2-22-13399/53 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-13399

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-22-13399

Tsiviilasi

A N hagi P S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

16 619,57 eurot

Kohtuistungid

25.04.2023, 20.06.2023, 07.09.2023, 10.03.2025

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A N (IK XXX; elukoht: XXX)

Hageja esindaja:

Roman Ippolitov (e-post:

roman.ippolitov777@gmail.com)

Kostja: P S (IK XXX; elukoht: XXX)

Kostja esindaja:

Olga Väina – Kesler

(ramstor.ou@mail.ru)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda välja E OÜ ja OÜ P vahel sõlmitud

üürileping.

2. Rahuldada hagi põhinõude osas täielikult ja viivisenõude osas osaliselt.

3. Mõista kostja P S hageja A N kasuks välja põhivõlgnevus summas 12 400 eurot,

perioodil 17.11.2019 – 30.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 6483,03

ning lisanduvad viivised põhinõudelt (12 400 euro) alates 01.05.2025 kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

1 / 7

2-22-13399

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

1. Hageja on 08.09.2022 esitanud Viru Maakohtule hagi, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista 12 400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 2976 eurot

ja jooksvad viivised kuni summa tasumiseni.

2. 2019 aasta veebruaris tegi kostja hagejale ettepaneku organiseerida ühine ettevõte,

avada baar. Kostja pakkus hagejale, et kannab ta OÜ P B-kaardile juhatuse liikmena.

Kostja tegutses baari majandamisel OÜ P kaudu, mis oli tema elukaaslase omandis.

Hageja nõustus ettevõtmist rahastama. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Kostja valis baari

asukohaks hotelli Etapp asukoha, XXX ja andis sellest hagejale teada. Baari üür oli 600

eurot kuus. Hageja leiab, et temal ja kostjal oli ühine eesmärk asutada baar, et hakata

kasumit teenima. Pooled leppisid kokku panustes ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja

pidi panustama rahalisi vahendeid, investeerides raha baari asutamisesse ja seadmete

ostmisesse. Kostja panuseks oli alguses baari asutamise ja käivitamisega seonduv

asjaajamine, seejärel baari majandamine. Poolte soov oli sõlmida seltsinguleping.

Alternatiivselt võib olla tegemist vaikiva seltsinguga või laenulepinguga. Hageja

nõustust tingimustega ja kostja kirjutas üürilepingule alla. Üürilepingu sõlmisid E OÜ ja

OÜ P. Kevadel ja suvel andis hageja kostjale tema palvel kokku 12 400 eurot. Sularaha

anti vähemalt nelja osamaksena. Sularaha anti tunnistajate juuresolekul, dokumente ei

vormistatud. Kostja kulutas raha üürimakse tegemiseks ja seadmete ostmiseks. Hageja

andis baari ka talle kuuluva mööbli, maksumusega 650 eurot. Mööbli andis kostja

üürivõla katteks üürileandjale E OÜ-le. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt pidi baar

avama 2019 suve alguses, kuid enamasti oli baar kinni. Kostja ei esitanud hagejale

aruandeid ega raamatupidamisdokumente. Kostja oli pidevalt baari töötamise ajal seal

purjus ja väitis, et see on tema isiklik asi. 17.09.2019 teatas hageja, et soovib kostjalt

raha tagasi, kuna ei pea võimalikuks sellisel viisil ühist ettevõtmist jätkata. Kostja ei

olnud oma lubadusi täitnud. Hageja palus kostjal teha ettepanek, kuidas ta kavatseb raha

tagastada. Kostja tegi ettepaneku äri müüa ja peale müüki saaks hageja raha tagasi,

samas ei olnud kostja ise ettevõtte omanik. Kostja on tunnistanud 12 400 euro saamist,

kuid lisaks sellele on hageja panustanud ka oma raha baari tegevuse jaoks, ostes kaupu

ja tellides teenuseid. Hageja esitas 27.11.2019 kuriteoteate, prokuratuur ei alustanud

kriminaalmenetlust. Kui hageja hakkas raha nõudma, siis baari tegevus praktiliselt

lõppes. OÜ P juhatuse liige hagejaga ei suhelnud. Hageja ei soovinud ettevõtte

igapäevase majandustegevusega tegeleda. Kostja elukaaslase avalduse alusel alustati

hageja suhtes kriminaalasja ja selle uurimise käigus tunnistab kostja raha võtmist.

Hageja leiab, et kaaluda on vaja ka tehingu tühistamise regulatsiooni. Kuna kostja ei

täitnud omapoolseid lubadusi, siis kostja pettis teda. Lisaks ei teavitanud kostja teda

tegelikest asjaoludest - OÜ P tegelikust omanikust ja juhatuse liikmest, asjaolust, et

hagejast ei saa kunagi OÜ P omanikku või juhatuse liiget. Kostja viis hageja tahtlikult

eksimusse ja hoidis teda eksimuses. Hageja ja kostja vaheline tehing on tühine ja raha

tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist

seaduses sätestatud määras. Nõue on muutunud sissenõutavaks 17.09.2019.

2 / 7

2-22-13399

3. Vastuseks kostja esitatud tõenditele selgitab hageja, et arved, mis on väljastatud OÜ-le

P ei ole automaatselt tõendiks, et nende ostmiseks on kasutatud hageja raha ja neid

kasutati baari tegevuseks. Kui nimetatud arvete eest ostetigi baari jaoks vajalikke kaupu

ja seadmeid, siis on selgusetu kuhu need jäid peale baari tegevuse lõppu.

4.

24.03.2025 on hageja täiendavalt selgitanud, et isegi kui kostjal või hagejal oli tahe või

soov seltsingut luua, see eesmärk ei olnud saavutatud ning hageja soovis lihtsalt

mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt saada tagasi oma raha, mille ta kostjale laenas.

Arvestades kostja suhtumist ärijuhtimisse, tema käitumist, eksimusse viimist seoses

hageja ettevõtte juhatuse liikmeks võtmisega, suhtumist võõrasse rahasse ja sellesse,

kuidas ta raha vastutustundetult ja aruandeta kulutas, on võimatu 100-protsendilise

kindlusega väita, et tegemist on seltsinguga ja ühise eesmärgi saavutamisega. Hageja

raha paigutati kostja elukaaslasele kuuluvasse äriühingusse, seega oli ühine tegevus

kostja ja OÜ P vahel. Hageja laenas raha füüsilisele isikule, kes investeeris selle ilma

loata oma naise ettevõttesse ja äritegevuse ebaõnnestumisel pidi raha hagejale

tagastama. OÜ P kuuluva vara võttis hageja pandiks, arvates, et tegemist on kostjale

kuuluva varaga. Hageja soovis sellega tagada laenu tasumist. Hageja on seisukohal, et

poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja kostja on tunnistanud laenu tagastamise

kohustust.

Kostja seisukoht

5.

18.10.2022 esitas kostja seisukoha ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluses ei ole

esitatud tõendit, et hageja oleks kostjale andnud üle 12 400 eurot. Kostja ei ole hagejale

teinud ettepanekut ühise ettevõtte asutamiseks. OÜ P omanik ja juhatuse liige on O M,

kostja ei saanud pakkuda, et hageja saaks ettevõtte omanikuks. O M allkirjastas ka baari

rendilepingu. Kostja ei tunnista seltsingulepingu sõlmimist, tal puudus hagejaga ühine

eesmärk. Kostja ei ole laenu saanud. Kostja ei tunnista ka raha saamist.

6.

19.05.2023 seisukohas selgitas kostja, et hageja nõustus investeerima äriühingusse, et

avada baar. Kostja teostas oma osa lepingust, avas äriühingu, võttis rendile baari, ostis

seadmed ja kandis kulud.

7.

14.08.2023 seisukohas tunnistab kostja, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

seltsinguleping ühise eesmärgi saavutamiseks ehk baari avamiseks ja seejärel

äritegevusest saadava kasumi jagamiseks. Hageja osalus oli rahaliste vahendite

panustamine ja kostja panus oli äritegevuse korraldamine ehk vajalike seadmete

ostmine, äriruumi üürile võtmine, remontimine ja baari töö korraldamine. Kostja on

seisukohal, et seltsingu osapooleks on ka OÜ P, kelle ülesandeks oli lepingute

sõlmimine, tellimuste vormistamine, tööjõu töölevõtmine ja asjaajamine. Kostja esitatud

tšekke on vajalik hinnata kogumis. Hageja, kostja ja OÜ P panused olid võrdsed. Baar

suleti 2019 lõpus ja kasumit ei olnud. Sellega lõppes ka poolte seltsinguleping. Kuna

hageja omastas baariäri korraldamiseks soetatud vara, siis on võimalik järeldada, et

tema seltsingualane panus on tagastatud. Kui selgub, et tagastatud panuse suuruse ei ole

teiste seltsinguosalistele tagastamisele kuuluvate panustega võrdväärne, siis on kostja ja

OÜ P nõue hageja vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb põhinõude osas täielikult rahuldada ja viivisenõude

osas osaliselt rahuldada.

3 / 7

2-22-13399

9. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse nõuda välja E OÜ ja OÜ P vahel sõlmitud

üürileping, kuna kohus leiab, et nimetatud leping ei oma asja lahendamise seisukohalt

olulisust (TsMS § 238 lg 4). Hagejal on olnud võimalus seltsingu tõendamiseks esitada

muid tõendeid ning E OÜ ja OÜ P ei tõenda hageja ja kostja vahel seltsingu sõlmimist.

10. Kohus peab esmajoones tuvastama, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

seltsinguleping. Hageja on varasemalt menetluses jaatanud võimalust, et poolte vahel oli

seltsinguleping sõlmitud. Samas viimastes dokumentides on hageja jõudnud

seisukohale, et pooltel puudus ühine tahe eesmärgi saavutamiseks. Kostja on esmalt

seltsingulepingu sõlmimist eitanud, kuid alates 14.08.2023 seisukohast on olnud

veendumusel, et seltsinguleping oli sõlmitud hageja ja kostja, aga ka OÜ P vahel.

11. Riigikohus on 3.04.2024 tsiviilasjas 2-21-9962 tehtud otsuses selgitanud, et hageja on

esitanud kostja vastu hagi raha saamiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte

olemasolu VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või

seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb

kohtul üldjuhul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe või

mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases

järjekorras, kas poolte vahel võib olla mõni lepinguväline võlasuhe (vt Riigikohtu

15.05.2013 tsiviilasjas 3-2-1-57-13 tehtud otsus, p 11). Riigikohtu pikaajalise praktika

kohaselt on õigussuhte kvalifitseerimine tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1

kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 alusel

on õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus ja Riigikohus

(vt nt RKTKo 01.11.2023, 2-20-5571/91, p 12). Samas aga ei tähenda see, et kohus

peaks kontrollima hageja nõuet nendel õiguslikel alustel, mille kohta ei ole

menetlusosalised nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt

RKTKo 04.05.2022, 2-19-121704/50, p 11).

12. Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab

tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole

võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb

lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud

lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut

VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5

p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille

pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist

praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb

lepingu tõlgendamisel lähtuda (Riigikohtu 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09,

p 11; 12.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1-19-14, p 19).

13. Poolte ühise tahte välja selgitamine on menetluses olnud keeruline. Kostja arusaam, et

seltsinguleping on sõlmitud hageja ja kostja ja OÜ P vahel ei vasta kuidagi hageja

varasemale arusaamisele, et hageja ja kostja vahel võis olla sõlmitud seltsinguleping.

Hageja vastas vande all ülekuulamisel küsimusele, kas ta teadis, et ta sõlmib nii kostja

kui ettevõttega koos seltsilepingu, et kuuleb seda esimest korda (dtl 393). VÕS § 580 lg

4 / 7

2-22-13399

1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud

viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla

igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara

seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Seltsingulepingu sätete

kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine (Riigikohtu 2.12.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-15, p 14 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Ühise

eesmärgi väljenduseks on üldjuhul majanduslikult ühise varalise väärtuse kestev

loomine (RKTKo 3-2-1-109-14, p 19). Eelduslikult võiks hageja ja kostja ühiseks

tegevuseks olla ettevõtlus – baari käivitamine ja pidamine. Kohus leiab, et esitatud

asjaolude pinnalt ei ole sellise ühtse eesmärgi tuvastamine võimalik ei poolte

tahteavalduste ega ka sarnase isiku arusaamise järgi. Hotellis Etapp asukohaga, XXX,

pidas baari OÜ P (dtl 15) ja selle ettevõttega ei olnud hageja ega ka kostja seotud.

Hagejale ettevõttes OÜ P osalust kostja pakkuda ei saanud, kuna polnud ka ise selle

omanik (dtl 403). Hageja ei tunnista, et oleks koos OÜ-ga P ühist eesmärki omanud (dtl

392, dtl 393). Hageja on selgitanud, et ta huvi raha andmisel oli uue koha avamine,

mitte niivõrd konkreetse baari koos tegemine (dtl 394). Olenemata esitatud piltidest (dtl

498 - 514, dtl 161 jj), raamatupidamisdokumentidest (dtl 487 - 495) ning tšekkidest (dtl

258 – 341), siis on kohus seisukohal, et hageja ja kostja tegevuses ei ole võimalik

tuvastada ühtset eesmärki ja nende tegevuse eesmärgiks ei olnud ühise varalise väärtuse

kestev loomine. Pildid ja dokumendid ilmestavad OÜ P tegevust, millega hageja ei

olnud kuidagi seotud.

14. Järgmiseks analüüsib kohus kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Laenulepingut

reguleerib VÕS § 396 lg 1, mis näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja,

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei tunnista laenulepingu sõlmimist, hageja

on laenulepingu olemasolu jaatanud menetluse algusest peale ning 24.03.2025 jõudnud

järeldusele, et poolte vahel oli laenuleping. Kohtule ei ole esitatud laenulepingut ja

samuti on tõendid poolte otseste tahteavalduste osas vastuolulised. Kohus leiab, et siiski

arvestades poolte vande all antud ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid tuleb asuda

seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Esmalt on kinnitust leidnud, et

hageja on kostjale raha andnud. Kostja tunnistab 12 400 euro saamist hagejalt (dtl 16,

tõlge dtl 17, dtl 395, dtl 220). Samuti on tõenditest nähtuvalt võimalik jõuda järeldusele,

et pooltel oli tagasimaksmise kokkulepe. Hageja on vande all andnud ütlusi, et:

“Esialgu ei olnud tähtaegu, ei arutanud. Eeldus oli see, et raha tagastatakse tulevase

kasumiga.” (dtl 391). Kostja on omalt poolt kinnitanud, et: „Meil oli A N kokkulepe, et

baar hakkab tööle ja toob tulu ja sellest tulust saab esialgu tema raha ja pärast, kui ta

saab oma raha, seejärel jagame kasumi omavahel” (dtl 395). Kostja on ka lisanud, et:

“A läks 2019.a oktoobris kõrvale ja tema sõnade kohaselt ta ütles, et nüüd on see kõik

sinu oma. Pärast ma pakkusin müüa maha baari selleks, et tagastada talle raha. Mulle

endale ei olnud midagi vaja.”

15. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut (Riigikohtu

17.05.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-17, p 12). Kostja ei ole tõendanud vastupidist ja

on väitnud esmalt, et pole üldse raha saanud ning hilisemalt on olnud seisukohal, et raha

anti seltsingulepingu panusena. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei

ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu

ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda,

teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Materjalidest ei nähtu täpset laenulepingu

5 / 7

2-22-13399

ülesütlemise kuupäeva. Hageja väidab, et andis kostjale 17.09.2019 teada, et soovib

raha tagasi saada. Kostja on kinnitanud, et „[…] A lõpetas finantseerimist septembrist.“

(dtl 396). Pooltevahelisest sõnumivahetusest selgub, et 15.09.2019 on hageja saatnud

kostjale sõnumi „arutame võlgade tasumise võimalusi“ ja „Esmaspäeval ootan lõuna

paiku“. 15.09.2019 oli pühapäev. Kostja ülekuulamisel politseis on kostja andnud ütlusi,

et: „Ma sõitsin kokkulepitud esmaspäeval A juurde. Me rääkisime, kuidas tagastada A

raha. Ma ütlesin talle, et tehnikat ma müüma ei hakka, et vaja on müüa äri ja siis ta

saab oma raha kätte“.(dtl 231). Seega võib järeldada, et kostja sai teada hageja soovist

laenuleping üles öelda 16.09.2019 ja saada tagasi laenatud raha. Riigikohus on

11.12.2024 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-13673 märkinud, et: „Kuna tähtajatu

laenulepingu saab VÕS § 398 lg 1 teise lause alusel üles öelda, teatades sellest

laenusaajale ette vähemalt kaks kuud, saab tähtajatu laenulepingu lugeda hagis

sisalduva ülesütlemisavaldusega lõppenuks kahe kuu pikkuse etteteatamistähtaja

möödumisel hagi kostjale kättetoimetamisest.“ Samas lahendis on Riigikohus

selgitanud, et: „VÕS § 398 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole laenulepingu korraliseks

ülesütlemiseks vajalik muude materiaalõiguslike eelduste täitmine peale selle, et

ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea välja

tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud.“ Seega

pidi kostja raha tagastama 16.11.2019. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevus summas 12 400 eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna nõue muutus

sissenõutavaks 16.11.2019, siis perioodi 17.09.2019 – 16.11.2019 kohus viivist välja ei

mõista. Kostjalt tuleb viivis välja mõista perioodi 17.11.2019 – 30.04.2025 eest summas

6483,03 (kasutatud rakenduse viivisekalkulaator.ee abi). Alates 01.05.2025 mõistab

kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 12 400

eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (TsMS § 367).

17. Kohus ei anna hinnangut hageja karistusregistri väljavõttele (dtl 480) ja hageja esitatud

piltidele kostja tegevusest (dtl 524 – 527), kuna see ei oma tsiviilasja lahendamise

seisukohalt olulisust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

19. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo

6 / 7

2-22-13399

Kohtunik

7 / 7