2-24-12362/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12362

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D M vastu 12.03.2022

tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 999,58

euro, intressi 88,58 euro, haldustasu 7,50 euro,

sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 395,46 euro ja täiendava

viivise saamiseks ning alternatiivses nõudes

Hagihind

1761,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee

35, 10149 Tallinn; e-post xxx)

Kostja: D M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D M’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 12.03.2022

tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel saadud summa 964 eurot.

3. Jätta menetluskulud 55% ulatuses kostja D M’i kanda ja 45% ulatuses hageja

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 316,35 eurot. Välja mõista D M’ilt

menetluskulu summas 305,25 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

5. Välja mõista D M’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (305,25 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 02.09.2024 määruse punktis 2 (dtl 84).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 12.03.222 tarbijakrediidilepingu nr. XXX,

mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti

kokku intressimääras 22% aastas, krediidi kulukuse määraga 31,65% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.10.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.10.2022 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja kasutanud krediiti summas 999,58 eurot ja pole seda

tagastanud. Kostjal on intressivõlgnevus summas 88,58 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu summas 7,50 eurot. Hageja

sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 13.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine

25 eurot, 23.12.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 11.01.2023 kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja nõuab viivist

summas 395,46 eurot perioodi 28.10.2022 kuni 14.08.2024 eest. Edaspidi nõuab hageja

viivist kogu põhinõudelt s.o 999,58 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.08.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22% aastas.

xxx AS loovutas 28.10.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Kostja igakuised sissetulekud olid 700 eurot ja

väljaminekud 200 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Kostja kasutas lepingu krediiti kokku summas 1173,52 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 209,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 964 eurot.

Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 05.08.2024

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 870 eurot, kostja on tasunud põhiosa

katteks 209,52 eurot seega võlgnevuses on 660,48 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega

viivituses alates 8. osamaksest 05.11.2022. Hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

964 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue laenu tagastamise graafiku kohaselt.

5. Kohus toimetas hagi kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 19.09.2024. Kostja hagile vastanud

ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

xxx AS ja kostja vahel oli sõlmitud 12.03.2022 makselahenduse leping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud krediidilimiiti summas 1000 eurot (dtl 14-19). Lepingu kohaselt

oli intressi määr 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,65% aastas. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

7.2.

Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (12.03.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega

50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui

kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406²

lõike 1 alusel.

7.3.

06.10.2022 on xxx AS edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendava tähtaja 20.10.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 29). Kuna kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, avaldas krediidiandja 27.10.2022 tahet

leping üles öelda (dtl 30).

7.4.

xxx AS on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on

kostjat teavitatud 28.10.2022 (dtl 31).

7.5.

Hageja on edastanud kostjale võlateatise ja hagihoiatuse (dtl 34-40).

8. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 16.08.2024 hagejale, et tal lasub

kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 51-54). Lisaks

on kohus palunud hagejal 22.08.2024 kirjaga täpsustada võlgnevuse summa kujunemist ja

selgitada esitatud tõendeid (dtl 76).

8.1.

Hageja 21.08.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit

kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja

on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke

majanduslikke tagajärgi.

8.2.

Hagiavalduse kohaselt (dtl 6, 60) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks

700 eurot ning igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 6). Krediidivõimekuse

hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli

kostja maksevõimeline.

8.2.1.

Me ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate finantskohustuste

kontrollimiseks ja tuvastamiseks midagi teinud. Seega on ka krediidiandja poolt

teostatud analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada

võetavat laenu formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §-s 4034 sätestatud

nõudeid.

8.2.2.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

8.2.3.

Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud,

vaid on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa

lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda

kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma

eesmärke. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks laenutaotluses midagi võltsinud või oleks

krediidiandja eest midagi varjanud, mistõttu ei ole kohaldatav VÕS § § 4034 lg 7 4.

lauses sätestatud tagajärg.

8.2.4.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et

laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest

12.03.2022 kuni 27.10.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).

9.1.

21.08.2024 menetlusdokumendis on hageja esitanud VÕS § 403 4 lg 7 järgse

ümberarvestuse ja maksegraafiku (dtl 75). Kostja kasutas lepingu krediiti kokku summas

1173,52 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 209,52 eurot (dtl 61).

21.08.2024 lisaga nr 1 (dtl 63-74) on esitatud laenuandja poolt edastatud krediidi

kasutamise väljavõte, millest nähtub, millal ja mis summas on kostja krediiti kasutanud ja

millal ja mis summas on teostanud tagasimakseid.

9.2.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 964 eurot

(1173,52-209,52). Ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt (dtl 75) muutus viimane

osamakse 10 eurot sissenõutavaks 05.01.2025. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks

ümberarvestatud summad kõik sissenõutavaks muutunud ning kohus saab selle kostjalt

välja mõista.

9.3.

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes)

rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega

tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal

seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole

kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei

oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just

selliste olukordade ärahoidmiseks.

10. Seega on põhjendatud hageja 30.08.2025 menetlusdokumendi punktis 2.3 sõnastatud

alternatiivne nõue (dtl 82, p 6) mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 964 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

11. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1761,03 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

12.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1761,03 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 964 eurot ehk hagi rahuldati ~55%.

12.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 55% ulatuses kostja kanda ja

45% ulatuses hageja kanda.

13. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja esindajakulu summas 338

eurot.

14.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 55% summas 173,25 eurot.

14.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga,

et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja, Me (vande)advokaat, ning

tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud

tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

14.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

240 eurot (2 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 132 eurot

(240 eurot x 55%).

15. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas

305,25 eurot, millest riigilõiv 173,25 eurot ja esindajakulu summas 132 eurot.

16. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

17. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik