2-24-16710/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-16710

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprillil 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16710

Tsiviilasi

M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.M. (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx,

XXX-i, 48103, XXX; e-post XXX)

Kostja S.-M.M. (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxx

XXX-i, xxxxxx XXX), seaduslik esindaja (ema) S.M.

(isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.

2. Vähendada Pärnu Maakohtu 16.02.2024 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-16461

Marko S.-M.M. S.-M.M. kasuks välja mõistetud elatis alates 04.11.2024 0 euroni.

3. Jätta rahuldamata M.M. hagi S.-M.M. vastu elatise vähendamiseks 0 euroni osas,

milles M.M. taotleb elatise vähendamist alates aprillist 2024.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. (hageja, isa) esitas 04.11.2024 hagi S.-M.M. (kostja, laps) vastu elatise

vähendamiseks 0 euroni alates aprillist 2024.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja AxxxAxxxxx (alates 25.06.2024 S.M., ema) kooselust

xxxxxxxxxx sündinud laps S.-M.M. . Pärnu Maakohus mõistis 16.02.2024 tagaseljaotsusega

tsiviilasjas nr 2-23-16461 hagejalt kostja kasuks välja elatise 24.11.2023–29.02.2024 eest

ühekordse summana 693 eurot 5 senti ja alates 01.03.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni

jooksva elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras, mis muutub iga aasta 1.

aprillil. Igakuine elatis tuli tasuda lapse ema arvelduskontole iga kuu eest ette eelneva kuu

viimaseks kuupäevaks.

Hagiavalduse kohaselt elab laps alates 2024. aasta aprillist isa juures ja on täielikult isa

ülalpidamisel. Riiklik lapsetoetus 80 eurot laekub ema arvele.

Kohtutäitur Ivi Kalmet algatas Pärnu Maakohtu 16.02.2024 tagaseljaotsuse alusel tsiviilasjas

nr 2-23-16461 täitemenetlust, mille aluseks on sissenõudja S.-M.M. 23.03.2024

täitmisavaldus. Nõude sisu on elatise võlg november 2023–märts 2024 eest summas 915

eurot ja igakuine elatis alates 01.04.2024 287 eurot 72 senti.

Hageja leiab, et alates aprillist 2024 on lapse ülalpidamisvajadus muutunud, lapse

ülalpidamiskulud on täielikult isa kanda, mistõttu ei ole vajalik, et lapse isa maksaks lapsele

elatist selliselt nagu on tagaseljaotsusega määratud.

2. Tartu Maakohus võttis 11.11.2024 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

vastuse esitamiseks. Kostja kinnitas 19.11.2024 kohtule saadetud e-kirjaga hagimaterjalide ja

hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist, kuid ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul

sisulist vastust.

3. Tartu Maakohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 28.04.2025. Kostja teatas

15.04.2025 kohtule, et hageja kasvatab last juba aasta, lapse vanemad on kõiges ammu kokku

leppinud, väljamõistetud elatise sissenõudmine on kohtutäituri poolt lõpetatud, kuna laps kolis

isa juurde juba eelmisel aastal. Lapse ema „ei aja elatist taga“, kuna laps elab nagunii isa

juures.

Hageja taotles 15.04.2024 kohtuistungi aja edasilükkamist, kuna viibib sel ajal välisriigis tööl.

4. Kohus tühistas 16.04.2025 määrusega kohutistungi toimumise aja ning määras, et jätkab

asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et on saanud asjas otsuse tegemiseks

vajalikes küsimustes kostjalt vastused, mistõttu on võimalik kohtuistungi pidamisest loobuda.

Kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks

30.04.2025.

5. Hageja teatas kohtule, et tal ei ole täiendavaid tõendeid esitada, kõik on hagiavaldusse

kirja pandud. Hageja palub hagi rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda TsMS § 230 lg 3

kohaselt omal algatusel. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 kohaselt tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

8. Pärnu Maakohus on 16.02.2024 tagaseljaotsusega mõistnud hagejalt kostja kasuks välja

tagasiulatuva elatise ning jooksva elatise kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on

esitanud hagi elatise vähendamiseks 0 euroni. TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

Hageja toob esile pärast eelnimetatud lahendit muutunud asjaoludena selle, et laps on alates

aprillist 2024 asunud elama tema juurde ning ta katab kõik lapse ülalpidamiskulud. Kostja

ema on kohtule kinnitanud, et laps kolis isa juurde eelmisel aastal, vanemad on omavahel

kokkuleppele jõudnud ning et ta ei soovi hagejalt elatist saada.

Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et kostja (laps) elab koos hagejaga (isaga), kes

annab kostjale ülalpidamist. Tegemist on olulise muutusega elatise väljamõistmist

mõjutavates asjaoludes, mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist tsiviilasjas nr 2-23-

16461.

9. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi elatise vähendamiseks 0 euroni alates hagi

esitamisest. Kohus selgitab, et elatise vähendamine on TsMS § 459 lg 2 kohaselt võimalik

alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata

osas, milles hageja nõuab elatise vähendamist alates aprillist 2024. Hagejal endal tuleb

pöörduda kohtutäituri poole elatise sissenõudmise lõpetamiseks.

10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja menetlev kohus määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 2 kohaselt kohtuotsuses.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik