2-21-7537/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Karolin Kirss

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7537

Tsiviilasi

U. M. pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik: U. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Võlgniku pankrotihaldur: Oliver Ennok (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada U. M. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja

jaotis kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete jaoks:

Nr

Võlausaldaja nimi

Rahuldamata jäänud

nõue eurodes

Järk

Jaotise %

1. Eesti Vabariik Maksu-ja

Tolliameti kaudu (70000349)

II

0,45

2. Kohtutäitur H. K.

II

0,70

3. Kohtutäitur A. P.

900,16

II

1,35

4. AS F (xxxx)

5433,22

II

8,16

5. O OÜ (xxxx)

6364,53

II

9,56

6. S AS (xxxx)

36 450

II

54,75

7. Kohtutäitur K. P.

752,10

II

1,13

8. P AS (xxxx)

15 908,46

II

23,90

9. TÜ E (pankrotis) (xxxx)

26 072

III

Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

3. Vabastada pankrotihaldur Oliver Ennok U. M. pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata pankrotihaldur Oliver Ennoki tasuks 2200 eurot, millele lisandub käibemaks 484

eurot, kokku 2684 eurot väljamaksega haldurit teenindavale büroole Pankrotihalduribüroo

Ennok OÜ (registrikood 11028941).

5. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu määrata pankrotihalduri tasu menetlusabi korras riigi

vahenditest summas 380 eurot (sh km) ning maksta see välja büroole, mille kaudu haldur

tegutseb - Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, arvelduskonto nr xxxx.

6. Pankrotihalduri tasu osas, mida menetlusabi ei kata, s.o summas 2304 eurot, jätta võlgniku

kanda.

7. Algatada U. M. kohustustest vabastamise menetlus.

8. Nimetada võlgniku U. M. usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

võlanõustaja A.-L. A. (isikukood xxxx, e-post: xxxx ja XXX).

9. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Tartu Maakohtule ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Harju Maakohtu 22.10.2021 määrusega kuulutati välja U. M. pankrot, pankrotihalduriks määrati

Oliver Ennok. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ja võlgniku vande andmise ajaks

määrati 09.11.2021. a. Pankroti väljakuulutamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded

22.10.2021.a. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 10.05.2022 kohtumäärusega.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande PankrS § 158 alusel. Pankrotihaldur esitas aruande ning

halduri tasu kinnitamise taotluse. Aruande kohaselt ei jätku pankrotimenetluses pankrotivarast

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri

hinnangul oleks kohtu deposiiti vaja pankrotimenetluse kulude katteks tasuda 3000 eurot, et vältida

pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus tegi vastava

määruse ja avaldas selle, kuid deposiiti ei tasutud.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4

kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine

toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa.

Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on

põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna

võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse

raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende

rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 p 4

alusel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus

täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või

kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud

nõuetele vastuväiteid.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel

ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS

§ 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna 2200 eurot, millele lisandub käibemaks

484 eurot, kokku 2684 eurot. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri

aruandest nähtuvalt palub pankrotihaldur hüvitada pankrotihalduri tasu osaliselt pankrotivarast ning

riigi vahenditest summas 380 eurot (sh km). Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem

kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv

pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja

arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus asub

seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud

teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud

määras, so summas 2684 eurot (km-ga).

PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused

oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi

kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Haldur on palunud määrata halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras.

Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid

pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril

õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks piisavas

ulatuses vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on

põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult

riigi tuludesse välja, olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem

kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks

kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 380

eurot (sh km) büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud pankrotihalduri tasu, mida

menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku kanda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus

esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158

lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173

nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud

juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses

sätestatud kohustusi.

PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2

sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise osas. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada

tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesannete täitmise kohustuse paneb

kohus võlanõusajale A.-L. A. (A.), kes on andnud kohtule vastava nõusoleku.

Kohus selgitab, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma

(PankrS § 172 lg 2).

TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja,

likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda

temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi.

Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama

kohtule aruande kord aastas.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud

kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

kohtunik