2-24-7572/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7572

Kohtuasi

U.Z-i avaldus tunnustada välisriigi kohtulahendit ja

pöörata see täitmisele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.Z-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja U.Z (sünd. XX.XX.XXXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaadi abi Dmitri Santašev

Puudutatud isik J.H (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline

esindaja Tiina Mölder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde U.Z-i 03.02.2025 määruskaebusele lisatud tõendid

(väljavõtted elektroonkohtust dokumentide kättetoimetamise ja esitamise kohta)

ning J.H 10.02.2025 seisukohale lisatud tõend (Ukraina kohtulahend asjas nr

175/3823/23 koos tõlkega).

2. Jätta Pärnu Maakohtu 17.01.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi.

3. Jätta U.Z-i määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud

U.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-7572

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 14.05.2024 Pärnu Maakohtule U.Z-i (avaldaja,

isa) taotluse, milles paluti tunnustada Dnipro Apellatsioonikohtu 28.11.2023 otsust ja lubada

see Eesti Vabariigis täitmisele.

1.1. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt rahuldati Dnipro Apellatsioonikohtu

28.11.2023 otsusega (Ukraina kohtulahend) osaliselt avaldaja apellatsioon ja kehtestati

suhtlemise kord avaldaja ja tema alaealise poja X. U.Z-i (laps) vahel. Kohtuotsusega kohustati

lapse ema J.H (ema) tagama tehnilised vahendid avaldaja ja lapse vaheliseks suhtlemiseks

telekommunikatsiooni vahendite abil iga päev 30 minutit, arvestades lapse päevakava ja

tunniplaani. Samuti kohustati ema mitte takistama avaldaja ja lapse kohtumisi kahe tunni

vältel iga kahe päeva tagant lapse viibimiskohas, arvestades lapse päevakava ja tunniplaani.

1.2. Ema oli teadlik Ukrainas toimuvast kohtumenetlusest ja menetlusdokumendid (sh

kohtukutse) olid talle nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ukraina kohus oli pädev asja läbi

vaatama. Ukraina kohtulahend ei ole Eesti õigusega vastuolus. Avaldaja leiab, et puuduvad

alused Ukraina kohtulahendi tunnistamisest ja täitmisest keeldumiseks Eestis.

1.3. Pärnu Maakohtu 19.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-9366, millega kohaldati avaldaja

suhtes lähenemiskeeldu lapse ja ema suhtes, ei takista Ukraina kohtulahendi tunnustamist ega

täidetavaks tunnistamist. 19.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-9366 ei ole vastuolus Ukraina

kohtulahendiga vähemalt osas, milles avaldajal on lubatud suhelda oma lapsega

telekommunikatsiooni vahendite abil.

Ema seisukohad

2. Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Ema ja laps saabusid Eestisse sõjapõgenikena ja registreerisid oma saabumise 07.04.2022

Politsei- ja Piirivalveametis. Laps elab ja käib Eestis koolis, on keskkonda integreerunud ja

soovib Eestis elada. Lapse harilik viibimiskoht on alates 07.04.2022 Eestis. Last puudutav

vaidlus oleks tulnud lahendada Eesti kohtus. Ukraina kohus ei olnud pädev asja menetlema.

2.2. Ukraina kohtumenetluses ei ole last kunagi ära kuulatud. Ukraina kohtulahend rikub lapse

parimaid huve, kuna laps ei soovi avaldajaga suhelda ja kardab avaldajat. Ukraina

kohtulahend ei kuulu Eestis tunnustamisele ega täitmisele, kuna see on vastuolus tsiviilasjas

nr 2-24-9366 tehtud 19.06.2024 määrusega.

2.3. Ema ei ole saanud Ukraina kohtult kohtukutset ega mistahes muud menetlust puudutavaid

dokumente. Emal ei olnud võimalust menetluses osaleda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 17.01.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja avaldaja

menetluskulud tema enda kanda ning vabastas avaldaja menetluskulude tasumisest. Ema

menetluskulud jäid tema enda kanda.

2-24-7572

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotles avaldaja avalduse läbivaatamist laste

hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise

Euroopa konventsiooni (Luxembourgi konventsioon) alusel. Ukraina on 19.04.2022 teatanud,

et tulenevalt sõjaolukorrast ei suuda Ukraina täita kõiki oma kohustusi, mis on võetud

Luxembourgi konventsiooniga seoses. Maakohtu hinnangul tuleb avaldus lahendada Eesti

Vabariigi ja Ukraina lepingu alusel õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (õigusabileping). Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse

abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja

koostöö konventsiooni (Haagi konventsioon) artikli 52 kohaselt ei mõjuta konventsioon

õigusabilepingu kehtivust lapse suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi tunnustamisel või

täidetavaks tunnistamisel. Lisaks on laps Ukraina kodanik.

3.2. Õigusabilepingu kohaselt, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole

territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusega, kelle

kodanik on laps. Otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadust

tuleb kohaldada nendel juhtudel (artikkel 28 lg-d 3 ja 5). Kuna laps on Ukraina kodanik, siis

oli Ukraina kohus pädev lahendit tegema.

3.3. Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest lubamisest võib keelduda, kui taotluse

algatanud isik või kostja ei võtnud asja protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule

ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset (õigusabilepingu artikkel 43 p

1).

3.4. Olukorras, kus oli teada, et ema ja laps elavad Eestis, oleks Ukraina kohus pidanud

kohtudokumendid (sh kohtukutse) emale kätte toimetama vastavalt õigusabilepingule.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Ukraina kohus oleks palunud Eestilt abi

kohtudokumentide kättetoimetamiseks emale, millest järeldub, et dokumente ei toimetatud

kätte õigusabilepingu kohaselt.

3.5. Asjas esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et ema oleks ka faktiliselt

kohtudokumendid (kohtukutse) kätte saanud. Ukraina kohtulahendis on märgitud, et kohus on

õigeaegselt pooli teavitanud kohtuistungi toimumise päevast ja kohast vastavalt Ukraina

tsiviilkohtumenetluse koodeksi artiklitele 128–130. Ema nimele väljastatud kohtukutse

28.11.2023 istungile saadeti Ukrainas asuvale aadressile. Rahvastikuregistri andmetel elab

ema Eestis alates 2022. aastast. Tõenditest ei nähtu, et ema oleks oma asukohta varjanud.

Avaldaja pidi tulenevalt tsiviilasjast nr 2-24-9366 olema juba 2022. aastal teadlik, et ema ja

laps viibivad Eestis. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et Ukraina kohtu 08.11.2023 väljastatud

kutse on emale tegelikult üle antud või et see oleks üldse talle saadetud (asjaomane lahter

kutsel on täitmata). Esitatud ei ole ka ühtegi tõendit selle kohta, et kohtukutse on puudutatud

isiku e-posti aadressile saadetud. Avaldaja esitatud tõendid ei kinnita seega kohtukutse

kättetoimetamist emale.

3.6. Lisaks ei ole Eestis võimalik täita kohtulahendit, mille täitmine on vastuolus hiljem

tehtud lahendiga (õigusabilepingu artiklid 3, 18 ja 30 lg 4). Ukraina kohtulahend on osaliselt

vastuolus (füüsilisi kohtumisi puudutavas osas) Eestis tehtud ja jõustunud 19.06.2024

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-9366. Viidatud määrus ei takista Ukraina kohtulahendi täitmist

üksnes lapsega tehniliste vahendite abil suhtlemise osas.

3.7. Maakohus leidis, et isegi kui Luxembourgi konventsioon kuulub kohaldamisele, siis tuleb

Ukraina kohtulahendi tunnustamisest ja täitmisest keelduda selle artikli 9 p 1 alapunkt a ja

artikli 10 p 1 alapunkti a alusel.

2-24-7572

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4.1. Avaldaja leiab, et ema oli teadlik kohtumenetlusest Ukrainas ja ta sai kohtu edastatud

menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt. Avaldaja on kohtumenetluse raames kohtuga ka

suhelnud. Ukraina kohtulahend oli sisuline lahend ja emal oli võimalik see vaidlustada. Emale

oli tagatud võimalus kohtumenetluses osaleda.

4.2. Ukraina asutustel puudub ligipääs Eesti rahvastikuregistrile ja seetõttu ka teadmine, et

ema viibib Eestis. Kohustus teavitada oma elukoha muutmisest lasus emal endal. Olukorras,

kus Ukraina kohtulahendis on viidatud riigi seadustele ning kinnitatud, et menetlusosalistele

on kohtukutsed selle riigi seaduse järgi nõuetekohaselt edastatud, on oluline välja selgitada,

kuidas tuleb tõlgendada Ukraina tsiviilkohtumenetluse koodeksi sätteid. Kuna Ukraina

kohtulahendis on märgitud, et kohtukutsed olid kätte toimetatud, ei olnud Eesti kohtul alust

seda kahtluse alla seada. Kui maakohus jõudis vastupidisele järeldusele, siis oleks maakohus

pidanud lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 234, välisriikide õigusinfo

Euroopa konventsiooni artiklist 1, rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lg-st 3 ja § 4 lg-st 3

ning õigusabilepingu artiklist 15. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et emale ei

toimetatud kohtukutset kätte.

4.3. Pärnu Maakohtu 19.06.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-9366 ei ole vastuolus

Ukraina kohtulahendiga vähemalt osas, milles avaldajal on lubatud suhelda lapsega

videovahendusel iga päev 30 minutit. Puuduvad Luxembourgi konventsiooni artiklis 9 p 1 a ja

artiklis 10 punktides 1 a ja b sätestatud eeldused Ukraina kohtulahendi tunnistamisest ja

täitmisest keeldumiseks.

Ema seisukohad

5. Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Avaldaja poolt tunnustamiseks esitatud Ukraina kohtulahend oli esialgse õiguskaitse

lahendamist puudutav kohtulahend. Praeguseks on Ukraina kohus jätnud kohtuasja nr

175/3823/23 läbi vaatamata ja menetluse lõpetanud. Ukraina kohus leidis, et asi ei allu

Ukraina kohtule.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta (TsMS § 657 lg 1

p 2¹ koostoimes §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja 03.02.2025

määruskaebusele lisatud tõendid (väljavõtted elektroonkohtust dokumentide kättetoimetamise

2-24-7572

ja esitamise kohta) ning ema 10.02.2025 seisukohale lisatud tõendi (Ukraina kohtulahend

asjas nr 175/3823/23 koos tõlkega).

9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kohtulahend, mille tunnustamist

ja Eesti territooriumil täidetavaks tunnistamist avaldaja taotles, oli kohtuotsus, mille

tunnustamine ja täitmine langeb õigusabilepingu reguleerimisalasse. Ukraina kohtulahend,

mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist avaldaja taotles, ei olnud sisuline lõpplahend

(kohtuotsus), nagu ka avaldaja määruskaebuses eksitavalt märgib (dtl 325, p 3.4).

Ukraina kohtulahendis on märgitud, et osaliselt rahuldatakse esialgse õiguskaitse taotlus (dtl

39 esimene lõik: to partially satisfy the statement of U.Z for the application of the injunctive

relief in the claim). Samuti on Ukraina kohtulahendis märgitud, et menetlus algatati

18.08.2023 ning 04.09.2023 esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (dtl

35: By the Decision of the Dnipropetrovsk District Court of Dnipropetrovsk region dd. 18

August 2023, proceedings were initiated in the case. On 4 September 2023, the Plaintiff

appealed to the local court with a statement for the injunctive relief of the claim requesting to

determine the time of A. V. U.Z's communication with the son, X. U.Z […]“. Seega on Ukraina

kohtulahendi puhul tegemist lahendiga esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.

10. Õigusabilepingu artikli 40 lõike 1 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled

vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi

põhjustatud kahju hüvitamise kohta. Artikli 41 lõike 1 kohaselt kuulub otsuste täitmise loa

taotluse läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb

täita. Õigusabilepingu artikkel 43 reguleerib kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest

keeldumist. Kõik viidatud õigusabilepingu artiklid käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabileping

ei reguleeri muude kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist.

Eelnevast järeldub, et õigusabilepingu kohaselt ei kuulu menetluslikud kohtulahendid, seega

ka kaitsemeetmeid kohaldavad määrused kummagi riigi poolt tunnustamisele ega täitmiseks

tunnistamisele. Kuna õiguslepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste

tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saa Eesti Vabariigi kohus Ukraina kohtu esialgse

õiguskaitse määrust Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada.

11. Õigusabilepingu artikli 30 lõike 4 kohaselt võib teise lepingupoole eestkoste- ja

hooldusorgan edasilükkamatutel juhtumitel ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab

esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale

eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta

teistsugust otsust. Viidatud õigusabilepingu artikli kohaselt oleks avaldajal tulnud

kaitsemeetmete kohaldamist taotleda Eesti kohtult, kui avaldaja soovis asjaomase

kohtulahendi täitmist Eesti Vabariigis.

12. Ringkonnakohus asendab maakohtu määruse põhjendused eeltooduga.

13. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu Ukraina kohtu esialgse õiguskaitse määrus

õigusabilepingu kohaselt Eestis täidetavaks tunnistamisele, ei hinda kolleegium

määruskaebuse ülejäänud väiteid. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise menetluses ei hinnata kohtulahendi sisulisi asjaolusid, vaid üksnes kohtulahendi

tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalseid eeldusi (vt RKTKm 20.10.2021, 2-20-

715, 12).

2-24-7572

14. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Ukraina kohtulahendit ei saa tunnustada ja täidetavaks

tunnistada ka seetõttu, et Ukraina kohus on asjas menetluse lõpetanud (tõlge dtl 353–357).

Sellest asjaolust oleks avaldajal tulnud kohut teavitada (TsMS § 200 lg 1). Ukraina kohus

lõpetas menetluse enne, kui avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse (vrd dtl

324 ja 353).

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172

lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Ema ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad

emal kindlaksmääratavad menetluskulud. Vastavalt Pärnu Maakohtu 04.10.2024 määrusele ei

ole avaldajal kohustust hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis seonduvad

tema esindamisega siinse tsiviilasja menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)