus kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat tagastama kaebajale

kauba eest makstud raha HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks maksnud alates 2023. aasta oktoobrist vangla poest ostetud kaupade eest Tartu

Vanglale, ei ole Tartu Vangla vastu esitatud alusetu rikastumise nõudel eduväljavaateid.

Kaebuses esile toonud asjaoludest ei osuta miski kaebaja õiguste intensiivsele riivele.

15. Kaebuses on esitatud ka nõue kohustada Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses

müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast.

Vanglas kinni peetaval isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla teostaks vanglas kinni

peetavatele isikutele kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isiku üle järelevalvet. Vanglas kinni

peetav isik saab VangS § 48 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tingimuse täitmist nõuda üksnes

nende kaupade osas, mille ostmise vastu on tal endal reaalne huvi.

Praeguses asjas esitas kaebaja vangla kaupluses müüdavate kaupade hindade kontrollimise

avalduse Tartu Vanglale 3. novembri 2024. a vaides. Nimetatud avaldus on käsitatav

märgukirjana. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg-st 1 tuleneb isikule subjektiivne õigus saada haldusorganile

esitatud märgukirjale vastus, ent isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan teeks

märgukirja alusel mõne konkreetse toimingu. Vangla vastas kaebaja märgukirjale vaideotsuses

ning vastuse sisu vastab pöördumise sisule. Seepärast puudub alus hinnanguks, et vangla

tegevus oleks kaebaja märgukirja lahendamisel olnud õigusvastane. Kuna vangla vastas

kaebaja pöördumistele sisuliselt ning mõistliku aja jooksul, ei saa kaebaja subjektiivse õiguse

riive olla praeguses asjas intensiivne.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat kontrollima

vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast, HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel.

16. Kaebaja taotleb vangla 6. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/261-2 tühistamist. Kuna

kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaideotsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lg-s 4

sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide

esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus saaks praeguses asjas

rikkuda eraldiseisvalt, st vaide esemest sõltumata kaebaja õigusi. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses

sellele tuginenud ega esitanud vaideotsusele iseseisvaid vastuväiteid. Kaebusest nähtuvalt

3-24-3318

soovib kaebaja vaidlustada vaideotsuse üksnes põhjusel, et ta ei nõustu vaide rahuldamata

jätmisega. Seega puudub kaebajal kaebeõigus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

17. Kokkuvõttes tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

18. Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks

vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus

kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).

19. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus võtab menetlusabi taotluse

lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest

vabakasutuskontost ajavahemiku 23. detsember 2024 kuni 22. aprill 2025 kohta (HKMS § 62

lg 2). Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja rahalised vahendid ei ole

piisavad, et tasuda riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja vabastab ta

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

20. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui

taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

21. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus keelaks Tartu Vanglal võtta temalt

vangla poest ostude tegemisel kaupade kättetoimetamise tasu 5,15 eurot ning keelaks Tartu

Vanglal rakendada tema kaupadele turuhinnast 20% kõrgemat juurdehindlust (HKMS § 251 lg

1 p 2).

21.1. Esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva

põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1).

Kohtu hinnangul ei võimalda kaebuses esitatud nõuded kaebajal taotleda, et kohus keelaks

esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal rakendada tema kaupadele turuhinnast 20% kõrgemat

juurdehindlust. Kaebaja palus kaebuses kohustada Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses

müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast. Nagu kohus eespool

3-24-3318

märkis, on kaebaja vastavasisuline 3. novembri 2024. a vaides esitatud avaldus käsitatav

märgukirjana. Kuna kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud kohtule kaebust, milles kaebaja

vaidlustaks keelamis- või kohustamisnõudega vangla poes müüdavate kaupade hindu, ei ole

kaupade hindu mõjutav esialgse õiguskaitse meede lubatav.

Kaebaja taotlus, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal võtta temalt vangla

poest ostude tegemisel kaupade kättetoimetamise tasu 5,15 eurot, on lubatav. See taotlus kattub

kaebuses esitatud nõudega keelata Tartu Vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba

kättetoimetamise tasu. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida

põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p

19). Seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad

argumendid.

22. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal temalt kaupade kättetoimetamise tasu võtmise

keelamiseks esialgse õiguskaitse vajadust. Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks vangla

kauplusest tellitud kaupade kohaletoimetamise tasu tõttu praegu kahjulik tagajärg, mida oleks

hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada. Vanglas kinni peetavad isikud on vangla ülalpidamisel

ning üldjuhul on neile kõik vältimatult vajalik vangla poolt kindlustatud. Kaebaja ei ole esile

toonud, et tal oleks vaja kiireloomuliselt osta mõnda hädavajalikku asja. Kaebaja on esialgse

õiguskaitse taotluses viidanud teleri ostmise soovile, kuid pole põhistanud, et tegemist oleks

tema jaoks hädavajaliku esemega.

23. Eelnevast tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel

rahuldamata.

24. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen