2-24-143495/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-143495

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagiavaldus T.M vastu põhivõlgnevuse ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

356,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post XXX);

Kostja T.M (isikukood XXX, tegelik elu- või asukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt T.M hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 176,72

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 138,19 eurot.

3. Mõista välja kostjalt T.M hageja Elisa Eesti AS kasuks viivised alates 18.03.2025

kuni põhinõude summas 176,72 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista välja kostjalt T.M hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis

190 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2-24-143495

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Elisa Eesti AS esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 314,76 euro saamiseks. Kohus tegi 29.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 20.02.2025 kohtumäärusega anti

nõue üle Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Pärnu Maakohus menetleb Elisa Eesti AS hagi T.M vastu põhivõlgnevuse ja viiviste

nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja hageja vahel 19.02.2013 ja 25.02.2013; 18.07.2014

ning 11.03.2017 sõlmitud lepingutest, mille alusel kostja kasutas teenuseid ning rentis

seadmeid. Hageja nõue koosneb põhivõlast 176,72 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud

viivisest 138,19 eurot ning hageja palub kohtul lisks mõista välja ka viivis perioodi eest alates

hagi estiamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas.

4. Maakohtu 27.03.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei

ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei

2-24-143495

ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas TsMS § 317 lg 5 alusel

hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 12.04.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 28.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

7. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot. Hagilt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest

338 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus

pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Hagile on

lisatud tavapärased dokumendid – lepingud, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude

loovutamist tõendav dokument. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei

erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS §

1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9).

Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes

praeguses asjas, sh maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kuluga 20 eurot, kokku 50 eurot.

10. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 190 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik