Legislator Case Law & Legislation
2-23-103031/15 AI generated

2-23-103031/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-103031/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M.C vaheline kompromiss järgmiselt: Jätta tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse

Legislator headnote

AI generated

2-23-103031/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M.C vaheline kompromiss järgmiselt: Jätta tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103031

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.C vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806);

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post xxx);

Kostja: M.C (isikukood XXX, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M.C vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1.

Kostja M.C tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr xxx

(Swedbank) viitenumbriga xxx võlgnevuse 162,96 eurot järgmise

maksegraafiku järgi:

1.1.1. 15.04.2025 osamakse 50 eurot;

1.1.2. 15.05.2025 osamakse 50 eurot;

1.1.3. 15.06.2025 osamakse 62,96 eurot.

1.2.

Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

2. Tagastada riigilõiv 37,50 eurot hageja arvelduskontole nr xxx.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-103031.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 1.1, poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.C vastu võla nõudes.

2. Hageja esitas 28.04.2025 kohtule kompromisslepingu ning pooled palusid käesoleva

menetluse lõpetada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p

4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause

kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel

antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi

täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud

kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1

p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt

poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool hagi esitamisel

tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. TsMS § 150 lg 3

kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 75 eurot. Hageja taotlusel kuulub

hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 37,50 eurot hageja arveldusarvele nr xxx.

8. TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib,

et pooled on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega

kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik