2-24-2945/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2945

Tsiviilasi

R.V hagi N.V ja L.T vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1811 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.V (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oleg

Matvejev (e-post: oleg.matvejev@leadell.com)

Kostja I: N.V (isikukood XXX)

Kostja II: L.T (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Kuldar Kirt; e-post:

xxx

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.02.2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostjate 06.03.2025 taotlus 19.02.2025 kohtuistungi protokolli

(allkirjastatud 03.03.2025) parandamiseks tsiviilasjas nr 2-24-2945 ning teha

järgmised parandused:

Lugeda õigeks protokolli stenogrammi kellaajaga alates 01:59:58, tunnistaja

A.Si tunnistus järgmises sõnastuses: „Tegelesin allveeujumisega alates

1986.aastast. Viimase medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“

2. Jätta rahuldamata kostjate 07.04.2025 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

3. Jätta R.V hagi N.V ja L.T vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud R.V kanda.

5. Määrata kostjate menetluskulude suuruseks kokku 2541 eurot.

6. Välja mõista R.Vlt N.V kasuks menetluskulud summas 1270,50 eurot.

7. Välja mõista R.Vlt N.V kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1270,50 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

8. Välja mõista R.Vlt L.T kasuks menetluskulud summas 1270,50 eurot.

9. Välja mõista R.Vlt L.T kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1270,50 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

10. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. R.V (hageja) esitas kohtule hagi N.V (kostja 1) ja L.T (kostja 2) vastu kahju hüvitamise

nõudes. Hageja väitel lõhkus kostjate laps 30.09.2023 Balti riikide allveeujumise

spordivõistlustel „VII North Cup-Olecko Lega 2023“ ujumislesta, mille hageja oli ostnud

13.11.2022, kui astus ujumislestale. Nimetatud sündmust nägid pealt ujumisruumis viibinud

lapsed ja treenerid. Lõhutud ujumislesta ei olnud võimalik enam treeningutel ega võistlustel

kasutada. Kuna ujulest valmistatakse üksikeksemplarina individuaaltellimusena, mille

raames arvestatakse konkreetse allveeujuja kehaehitust, jala tõstmise amplituudi, ujumise

orienteeruvat distantsi, ostis hageja uue ujumislesta, mille maksumus oli 440 eurot. Hageja

esitas kostjatele kohtueelselt nõudekirja, kuid kostjad ei olnud nõus hagejale kahju

hüvitama. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt uue ujumislesta soetamise kulude

hüvitamist 440 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1326 eurot ja

alates 22.02.2024 (hagi esitamisest) viivise väljamõistmist kuni kohustuse täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja kostjatelt

välja mõista menetluskulud.

2. Hageja menetluskulud on kokku 7429,22 eurot, millest õigusabikulud (32,40 tundi) on

7114,22 eurot (km/ga) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et väidetavat kahju ei ole saanud hageja,

vaid hageja poeg. Samuti ei ole kostjate hinnangul hageja tõendanud, et kostjate laps lõhkus

ujumislesta. Kahju suuruses osas märgivad kostjad, et tõendatud ei ole, et väidetavaid

kahjusid ei oleks saanud soodsamalt kõrvaldada. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on

põhjendamatud ja ebamõistlikud. Kostjad paluvad jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata

ja jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.

4. Kostjad esitasid 06.03.2025 taotluse protokolli parandamiseks. Kostjate

menetluskuludeks on õigusabikulud kogusummas 4128,50 eurot (km/ta).

2(7)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Kostjad esitasid 06.03.2025 taotluse 19.02.2025 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Protokolli täpsuse ja selguse huvides paluvad kostjad teha 19.02.2025

istungi protokolli järgmised parandused: Alates ajahetkest 01:59:58 on tunnistaja ütlusena

märgitud „Tegelesin allveeujumisega 1986. Medali sain 12aastat tagasi Euroopa

meistrivõistlustelt.“ Õige on „Tegelesin allveeujumisega alates 1986.aastast. Viimase

medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“

TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus

allkirjastas 19.02.2025 protokolli 03.03.2025, mistõttu taotlus protokolli parandamiseks on

esitatud tähtaegselt.

Kohus rahuldab kostjate taotluse ja loeb õigeks protokolli stenogrammi kellaajaga alates

01:59:58, tunnistaja A.Si tunnistus järgmises sõnastuses: „Tegelesin allveeujumisega alates

1986.aastast. Viimase medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“

6. Kostjad on esitanud 07.04.2025 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad on sama

taotluse esitanud ka 18.03.2024 ja 01.11.2024, sest kostjate hinnangul on kahju saajaks

hageja poeg, mitte hageja. Samuti on kostjad leidnud, et kehtivad õigusnormid ei võimalda

pahas usus kiusamise hagide esitamist. Kohus jättis 13.11.2024 määrusega kostjate

18.03.2024 ja 01.11.2024 taotlused rahuldamata. Kohus kordab juba 13.11.2024 määruses

märgitut, et TsMS § 423 lg 2 kohaselt kohus võib, kuid ei pea jätma hagi läbi vaatamata kui

esinevad nimetatud sättes kirjeldatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13

määruse p-s 12 selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi

vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. R.V nõue pole õiguslikult võimatu,

sest asjaolu, et ujulesta, mida väidetavalt kahjustas kostjate alaealine laps, omanik on

hageja, saab tuvastada üksnes asja sisulisel lahendamisel tõendite hindamisel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate 07.04.2025 taotluse läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata ja lahendab asja sisuliselt.

7. Kohus jätab hagi rahuldamata.

8. Hagi hind on 1811eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

9. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10.Kohus täitis 27.09.2024 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele

kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 171-172; 214, p 10).

11.Esmalt tuvastab kohus, kas hagi on selleks õigustatud isik oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on enda omandiõiguse tõendamiseks esitanud

hagiavalduse lisana kaks arvet ujumislestade (kahjustada saanud ja uue) ostmise kohta–

13.11.2022 arve nr 350019079 summas 450 eurot (dtl 12) ja 27.10.2023 arve nr 350019121

summas 440 eurot (dtl 16). Kohus selgitas kostjatele 13.11.2024 (dtl 214, p 10), et kui

kostjad ei nõustu, et kahjustada saanud lesta omanik oli hageja, tuleb kostjatel oma

vastuväiteid tõendada. Kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud.

3(7)

Kohus tuvastab, et hagi on esitatud õige isiku poolt TsMS § 3 lg 1 tähenduses.

12.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043. Kui isik põhjustas teisele isikule kahju,

peab ta selle kahju hüvitama, kui kahju tekitati õigusvastaselt ja kahju tekitaja on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).

Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitamisel rikuti kannatanu omandiõigust

(VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050). Süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Alla 14-aastase isiku poolt

teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema

vanemad (VÕS § 1053 lg 1).

13.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul, kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

14.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostjate lapse teo, mis

tekitas kahju (ujumislestale astumine); 2) teo õigusvastasuse (hageja omandiõiguse

rikkumine); 3) kahju tekkimine (ujumislesta kahjustumine); 4) kostjate lapse teo ja hagejale

tekkinud kahju põhjusliku seose (ujumislest läks katki just seetõttu, et kostjate laps sellele

astus); 5) kostjate lapse süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest); 6) kostjate vastutuse

seaduse alusel (kostjad on kahju põhjustanud lapse vanemateks). Hageja peab tõendama

kostjate lapse ujumislestale astumist, ujumislesta kahjustumist ning et ujumislest sai

kahjustada just tulenevalt sellele astumisest (põhjuslik seos). Lapse hooletust eeldatakse.

15.Kostjad on vaielnud vastu, et nende tütar astus 30.09.2023 ujumislestale, mis oli hageja

lapse kasutuses 30.09.2023 kuni 01.10.2023 toimunud võistlusel. Hageja on oma väite ja

kahju hüvitamise esimese eelduse (kostjate laps astus ujumislestale) tõendamiseks esitanud

treenerite A.V ja T.I kirjalikud selgitused (dtl 26-27; 32-33) ning laste I.G (dtl 34-35), J.S

(dtl 36-37) kirjalikud selgitused. Samuti tõendas hageja kostjate lapse poolt ujumislestale

astumist tunnistajate T.I, A.V ütlustega (dtl 291-297).

Kohus ei tuvasta, et tõendamist on leidnud, et kostjate laps astus vaidlusalusele

ujumislestale.

A.V on selgitanud kirjalikult „…R valmistus soojenduseks ja pani oma varustuse

hüppepostide kõrvale. Sel ajal oli V trenni lõpetanud ja kõndis väljapääsu juurde sama külje

kaudu, kus ta astus mono-lestale. Ma ei tabanud ujulesta lõhkumise hetke, sest vaatasin sel

ajal lapsi 20-liikmelises rühmas. Meie sportlased, sealhulgas R, tulid kohe minu juurde ja

selgitasid olukorda. Sellegipoolest ei eitanud V ja tänaseni ei eita oma süüd….“ (dtl 26-27).

19.02.2025 istungil selgitas A.V tunnistajana muu hulgas järgmist „Esitasin Vle küsimuse,

et kas ta astus lestale ja ta kinnitas, et jah ja rohkem küsimusi ei olnud. Kohe kohapeal

ujulas küsisin. /…/ See toimus soojenduse ajal, aga lisaks minule oli seal teine treener ning

kohtunikud. Ma olen kindel, et R lest oli korras. Ma tean täpselt, et oli korras. Oma enda

visuaalsuse vaatluse alusel. Sellest oli 10 minutit, kuni nad jooksid minu juurde, nad tegid

soojendusujumist ja harjutusi.“ (dtl 295, 01:10:51; dtl 296, 01:17:59).

T.I kirjalikust selgitusest nähtub, et tal oli vestlus kostjatega, kes oma lapse süüd ei

tunnistanud (dtl 32-33). Tunnistajana kinnitas T.I, et ta ei näinud, kuidas kostjate laps

lestale astus. Lestale astumist ei olevat näinud ka A.V, kuid sellest rääkisid A.Vle lapsed

(I.G ja J.S ja R), kes nägid seda pealt. T.I info pärineb treener A.Vlt (dtl 291, 00:07:04).

4(7)

I.G on 27.10.2023 e-kirjas kinnitanud, et nägi, kuidas Poolas 29.09-02.10 toimunud

võistlusel astus kostjate laps sihikindlalt mööda minnes hageja lapse lestale, sellega

kahjustades lesta. Enne lestast üle kõndimist oli hageja laps kostjate last hoiatanud, et ta ei

sammuks üle lesta (dtl 34-35).

J.Si 13.11.2023 e-kirjas kirjutab J.S järgmist: „M, I, A, mina, J.V, R istusime basseini

juures põrandal. Me valmistusime veepealseks soojendamiseks ja panime monolestad jalga.

V läks basseinist mööda, kus me valmistusime soojenduseks. Sel ajal, kui R monolesta

jalga pani, astus V selle peale ja kõndis edasi. R soojenes, ronis basseinist välja, läks

monolesta ära panema ja märkas, et see on katki. R, A ja V läksid Vt otsima. Siis helistasid

nad A.Vle ja hakkasid otsustama, mida edasi teha.“ (dtl 36-37).

A.V, I.Gi ja J.Si selgitused lähevad omavahel vastuollu. Kui A.V väitel tulid lapsed kohe

tema juurde, siis J.S on selgitanud, et R, ja V läksid kostjate last otsima, kuid A.Vle

helistati. Samuti, A.V on selgitanud, et hageja laps oli pannud lesta hüppepostide kõrvale ja

kostjate laps, lõpetades soojenduse, kõndis väljapääsu poole sama külje kaudu, astudes

lestale. A.V selgitusest võib aru saada, et kostjate laps astus vaidlusalusele lestale ajal, kui

see oli pandud hüppepostide kõrvale. Samal ajal selgitas J.S, et astumine lestale toimus ajal,

kui hageja laps pani lesta jalga. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu sellele, et J.Si sõnul märkas

hageja laps, et ujumislest on katki pärast soojendamist, st oluliselt hiljem kui toimus

väidetav lestale astumine.

Seega esitatud selgitused on vastuolus nii selles osas, kas treener A.V juurde mindi kohe

pärast väidetavat lestale astumist või alles pärast soojendust, kui hageja laps avastas, et lest

on katki ning kas treeneri juurde mindi või helistati talle. Samuti on selgitused vastuolulised

selles osas, kas väidetava lestale peale astumise ajal oli lest hageja lapsel jalas või oli

pandud hüppepostide kõrvale. J.Si ütluste vastuolust teiste tunnistajate ütlustega on

tähelepanu juhtinud ka kostjad 18.03.2024 menetlusdokumendis ja lõplikes seisukohtades

(dtl 98, p 2.3; dtl 333, p 1.3).

Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada ja lugeda tõendatuks, et kostjate

laps astus hageja lapse kasutuses olnud lestale.

16.Seega ei ole täidetud objektiivne teo koosseis ja edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju

hüvitamise nõude eeldusi. Kuivõrd hageja ujumislesta kahjustamisest tulenev kahju

hüvitamise nõude jääb nõude eelduste tõendamatuse tõttu rahuldamata, puudub alus ka

rahuldada hageja kohtueelse õigusabikuludega seotud kahju hüvitamise nõue.

17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

18. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

19. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

20.Kostjate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 4128,50 eurot. Kostjatele osutati

õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 37,45 tunni ulatuses. Kostjate

õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

5(7)

21.Kokku kulus kostjate esindajatel 37,45 tundi. Esmalt peab kohus vajalikuks välja tuua,

et 37,45 tunnile vastavad 110 euro suuruse tunnihinnaga õigusabikulud summas 4119,50

eurot. Kostjate esitatud spetsifikatsioonis on ebaõige arvestus 0,3 tunni arvestuse osas – 0,3

tunnile vastab 33 eurot, mitte 36 eurot.

22.Kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr 110 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu mitteadvokaadist esindaja puhul.

23. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja sisu, on kostjatele osutatud õigusabi

tegevustele kulunud ajakulu ebamõistlik ja põhjendamatu.

-

Kohus peab põhjendatud hagiga tutvumise ja kostjate vastuse koostamise ajakuluks

kokku kolm tundi, sest hagi ei ole mahult pikk ega õiguslikult keerukas, ka lisade

maht ei ole suur. Kostja vastus on samuti üksnes sisulises osas ca kolm lehekülge

pikk.

-

Tegevused 04.03.2024-15.03.2024 (s.o kuni hageja menetluskulude nimekirjaga

tutvumine) ühe tunni ulatuses on samuti kohtu hinnangul ülepaisutatud, sest

menetlusse võtmise määruse, hageja tähtaja pikendamise taotlus, kohtu 12.03.2024

e-kirja, hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ei saa nende sisu ja mahu

tõttu võtta aega ühte tundi. Kohtu arvates on mõistlik 04.03.2024-15.03.2024 (s.o

kuni hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine) tegevuste ajakulu kokku 0,20

6(7)

tundi, s.o 12 minutit.

-

Kohtu 19.03.2024 01.04.2024, 04.04.2024, 29.05.2024 (spetsifikatsioonis tutvutud

31.05.2024) kohtu e-kirjaga tutvumisele ja 01.04.2024 hageja taotlusega

tutvumisele kulunud ajakulu on põhjendatud ja mõistlik kokku 0,2 tundi.

-

Kostjate 30.04.2024 seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks

peab kohus kõige rohkem 2,5 tundi.

-

Kohtu 27.09.2024, 13.10.2024 (spetsifikatsioonis tutvutud 17.10.2024), 21.10.2024,

13.11.2024, 21.01.2025 (spetsifikatsioonis tutvutud 22.01.2025), 24.01.2025

tutvumisele kulunud mõistlik ajakulu on 0,3 tundi ja kohtule 22.01.2025 ja

24.01.2025 kohtule kirja koostamiseseks kulunud mõistlik ja põhjendatud ajakulu

on 0,1 tundi.

-

Kostjate 01.11.2024 seisukoha ja 06.01.2025 seisukoha koostamisele kulunud

mõistlik ja põhjendatud ajakulu on kokku mitte rohkem kui 3 tundi, .

-

07.04.2025 seisukoha koostamiseks kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks

peab kohus mitte rohkem kui 2,5 tundi.

24.Seega on kostjate mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 23,1 tunni ulatuses, so

2541 eurot (110 eurot x 23,1 ). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt solidaarselt kostjate

kasuks välja mõista menetluskulud summas 2541 eurot. Kostjad on palunud mõista

menetluskulud kostjate kasuks eraldi välja.

25. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostjate esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik

7(7)