3-22-1209/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-1209

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Kaberland Tootmine OÜ kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.03.2022. a otsuse

nr 13-30.3/22/471 ja 02.05.2022. a vaideotsuse nr 13-

30.3/22/570-1 tühistamiseks ning OÜ FELLING kaebus

PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 ja

02.05.2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/569-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – Kaberland Tootmine OÜ

Kaebaja II – OÜ FELLING

Kaebajate esindaja – vandeadvokaadi abi Ivo Kütt

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Eva Rückenberg

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING kaebused rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.09.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1209

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-22-1209

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaberland Tootmine OÜ kaebus

1. Kaberland Tootmine OÜ esitas 08.10.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA)

toetustaotluse

(digitaalse toimiku lehed (dtl) 397–423)

põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus

nr 25) alusel toetuse saamiseks. Toetust taotleti puidu konteinerkuivatustehnoloogia,

pakendiseadme, alusekiletaja ja spetsiaalse võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise

halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks kogusummas 66 132,00 eurot.

2. PRIA rahuldas 06.12.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1493 (dtl 424–426) Kaberland

Tootmine OÜ toetustaotluse ning määras toetuse summas 66 132,00 eurot.

3. Kaebaja esitas 2021. a lõpuperioodil kaks maksetaotlust. PRIA-l tekkis kahtlus, et

Kaberland Tootmine OÜ on seotud ettevõtetega OÜ FELLING ja osaühing Kaberland ega ole

tegelikkuses autonoomne.

4. PRIA tegi 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/471 (dtl 32–37), millega jättis Kaberland

Tootmine OÜ-le välja maksmata ühe maksetaotlusega taotletud toetuse summa 10 100 eurot,

tunnistas PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/1493 Kaberland Tootmine OÜ-d

puudutavas osas kehtetuks ning nõudis Kaberland Tootmine OÜ-lt tagasi alusetult makstud

toetuse summas 11 264 eurot. Otsuse põhjendused on järgmised.

4.1. Määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 sätestab, et toetust võib taotleda komisjoni 06.05.2003. a

soovituse (EL) 361/2003 (mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega

ettevõtete määratlust; edaspidi ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) soovitus)

lisa tähenduses mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu

oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. VKE

soovituse lisa kohaselt loetakse mikroettevõtjaks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10

inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Vastavalt

VKE soovituse lisa art 3 lg-s 4 toodud erireeglile käsitatakse sidusettevõtjatena ettevõtjaid,

kellel on mõni sidusettevõtja tunnustele (VKE soovituse lisa art 3 lg 3) vastav suhe teise

ettevõtjaga füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma kaudu, kui nende

tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Euroopa kohtu

praktika kohaselt ei välista formaalselt sidusettevõtjate tunnuste mitteesinemine automaatselt

ettevõtjate seotuse tuvastamist. VKE kategooriast tuleb välja jätta need ettevõtjate rühmad,

mille majanduslik võim võib olla suurem tõeliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

omast. Füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kontekstis peetakse perekondlikke sidemeid

piisavaks, järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad ühiselt. Peale selle käsitatakse VKE

soovituse lisa art 3 lg 3 neljanda lõigu tähenduses ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid,

kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab

omakorda selle, et neid ettevõtjaid saaks käsitada üksteisest majanduslikult sõltumatutena.

4.2. Kaberland Tootmine OÜ ei ole PRIA-le esitatud toetustaotluses toonud välja seotud

ettevõtteid ning on märkinud enda 2018. a töötajate arvuks 8, mis kajastub ka majandusaasta

aruandes. Nende andmete põhjal luges PRIA Kaberland Tootmine OÜ mikroettevõtjaks ning

rahuldas esitatud toetustaotluse. Toetuse saamise õiguspärasuse kontrolli käigus esitatud

dokumentide põhjal on aga tuvastatud, et kogu ettevõtte majandustegevus on seotud

ettevõttega osaühing Kaberland. Kaberland Tootmine OÜ ostab tootmiseks vajaliku materjali

sisse osaühingult Kaberland ning müüb toodanguna kaminapuid samuti osaühingule

Kaberland. Äriregistri andmetel on Kaberland Tootmine OÜ osanikeks 50% ulatuses Lembit

3-22-1209

Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on küttepuude

tootmine. OÜ FELLING ainuosanik on Mati Voolaid ja juhatuse liikmeks Toomas Voolaid

ning ettevõtte põhitegevusalaks on samuti küttepuude tootmine. Osaühingu Kaberland

osanikeks on 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid ning ettevõtte

põhitegevusalaks on äriregistri andmetel puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Ettevõtte

majandusaasta aruandes on tegevusalana kirjeldatud, et põhitegevusalaks on kaminapuu

eksport, ost, müük. Eelnevast nähtuvalt tegutsevad toetuse saaja ja OÜ FELLING samal

asjaomasel turul, mida kinnitab ka see, et mõlemad ettevõtted on PRIA-le esitanud

müügiarved, millelt nähtub, et müügitulu on saadud küttepuude müügist. Kõikide nimetatud

ettevõtete äriregistrijärgne tegevuskoht on samas piirkonnas, s.o Jõgeva linnas.

Rahvastikuregistri andmete põhjal on Toomas Voolaid ja Mati Voolaid lähisugulased, mis

tõendab, et ettevõtted on omavahel seotud ka läbi sugulussideme. OÜ FELLING ja Kaberland

Tootmine OÜ seotust näitab veel asjaolu, et mõlema ettevõtte maksetaotluste esitajaks on

Toomas Voolaid. Kuna ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul, tuleb need ettevõtted

lugeda sidusettevõtjateks ning ettevõtete majandusaasta andmed liita.

4.3. Kaberland Tootmine OÜ on läbi tehinguliste ja isikuliste seoste seotud ka osaühinguga

Kaberland ning ettevõtted tegutsevad lähiturul. Seega tuleb sidusettevõtjate määratlemiseks

liita ettevõtete osaühing Kaberland (töötajate arv 3), Kaberland Tootmine OÜ (töötajate arv 8)

ja OÜ FELLING (töötajate arv 7) 2018. a töötajate arvud. Kokku oli sidusettevõtjatel 2018.

aastal 18 töötajat, 2017. aastal 20 töötajat ja 2016. aastal 11 töötajat. Kuna töötajate arv ületab

kontrollitud perioodil 10 töötajat, siis ei ole toetuse saaja näol tegemist mikroettevõttega ning

täidetud ei ole määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 nõue.

4.4. On tuvastatud, et läbi perekondlike sidemete seotud ettevõtted on ka majanduslikult

tihedalt seotud ning seotud ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. Toetuse

saaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ettevõtted ei tegutse ühiselt, ega ümber

lükanud väidet, et kõik kolm ettevõtet tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul.

Esinevad nii isikulised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata jätmine,

ärisuhted seotud ettevõtete vahel, otsustuspädevad isikud on lähikondsed, ettevõtted

tegutsevad samal tegevussuunal, seotud ettevõte on taotlenud maaelu arengukava (MAK)

investeeringutoetuseid), mis viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele,

eesmärgiga vastata toetuse saamise tingimustele.

5. Kaberland Tootmine OÜ esitas PRIA 15.03.2022. a otsuse peale vaide, mille PRIA

jättis 02.05.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/570-1 (dtl 7–11) järgmistel põhjendustel

rahuldamata.

5.1. On tuvastatud, et isa ja poja ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas ja samal tegevusalal

ning ettevõtted omavad olulist majanduslikku seotust, jagades vara ja tehes omavahel

tehinguid. Tulenevalt Euroopa Kohtu 27.02.2014. a otsusest asjas nr C-110/13 tuleb VKE

soovituse lisa art 3 lg 3 neljandat lõiku tõlgendada nii, et ettevõtjaid, kellel formaalselt

puuduvad seotud ettevõtte tunnustele vastavad suhted, kuid kes sellest hoolimata kujutavad

endast üht majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma

tegevuse tõttu, peab samuti käsitama seotud ettevõtjatena selle sätte tähenduses, kui nende

tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Lisaks on ühiselt

tegutsevate füüsiliste isikute rühma puudutav tingimus täidetud juhul, kui need isikud teevad

koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Kõnealuse tingimuse

täitmine ei pea tingimata olema seotud nende isikute vaheliste lepinguliste suhetega ega ka

nende kavatsusega VKE määratlust ära kasutada. Toomas Voolaid ja Mati Voolaid, kes on

lähisugulased, omavad ja/või juhivad kõiki kõne all olevaid ettevõtteid. Osaühing Kaberland

3-22-1209

turustab valdava enamuse Kaberland Tootmine OÜ ja kogu OÜ FELLING toodangu.

Niisugused sidemed annavad isikutele võimaluse teha koostööd selleks, et mõjutada

asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Euroopa Kohtu otsusest nr C-607/13 (p 67) tulenevalt tuleb

selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt,

üldjuhul võtta arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike

sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt

olukorrast muutuda.

5.2. Seotud isikute kohta andmete varjamise tulemusel vastas vaide esitaja formaalselt toetuse

saamise tingimustele. Võttes arvesse ettevõtete vahelisi seoseid ning asjaolusid, et tootmis- ja

turustamisülesanded on ettevõtete vahel jagatud ja ettevõtteid omavad ja juhivad 3 isikut,

kellest 2 on sugulussidemetes, on tegemist seotud ettevõtetega, kes toimivad ühe

majandusüksusena. Seotud ettevõtete suuruse määratlemiseks tuleb vaide esitaja ja osaühingu

Kaberland majandusaasta andmetele liita ka OÜ FELLING andmed, mille tulemusel oli

seotud ettevõtetel 2018. aastal 18 töötajat ning nende bilanss kokku moodustas 3 218 172

eurot.

6. Kaberland Tootmine OÜ esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2022 kaebuse, mis

registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-22-1209 ja mille kohus võttis 03.06.2022. a määrusega

menetlusse nõuetes tühistada PRIA 15.03.2022. a otsus nr 13-30.3/22/471 ning 02.05.2022. a

vaideotsus nr 13-30.3/22/570-1.

7. PRIA esitas kohtule 08.07.2022 vastuse kaebusele, milles palub jätta Kaberland

Tootmine OÜ kaebuse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus teavitas 19.10.2023. a määrusega menetlusosalisi haldusasjas nr 3-

22-1209 kohtukoosseisu vahetumisest.

OÜ FELLING kaebus

9. OÜ FELLING esitas PRIA-le 08.10.2019 määruse nr 25 alusel toetustaotluse (dtl 590–

616), taotledes toetust puidu konteinerkuivatustehnoloogia, pakendamisseadme, alusekiletaja

ja spetsiaalse võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja

paigaldamiseks kogusummas 66 112 eurot.

10. PRIA rahuldas 06.12.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1493 (dtl 425–426, 617) OÜ

FELLING toetustaotluse ning määras toetuse summas 66 112 eurot.

11. OÜ FELLING esitas 2021. aasta lõpuperioodil kaks maksetaotlust. PRIA-l tekkis kahtlus,

et ettevõte OÜ FELLING on seotud ettevõtetega Kaberland Tootmine OÜ ja osaühing

Kaberland ega ole tegelikkuses autonoomne.

12. PRIA tegi 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 (dtl 147–151), millega jättis OÜ-le

FELLING kahe maksetaotluse eest välja maksmata kokku toetuse 17 984 eurot ning

tunnistas PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/1493 OÜ-d FELLING puudutavas osas

kehtetuks. Otsuses toodud viited VKE soovituse sätetele ja nende sätete tõlgendused kattuvad

Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud PRIA 15.03.2022. a otsuses tooduga. Täiendavalt on

otsust põhjendatud järgmiselt.

12.1.

OÜ FELLING ei ole toonud toetustaotluses välja seotud ettevõtteid ning on taotluses

märkinud 2018. a töötajate arvuks 7, mis kajastub ka majandusaasta aruandes. Nende andmete

põhjal luges PRIA OÜ FELLING mikroettevõtjaks ning rahuldas esitatud toetustaotluse.

Toetuse saajale tehtud järelepärimiste vastustena esitatud dokumentide põhjal on tuvastatud,

et kogu ettevõtte majandustegevus on seotud ettevõttega osaühing Kaberland. OÜ FELLING

ostab ümarmaterjali sisse osaühingult Kaberland ning müüb kogu toodangu (kaminapuud)

3-22-1209

samuti osaühingule Kaberland. Äriregistri andmetel on OÜ FELLING ainuosanik Mati

Voolaid ja juhatuse liikmeks Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on küttepuude

tootmine. Ettevõttel Kaberland Tootmine OÜ-l on kaks osanikku, kelleks on 50% ulatuses

Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Ettevõtte põhitegevusalaks on äriregistri

andmetel samuti küttepuude tootmine. Osaühingu Kaberland osanikeks on 50% ulatuses

Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Ettevõtte põhitegevusalaks on äriregistri

andmetel puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning ettevõtte majandusaasta aruandes on

tegevusalana kirjeldatud, et põhitegevusalaks on kaminapuu eksport, ost, müük. Eelnevast

nähtuvalt tegutsevad toetuse saaja ja Kaberland Tootmine OÜ samal asjaomasel turul, mida

kinnitab ka see, et mõlemad ettevõtted on PRIA-le esitanud müügiarved, millelt nähtub, et

müügitulu on saadud küttepuude müügist. Rahvastikuregistri andmetel on Toomas Voolaid ja

Mati Voolaid lähisugulased, mis tõendab, et ettevõtted on omavahel seotud ka läbi

sugulussideme. OÜ FELLING ja Kaberland Tootmine OÜ seotust näitab veel ka asjaolu, et

mõlema ettevõtte maksetaotluste esitajaks on Toomas Voolaid. Kuna ettevõtted tegutsevad

samal asjaomasel turul, tuleb nimetatud ettevõtted lugeda sidusettevõtjateks ning ettevõtete

majandusaasta andmed liita.

12.2.

OÜ FELLING on läbi tehinguliste ja isikuliste seoste seotud ka osaühinguga

Kaberland ning ettevõtted tegutsevad lähiturul. Seega tuleb sidusettevõtjate määratlemiseks

liita ettevõtete osaühing Kaberland (töötajate arv 3), Kaberland Tootmine OÜ (töötajate arv 8)

ja OÜ FELLING (töötajate arv 7) 2018. aasta töötajate arvud. Kokku oli sidusettevõtjatel

2018. aastal 18 töötajat, 2017. aastal 20 töötajat ja 2016. aastal 11 töötajat. Kuna töötajate arv

ületab kontrollitud perioodil 10 töötajat, siis ei ole toetuse saaja näol tegemist

mikroettevõttega ning täidetud ei ole määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 nõue.

12.3.

On tuvastatud, et läbi perekondlike sidemete seotud ettevõtted on ka majanduslikult

tihedalt seotud ning seotud ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. OÜ

FELLING ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ettevõtted ei tegutse ühiselt, ega

ümber lükanud väidet, et kõik kolm ettevõtet tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul.

Esinevad nii isikulised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata jätmine,

ärisuhted seotud ettevõtete vahel, otsustuspädevad isiku on lähikondsed, ettevõtted tegutsevad

samal tegevussuunal, seotud ettevõte on taotlenud MAK investeeringutoetuseid), mis viitavad

toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga vastata toetuse saamise

tingimustele.

13. OÜ FELLING esitas PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 peale vaide, mille

PRIA jättis 02.05.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/569-1 (dtl 122–126) rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused kattuvad enamuses osas Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud

02.05.2022. a vaideotsuses toodud põhjendustega.

14. OÜ FELLING esitas 31.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtus

haldusasjana nr 3-22-1210 ja mille kohus võttis 08.06.2022. a määrusega menetlusse nõuetes

tühistada PRIA 15.03.2022. a otsus nr 13-30.3/22/472 ja 02.05.2022. a vaideotsus nr 13-

30.3/22/569-1.

15. PRIA esitas kohtule 08.07.2022 vastuse kaebusele, milles palub jätta OÜ FELLING

kaebuse rahuldamata.

Kaebuste liitmine ja edasine menetlus

16. Tartu Halduskohus liitis 05.02.2024. a määrusega Kaberland Tootmine OÜ kaebuse

haldusasjas nr 3-22-1209 ja OÜ FELLING kaebuse haldusasjas nr 3-22-1210 ühte

menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks jäi 3-22-1209.

3-22-1209

17. Kohus kohaldas 10.09.2024. a määrusega Kaberland Tootmine OÜ taotluse alusel asjas

esialgset õiguskaitset ning peatas PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/471 täitmise

tagasiulatuvalt alates otsuse tegemisest ja kohustas PRIA-t esitama kohtutäiturile avalduse

Kaberland Tootmine OÜ suhtes alustatud täitemenetluse peatamiseks ja tehtud täitetoimingute

tagasipööramiseks.

18. Kohus otsustas 14.04.2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses,

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete

esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

19. Kaebajad põhjendavad oma kaebusi kokkuvõtlikult järgmiselt.

19.1.

Asjas omavad tähtsust äriühingute loomise ja registreerimise kuupäevad. Äriregistri

avalikest andmetest nähtub, et OÜ FELLING on registreeritud 19.11.2001, osaühing

Kaberland 31.08.2004 ja Kaberland Toomine OÜ 15.11.2007. Need andmed lükkavad ümber

vaideotsuses toodu, justkui oleks tegemist ettevõtetega, mis loodi toetuste saamise eesmärgil.

Tegemist on erinevatel aegadel loodud autonoomsete äriühingutega, millest igaüks on kindla

suunitlusega.

19.2.

PRIA ei ole järginud õiguskindluse printsiipi, kuna mõlemad kaebajad on analoogsetel

alustel varasemalt PRIA-lt toetust saanud (2012. ja 2014. aastal). Seega ei ole PRIA oma

tegevuses järjekindel, mis omakorda ei ole kooskõlas haldusmenetluse hea tavaga.

Äriühingutel peab olema õiguskindlus, et vastavad riigiasutused ei muuda ajas oma seisukohti

ja praktikat.

19.3.

PRIA on vääralt kohaldanud VKE soovitust. OÜ FELLING ja selle juhatuse liige ei

vasta mitte ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 toodud kriteeriumile: OÜ FELLING on

asutatud 19.11.2001 ja asutamisest alates on ainuosanikuks Mati Voolaid. OÜ-l FELLING

puuduvad tütar- või sidusettevõtted ning seetõttu ka mistahes õigused teiste ettevõtete

juhtorganite määramisel või võimalused valitseva mõju rakendamiseks. Samuti ei ole OÜ-l

FELLING mingeid kokkuleppeid teistes ettevõtetes kontrolli õiguste omamise kohta.

19.4.

Ka Kaberland Tootmine OÜ ja selle juhatuse liige Toomas Voolaid ei vasta mitte

ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 toodud kriteeriumile: Kaberland Tootmine OÜ on

asutatud 15.11.2007. Kaberland Tootmine OÜ-l puuduvad tütar- või sidusettevõtted ning

seetõttu ka mistahes õigused teiste ettevõtete juhtorganite määramisel või võimalused

valitseva mõju rakendamiseks. Samuti ei ole Kaberland Tootmine OÜ-l mingeid

kokkuleppeid teistes ettevõtetes kontrolli õiguste omamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on

OÜ FELLING ja Kaberland Tootmine OÜ VKE soovituse kohaselt autonoomsed ettevõtted.

19.5.

Hoolimata sellest, et Toomas Voolaid on OÜ FELLING ainuosaniku Mati Voolaidi

poeg ja OÜ FELLING juhatuse liige, või asjaolust, et Toomas Voolaid omab 50%

osaühingute Kaberland Tootmine OÜ ja osaühingu Kaberland osadest, ei ole temal või temale

kuuluvatel ettevõtetel selliseid suhteid VKE soovituse lisa art 3 lg 3 tähenduses, mis

määratleksid Kaberland Tootmine OÜ-d seotud ettevõtteks, sest : 1) Toomas Voolaidil

puudub häälteenamus nii OÜ-s FELLING, Kaberland Tootmine OÜ-s kui ka osaühingus

Kaberland; 2) Toomas Voolaidil puudub õigus ametisse määrata või ametist vabastada

enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest; 3) Toomas

Voolaidil puudub õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) Toomas

Voolaidil puudub kokkulepe, mis võimaldab kontrollida ettevõtte teiste osanike või

liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest. Eeltoodust

3-22-1209

tulenevalt on PRIA jätnud arvestamata VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljandas lõigus

sätestatud erireegli tingimustega, mille kohaselt peab kontrollima, kas asjaomastel turgudel

tegutsevatel ettevõtetel on füüsilise isiku kaudu üks või mitu suhet, mis määratlevad ettevõtte

seotud ettevõtteks, ning on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Ainuüksi see, et ettevõtted

tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, ei tee neist veel seotud ettevõtteid VKE

soovituse lisa art 3 lg 3 kohaselt.

19.6.

PRIA tõlgendused toovad kaasa olukorra, kus tegelikkuses eiratakse põhimõtet,

milleks on antud toetused mõeldud, s.o maapiirkonnas tegutsevate väikeettevõtete toetamine.

Riigikohus on oma 19.06.2020. a otsuses asjas nr 3-18-1699 viidanud sellele, et olulised on

meetmete eesmärgid. Kahtlust ei ole selles, et kaebajad kindlasti toetavad ja parandavad oma

tegevusega kohaliku piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda ja kohaliku kogukonna

elukvaliteeti.

19.7.

PRIA ei ole haldusmenetluste käigus küsinud kaebajatelt midagi omavahelise nn

„seotuse“ kohta. Kui tõepoolest oleks kaebajad soovinud koos luua „skeemi“ mõlemale

ettevõttele toetuse saamiseks, siis polnuks probleem tekitada olukord, kus töötajate arv

mõlemas ettevõttes ei ületanuks 10 töötajat ja käivet hoitakse alla 2 miljoni euro.

20. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsustes ja

vaideotsustes esitatud seisukohtade ja analüüsi juurde ning esitades kokkuvõtlikult järgmised

täiendavad põhjendused.

20.1.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu

arengu toetuse meetme 6.4 raames toetust taotledes peavad ettevõtjad vastama lisaks

põllumajandusministri määruses nr 25 sätestatud tingimustele ka VKE soovituse lisas

sätestatud mikroettevõtja määratlusele. VKE määratlust käsitlevas teatmikus on avatud mõiste

„ühiselt tegutsemine“. Teatmiku kohaselt peetakse perekondlikke sidemeid VKE soovituse

lisa art 3 lg 3 kohaste füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kontekstis piisavaks,

järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad ühiselt. Peale selle käsitatakse VKE soovituse lisa

art 3 lg 3 neljanda lõigu tähenduses ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad

koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab omakorda selle,

et neid ettevõtjaid saaks käsitada üksteisest majanduslikult sõltumatutena. Siinkohal ei ole

oluline, kas nende isikute vahel on lepingulised suhted või mitte.

20.2.

Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajad ega nende juhatuse liige Toomas Voolaid ei

vasta ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 nimetatud kriteeriumile. Antud juhul on

tuvastatud, et samal asjaomasel turul või lähiturul tegutsevad ettevõtted on tugevalt seotud

läbi perekondlike ning majanduslike sidemete. Isa ja poja ettevõtted tegutsevad samas

piirkonnas ja samal tegevusalal. Ettevõtted omavad olulist majanduslikku seotust, jagades

vara ning tehes omavahel tehinguid.

20.3.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ühiselt toimiva majandusüksuse vaates oluline

mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik

vaatepunkt. Euroopa Kohus on oma otsuses asjas nr C-607/13 (p 67) märkinud, et tehingute

kunstlikkuse hindamisel saab nende tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate

vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid. Käesoleval juhul esinevad nii

isikulised, asukohalised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata

jätmine, ärisuhted seotud ettevõtete vahel, ettevõtete osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad,

isikud on lähikondsed, ettevõtted tegutsevad samal tegevussuunal, üks ühing on jagatud

kaheks, st tegevusalad on tekitatud kunstlikult, kuigi tootmine on sisuliselt üks, ettevõtetel on

identsed või siis üksteist täiendavad tegevusalad (üks toodab, teine müüb), seotud ettevõte on

taotlenud MAK investeeringutoetuseid, seotud isik ei ole vastanud toetuse saamise

3-22-1209

tingimustele), mis viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga

vastata toetuse saamise tingimustele.

20.4.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013. a määruse (EL) nr 1306/2013

(ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) art-le 60 ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Taotleja

vastab nõuetele, kui on täidetud kõik vastava meetme tingimustes sätestatud taotlejale

esitatavad nõuded. Selleks, et vältida Euroopa Liidu fondidest toetuste väära jaotamist, ei saa

lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult (antud juhul ettevõtete seotuse ning ühe majandusüksuse varjamine).

Kuivõrd osaühingu Kaberland 2018. a aastabilanss oli 2 136 733 eurot, ei oleks osaühing

Kaberland ise toetuse saajaks kvalifitseerunud. Seotud isikute kohta andmete varjamise

tulemusel vastasid kaebajad formaalselt toetuse saamise tingimustele. Lisaks ei ole kaebajad

ja nende seaduslik esindaja esmakordsed toetuse taotlejad. Kui taotleja tegutseb vastavas

põllumajanduslikus valdkonnas või mittepõllumajanduslikus valdkonnas, siis peab ta ka

täitma vastavas valdkonnas tegutsevale tootjale esitatavaid nõudeid, olenemata sellest, kuidas

taotleja mõistab toetuse taotlemiseks õigusaktides üles seatud nõudeid. Nii meetme määrus

kui ka selle seletuskiri ning taotlejatele suunatud abimaterjalid on taotlejatele olnud pidevalt

kättesaadavad juba enne taotluste vastuvõttu, mistõttu oli kaebajate kohustuseks vastava

materjaliga tutvuda.

20.5.

Asjaolust, et PRIA on kaebajatele toetust andnud, ei saa kuidagi tuleneda õiguspärast

ootust, et seda toetust ei või pärast asjaolude kontrollimist tagasi nõuda. Kaebajad ei ole

viidanud ühelegi normile, millest tuleneks, et kui PRIA on toetuse väljamaksmise ajal

mingitest asjaoludest teadlik, siis ei saa ta tugineda neile asjaoludele hiljem toetuse

tagasinõudmisel.

KOHTU SEISUKOHT

21. Kaebajad on vaidlustanud PRIA 15.03.2022. a otsused, millega tunnistati kehtetuks PRIA

varasemad otsused kaebajate toetusetaotluste rahuldamise kohta. PRIA hinnangul on

ettevõtted Kaberland Tootmine OÜ, OÜ FELLING ning osaühing Kaberland omavahel seotud

ega ole tegelikkuses autonoomsed. PRIA tuvastas haldusmenetluse käigus, et ettevõtete

juhtorganite liikmed kattuvad ning ettevõtted tegutsevad samal tegevusalal. Samuti on PRIA

arvates leidnud kinnitust asjaolu, et suur osa majandustegevusest toimub seotud ettevõtete

vahel. PRIA leiab, et kaebajate suuruse määratlemiseks tuleb liita ettevõtete osaühing

Kaberland, Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING töötajate arvud kokku. Kuna töötajate

arv ületab sel juhul kontrollitud perioodil 10 töötajat ning aastabilansi kogumaht ületab 2

miljonit eurot, ei ole kaebajate näol tegemist mikroettevõtetega ning nad ei vasta tegelikkuses

toetuse saamise tingimustele. Kaebajad sellega ei nõustu ning leiavad, et PRIA on toetuse

saamise eelduste kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud VKE soovitust. Samuti heidavad

kaebajad PRIA-le ette õiguskindluse printsiibi järgimata jätmist, kuivõrd kaebajad on

analoogsetel alustel varasemalt PRIA-lt toetust saanud.

22. Vaidlusaluste toetuste näol on tegemist „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6

„Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Investeeringud

majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse

suunas” raames antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetustega, mille andmise ja kasutamise tingimused ning kord on kehtestatud

põllumajandusministri määrusega nr 25. Määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 kohaselt võib kõnealust

3-22-1209

toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on VKE soovituse lisa tähenduses

mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. Kuivõrd määruse

nr 25 § 2 lg-s 1 on viidatud, et taotleja peab vastama mikroettevõtte määratlusele VKE

soovituse lisa tähenduses, siis on tehtud riigisisese määruse viite kaudu komisjoni soovituses

sätestatud mikroettevõtte määratlusest lähtumine riigisiseselt kohustuslikuks. Seega on PRIA

õigesti tuginenud kaebajate toetusõiguslikkuse kindlakstegemisel nimetatud komisjoni

soovituse lisale.

23. Vastavalt VKE soovituse lisa art 2 lg-le 3 loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis

annavad tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2

miljonit eurot. VKE soovituse lisa art 3 lg 1 kohaselt on „autonoomne ettevõte” iga ettevõte,

mis ei ole partnerettevõte sama artikli lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte sama artikli lg 3

tähenduses. VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimese lõigu kohaselt on „seotud ettevõtted“

ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju, vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte

teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete

hääleõigustest.

Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva

füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa

tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel (VKE soovituse lisa art 3 lg 3

neljas lõige) „Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või

teenuse turg (VKE soovituse lisa art 3 lg 3 viies lõige).

24. VKE soovituse preambula p 9 selgitab, et saamaks paremini aru VKE-de tegelikust

majanduslikust positsioonist ja kõrvaldamaks sellest kategooriast ettevõtterühmad, kelle

majandusvõimsus võib ületada tõeliste VKE-de oma, tuleks teha vahet eri tüüpi ettevõtete

vahel, olenevalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne

kontrollivat seisundit (partnerettevõtted), või kas nad on seotud teiste ettevõtetega. Preambula

p 12 kohaselt tuleks sobival juhul arvesse võtta ka füüsiliste isikute kaudu toimivaid suhteid

ettevõtete vahel, tagamaks, et VKE-sid soosivatest reeglitest või meetmetest tulenevatest

eelistest saaksid tegelikult kasu vaid need ettevõtted, kes seda tõepoolest vajavad.

25. PRIA on vaidlustatud otsuste tegemisel tuginenud sel ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-le 1, § 80 lg 2 p-le 1, § 81

lg-tele 3 ja 4 ning Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud otsuse puhul ka ELÜPS § 111 lg-le 1,

§ 112 lg-tele 1–4 ja § 114 lg-le 1. ELÜPS § 79 lg 4 p 1 sätestas vaidlustatud otsuste tegemise

ajal, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg-s 7 ja art-s

60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse

rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele

nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu

õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 80 lg 2 p 1 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu

toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille

puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse

3-22-1209

maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole

täitnud toetuse saaja kohustusi, teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ning

tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks (ELÜPS § 81 lg-d 3 ja

4). ELÜPS § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on

eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud

toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL)

nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes

sätestatud alustel ja tähtaegadel. ELÜPS §-d 112 ja 114 reguleerivad toetusraha

tagasimaksmist ja toetuse tagasimaksmisega viivitamise eest viivise maksmist.

26. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega

ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et

nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt

kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise

keeldu, mis on nii Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna Euroopa

Liidu toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et õigussubjektid ei

tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide

kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse

võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum,

millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele

täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha

tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada Euroopa Liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues

kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsused asjas nr C-

176/20, p 68, ja asjas nr C-432/12; p-d 27 ja 29; Riigikohtu 17.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-

567, p 10). Kohtupraktikas on selgitatud, et kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste

tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke

ja isiklikke suhteid. Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik

määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate

juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist

ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu 19.12.2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23).

27. Eeltoodud regulatsioonist kogumis tuleneb, et toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste

loomise tuvastamise korral tuleb PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja

tühistada toetuse määramise otsus ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral

kaalumisruumi (vt nt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d

18–20).

28. Kohus nõustub PRIA-ga, et kuigi ettevõtted Kaberland Tootmine OÜ, OÜ FELLING ning

osaühing Kaberland on eraldiseisvad juriidilised isikud, tuleb neid ettevõtteid siiski pidada nii

isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt seotud ettevõteteks, kes tegutsevad ühisest

majanduslikust huvist kantuna. Tegemist on olukorraga, mida on silmas peetud VKE

soovituse lisa art 3 lg 3 neljandas lõigus ning seda tõlgendavas Euroopa Kohtu praktikas (vt

07.06.2006. a otsus asjas nr C-8/2005, p-d 48, 49; 27.02.2014. a otsus asjas nr C-110/13, p-d

34, 35, 37). Viimati viidatud Euroopa Kohtu otsuse p-s 34 on kohus leidnud, et VKE

soovituse lisa art 3 lg 3 neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et ettevõtjaid, kellel formaalselt

puuduvad VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimese lõigu punktides a–d nimetatud suhted, kuid

kes sellest hoolimata kujutavad endast üht majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt

tegutsevate füüsiliste isikute rühma tegevuse tõttu, peab samuti käsitama seotud ettevõtjatena

selle sätte tähenduses, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või

3-22-1209

lähiturgudel. Veel leidis Euroopa Kohus samas otsuses, et VKE soovituse lisa art 3 lg 3

neljanda lõigu tähenduses käsitatakse ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad

koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Selle tingimuse täitmine ei

pea tingimata olema seotud nende isikute vaheliste lepinguliste suhetega ega nende

kavatsusega ära kasutada mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratlust selle soovituse tähenduses.

29. Toomas Voolaid ja Mati Voolaid (VKE soovituse lisa art 3 lg 3 tähenduses isikute rühm),

kes on lähisugulased, omavad ja/või juhivad kõiki kõne all olevaid ettevõtteid. OÜ FELLING

ainuosanik on Mati Voolaid ning juhatuse liikmeks on tema poeg Toomas Voolaid. Ettevõttel

Kaberland Tootmine OÜ oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal kaks osanikku, kelleks oli 50%

ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Osaühingu Kaberland osanikeks

olid vaidlustatud otsuste tegemise ajal samuti 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses

Toomas Voolaid. Kõikide nimetatud ettevõtete äriregistrijärgsed tegevuskohad ja

kontaktaadressid kattuvad. PRIA-le haldusmenetluste käigus esitatud selgitustest (dtl 427,

428, 769) ning ostu- ja müügiarvetest (dtl 504–545, 547–550, 669–677, 682, 687, 691–768)

nähtub ka äriühingute vaheline tihe majanduslik seotus. Nimelt ostavad kaebajad nende

põhitegevusalaga tegelemiseks, s.o küttepuude tootmiseks vajaliku ümarmaterjali sisse

osaühingult Kaberland ning müüvad toodanguna kaminapuid samuti osaühingule Kaberland –

Kaberland Tootmine OÜ müügi- ja ostutehingute teiseks pooleks on olnud valdavas osas

osaühing Kaberland ning OÜ FELLING ostutehingute teiseks pooleks on olnud valdavas osas

osaühing Kaberland ja müügitehingute teiseks pooleks täies ulatuses osaühing Kaberland.

Kõigi kolme ettevõtte majandusaasta aruanded on allkirjastanud Toomas Voolaid. Samuti on

Toomas Voolaid esitanud nii OÜ FELLING kui ka Kaberland Tootmine OÜ toetustaotlused

PRIA-le. Kohus nõustub PRIA-ga, et eeltoodu annab piisavalt alust asuda seisukohale, et

hoolimata formaalselt VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimeses lõigus nimetatud suhete

puudumisest, saab neid ettevõtteid käsitada ühe majandusüksusena ühiselt tegutsevate ja

sugulussidemetega seotud isikute tegevuse tõttu. Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING

tegevus toimub ka samal asjaomasel turul (küttepuude tootmine, EMTAK kood 02202).

Osaühingu Kaberland tegevus, mis seisneb kaminapuude ekspordis, ostus ja müügis, asub aga

tootmisahelas vahetult küttepuude tootmise järel.

30. Kohtu hinnangul on seega vaidluse asjaolude pinnalt selge, et kaebajad vastasid toetuse

saamise tingimustele (määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2, VKE soovituse lisa art 2 lg 3) üksnes

kunstlikult ning tegelikkuses ei saa neid pidada enda äritegevuses autonoomseteks

mikroettevõteteks, kelle toetamiseks olid kõnealused toetused ette nähtud. Kohtu hinnangul ei

oma eelkirjeldatud kunstlikkuse hindamisel tähtsust see, millal on erinevad äriühingud

registreeritud. Kaebajad heidavad küll PRIA-le ette, et neilt ei ole haldusmenetlustes

omavahelise seotuse kohta midagi küsitud, kuid ei ole seejuures ka kohtumenetluses esitanud

ühtegi sellist väidet või tõendeid, mille pinnalt saaks pidada Kaberland Tootmine OÜ-d, OÜ-d

FELLING ja osaühingut Kaberland iseseisvalt tegutsevateks äriühinguteks ning omavahelist

ärilist ja isikulist seotust mitteomavaks. Selle üle, et kaebajate ning osaühingu Kaberland

majandusnäitajate koos arvestamisel ei vasta kõnealune ühine majandusüksus VKE soovituse

lisa art 2 lg 3 nõuetele, poolte vahel vaidlus puudub. Sellest aga, et PRIA oli varem kaebajate

sarnased toetustaotlused rahuldanud, ei saanud tekkida kaebajatele õiguspärast ootust ning

PRIA-le kohustust kaebajate toetustaotluste rahuldamiseks ka tulevikus.

31. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud PRIA otsused ja

vaideotsused on õiguspärased ning kaebuste rahuldamiseks puuduvad alused. Seetõttu jätab

kohus Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING kaebused täies ulatuses rahuldamata.

3-22-1209

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajad on tasunud kumbki kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse

kviitungid dtl 24 ja 139). Kaberland Tootmine OÜ on kandnud lisaks riigilõivule

menetluskulusid seoses õigusteenuse osutamisega 864 euro ulatuses (arve dtl 880). Kaebuste

rahuldamata jätmise tõttu jäävad need menetluskulud kaebajate endi kanda. Kuivõrd PRIA ei

ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad ka PRIA

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

33. Vastavalt HKMS § 253 lg-le 4 tühistab kohus Tartu Halduskohtu 10.09.2024. a

määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)