2-24-133382/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-133382

Tsiviilasi Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1857,65 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

esindajad

Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes

osaliselt.

2. Mõista Xlt välja lepingust nr BL2849581 tulenev võlgnevus 52,87 ja viivis 1,50 eurot

Bondora AS-i kasuks.

3. Mõista Xilt välja lepingust nr BL2973767 tulenev võlgnevus 1118,39 ja viivis 31,87 eurot

Bondora AS-i kasuks.

4. Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (1171,26) eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta resolutsiooni punktis 2-4 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 72,57% ulatuses X kanda ja 27,43% ulatuses Bondora AS-i kanda.

7. Mõista Xlt välja menetluskulu 373,74 eurot Bondora AS-i kasuks.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Bondora AS esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3810,24 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määrusega anti vastavalt TsMS

§ 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju

Maakohus kohustas 03.12.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja

esitas hagiavalduse 10.12.2024, mida täpsustas 27.12.2024.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt tarbijakrediidilepingu nr BL2849581

alusel võlgnevust summas 77,87 eurot ja viivist 4,68 eurot ning tarbijakrediidilepingu nt BL

2973767 alusel võlgnevust summas 1345,39 eurot ja viivist 76,71 eurot. Samuti nõuab hageja

kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu nr BL2849581 puhul määras 26,05% aastas ja lepingu nr

BL2973767 puhul 24,73% aastas alates 11.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti nõuab

hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud

ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr BL2849581,

mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 400 eurot. Lepingutingimustes

on kokku lepitud, et laenusumma on 425 eurot, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise

tasu. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Krediidikulukuse määraks on 42,1%. Kostja on

hagejale tagastanud 347,13 eurot.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr BL2973767,

mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 3600 eurot.

Lepingutingimustes on kokku lepitud, et laenusumma on 3827 eurot, millest on maha arvestatud

lepingu sõlmimise tasu. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Krediidikulukuse määraks on 39,2%.

Kostja on hagejale tagastanud 2481,61 eurot.

5. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja edastas

tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei

tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 16.09.2024 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus täita

kõik sissenõutavaks muutunud kohustused.

Kostja vastuväited

6. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (05.02.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

8. Hagi hind on 1857,65 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2849581, mille alusel

sai kostja krediiti summas 400 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 26,05% aastas ning

kostja kohustus krediidi tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil

13.07.202215.06.2026. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis

krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. Hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2973767, mille alusel

sai kostja krediiti summas 3600 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 24,73% aastas ning

kostja kohustus krediidi tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil

13.09.202213.08.2027. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st

vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

11. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

12. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

13. Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud nõudearvestuste (dtl 100-102) kohaselt toimus

kostja poolt viimane makse mõlema krediidilepingu katteks 13.05.2024. Seega oli kostja

lepingute ülesütlemise ajaks viivituses 13.06.2024, 15.07.2024 ja 13.08.2024 osamaksete

tasumisega (dtl 54,84), s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 14.08.2024 saatis hageja

kostjale epostiaadressil xxx (dtl 96-97) teate lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava tähtaja, s.o 13.09.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. 16.09.2024 saatis hageja

kostjale lepingute ülesütlemise teate (dtl 98-99). Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on

esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud VÕS §

416 lg 1 sätestatud eeldused.

14. Lepingu nr BL2849581 sõlmimisel 14.06.2022 oli krediidikulukuse määr 42,1% aastas.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

kuumaksete arvu, intressimäära, haldustasu, lepingutasu. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude

krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,95%. Krediidikulukuse määr 42,1% aastas

ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 50,85% (3x16,95%).

15. Lepingu nr BL2973767 sõlmimisel 17.08.2022 oli krediidikulukuse määr 39,2% aastas.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti

Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,30%.

Krediidikulukuse määr 39,2% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda, milleks on 48,9% (3x16,30%).

16. Kostja on krediidilepingu BL2849581 raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule

kogusummas 347,13 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks (dtl 100).

17. Kostja on krediidilepingu BL2973767 raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule

kogusummas 2481,61 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks (dtl 101-102).

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

19. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta,

lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–

3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral

krediidiandja.

20. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

20.1. arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

20.2. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

20.3. teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

21. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste

osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

22. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

23. Hageja hinnangul (vt dtl 28, 112) hageja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid.

Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi

andmeid ning edastanud oma pangakonto väljavõttes. Hageja kontrollis kostja tegelikku

maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused

hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja

regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate

arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka

asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on esitanud kohtule

krediiditoimiku (dtl 114).

24. Hageja on tuginenud kostjale laenu andmisel asjaolule, et kostja teavitas enda

sissetulekuks 2300 eurot, igakuisteks kohustusteks 0 eurot, elamiskuludeks 0 eurot. Hageja

analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ja laenulepingu BL2849582 sõlmimisel arvestas

maksevõime hindamisel sissetulekuga, mille suuruseks oli 1533,33 eurot, igakuised kohustused

815,13 eurot ja laenulepingu BL2973767 puhul oli sissetuleku suuruseks 1300 eurot, igakuised

kohustused 433,86 eurot.

25. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et

hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on esile toonud, et ta

arvestas kostja pangakonto väljavõtte alusel lepingu nr BL2849581 sõlmimisel kostja sissetuleku

suuruseks 1533,33 eurot ja igakuisteks kohustusteks 815,13 eurot ning lepingu nr BL2973767

sõlmimisel kostja sissetuleku suuruseks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 433,86 eurot.

Kohtule esitatud krediiditoimikus oleva pangakonto väljavõtte kohaselt sai kostja töötasu

perioodil veebruar 2022 kuni juuni 2022 vahemikus 1100-1200 eurot kuus ning juulis 600 eurot.

Hageja väidab, et võttis krediidi andmisel arvesse lepingu BL2849581 sõlmimisel igakuiseid

kohustusi summas 815,13 eurot ning lepingu BL2973767 sõlmimisel igakuiseid kohustusi

summas 433,86 eurot, kuid ei ole märkinud, miks ta just sellised summad aluseks võttis. Samuti

nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on saanud 13.05.2022 laenu Ühisraha OÜ-lt 950

eurot, 13.05.2022 AFilt 400 eurot,

02.06.2022 BB Finance OÜ-lt summas 2000 eurot, Ühisraha OÜ-lt 22.06.2022 summas 950

eurot ja 25.07.2022 summas 950 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et kostjal

on kohustusi TF Bank AB, Bondora AS-i ja Julianus Inkasso OÜ ees. Pangakonto väljavõttelt

nähtuvad ka kulutused hasartmängudele. Hageja ei ole esile toonud, kas ta on kostja

olemasolevaid laenukohustusi kostjale laenude väljastamisel arvesse võtnud. Kohtu hinnangul

viitab eeltoodu, et kostja on juba makseraskustes ning üritab olemasolevaid kohustusi täita uute

laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kontrollinud

nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses.

Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult

tuvastatuks isiku krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei

ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust.

26. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping

tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest.

27. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on

kostja lepingute alusel tagasi maksnud.

28. Kostja on saanud lepingu nr BL2849581 alusel laenu 400 eurot. Kostja on tagastanud

kostjale BL2849581 lepingu alusel saadud laenu 347,13 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale

lepingu BL2849581 alusel põhivõlgnevust 52,87 eurot. Lepingutasu kostja hagejale VÕS § 4034

lg 7 alusel ei võlgne.

29. Kostja on saanud lepingu nr BL2973767 alusel laenu 3600 eurot. Kostja on tagastanud

kostjale BL2973767 lepingu alusel saadud laenu 2481,61 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale

lepingu BL2973767 alusel põhivõlgnevust 1118,39 eurot. Lepingutasu kostja hagejale VÕS §

4034 lg 7 alusel ei võlgne.

30. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 17.09.2024-10.12.2024 12,25% aastas.

Viivise summaks on seega lepingu nr BL2849581 puhul 1,50 eurot ja lepingu nr BL2973767

puhul 31,82 eurot.

31. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele lepingust nr BL2849581 tulenev põhivõlg 52,87 eurot ja viivis

1,50 eurot ning lepingust nr BL2973767 tulenev põhivõlg 1118,39 eurot ja viivis 31,82 eurot.

Samuti viivis põhinõudelt 1171,26 eurolt (52,87+1118,39) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 11.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab

kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

33. Käesoleva hagi hind on 1857,65 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt

summas 1348,04 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 72,57%, jätab kohus menetluskulud

72,57% ulatuses kostja kanda ja 27,43% ulatuses hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

35. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot, õigusabikulu 180

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot.

36. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

37. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1,5 tundi hagiavalduse koostamisele on

põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Seega on põhjendatud

õigusabikuluks 180 eurot. Hageja menetluskuluks kokku on 515 eurot (315+20+180).

38. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 72,57% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt

hagejale hüvitamisele 373,74 eurot (515x72,57%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses

sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

40. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder

kohtunik