1-24-985/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-985 (23259050502)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Jaakus

Rahvakohtunikud Liina Jüriso ja Anu Aleste

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Prokurör

Viru

ringkonnaprokuratuuri

I

osakonna

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Kriminaalasi

Sulev Kivilo süüdistuses KarS § 113 lg 1 – KarS

§ 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

SULEV KIVILO, isikukood 37406172238; XXX;

elukoht XXX (viibib Viru Valglas, Ülesõidu 1,

Jõhvi); XXX; emakeel XXX; ei tööta; 3 kehtivat

kriminaalkaristust, viimati Viru Maakohtu

17.10.2023 otsus nr 1-23-6085 KarS § 199 lg 2 p 9

järgi tingimisi vangistus 1 aastat 3 kuud KarS § 74 lg

1 järgi katsajaga 3 aastat, 5 kehtivat väärteokaristust.

Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 02.11.2023,

tõkend jäetud muutmata.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Kadi Sitska riigi õigusabi

korras, Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid, Pärnu

mnt 20, Tallinn, e-post: kadi.sitska@gmail.com

Kannatanud

E S (isikukood XXX), elukoht XXX

S AS (registrikood XXX), asukoht Pärnu mnt 238,

Nõmme linnaosa, Tallinn, 11624, Harju maakond,

esindaja

Maria

Papunova,

e-post:

maria.papunova@selver.ee

R OÜ (registrikood XXX), asukoht Ehitajate tee,

110e, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju

maakond, esindaja Karin Kärmas, e-post:

rakvere@realkeskus.ee

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180

lg 1, 3, § 306, § 310, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada SULEV KIVILO KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (14.09.2023 episood) süüdi ja

karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega

nr 1-23-6085 ning lugedes käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks eelmise,

s.o Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085 mõistetud raskema karistusega

1 aasta 3 kuud vangistust, mõista Sulev Kivilole liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm)

kuud vangistust.

Tunnistada SULEV KIVILO KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (18.10.2023 episood) süüdi ja

karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada SULEV KIVILO KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista

8 (kaheksa) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Sulev

Kivilole liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega

nr 1-23-6085 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning mõista

kohtuotsuste kogumis Sulev Kivilole lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat 3 (kolm)

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sulev Kivilo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg

alates 02.11.2023 ning Sulev Kivilo karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema

kahtlustavana kinnipidamise aeg 02.11.2023.

TÕKEND

Sulev Kivilole kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni,

seejärel tõkend vahistamine tühistada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria-ja psühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr

7.1-3/352) summas 2600 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistliku ja

vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasu kohtumenetluses sõidule kulunud aja eest ja sõidukulud

kokku summas 618,29 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1, 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Sulev Kivilolt

menetluskuluna sundraha 2215 (kaks tuhat kakssada viisteist) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sulev Kivilolt menetluskuluna tunnistaja

Liana Kuznetsova menetlusest osavõtuga seotud sõidukulu 8,50 (kaheksa eurot 50 senti) eurot

riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Sulev Kivilolt menetluskuluna

ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 1415 (üks tuhat nelisada viisteist) eurot

riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sulev Kivilolt välja määratud kaitsja

vandeadvokaat Siim Mõistliku ja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasu kohtueelses menetluses

ja kohtus osutatud õigusabi eest summas 3978,16 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend

kaheksa eurot ja 16 senti) eurot riigituludesse.

Sulev Kivilol tuleb menetluskulud kokku summas 7616,66 (seitse tuhat kuussada kuusteist

eurot ja 66 senti) eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447,

Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700013373 ning selgitus: „Sulev Kivilo, 1-24-

985, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel: nuga, kui süüteo toimepanemise vahend, mis on antud 11.01.2024 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sulev Kivilole tema vara:

- mobiiltelefon Sony Xperia, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti

nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

- plätud, teksad (koos rihmaga) ja pusa, mis on antud 27.11.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 23ATH27298) alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

Salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde:

DVD-plaat fotodega sündmuskohalt kaasa võetud noast, DVD-plaat kannatanu E S poolt e-

kirja teel saadetud fotodega vigastustest, DVD-plaat Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega

nõudekirjale, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestisest, häirekeskuse kõne ja patrulli tehtud

fotodega sündmuskohast, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestiste ja kriminalisti poolt

tehtud fotodega sündmuskohast, DVD-plaat 14.09.2023 Selveri kaupluse turvakaamera

salvestistega, DVD-plaat 18.10.2023 Realiseerimiskeskuse turvakaamera salvestisega.

TSIVIILHAGID

Kannatanu S AS (registrikood XXX) tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 67,11 (kuuskümmend seitse eurot, 11

senti) eurot, mis kanda kannatanu S AS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS.

Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 31,95 (kolmkümmend üks eurot, 95

senti) eurot, mis kanda R OÜ XXX Swedbank AS.

Kohtuotsus edastada kannatanutele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS

Sulev Kivilot (Kivilo) süüdistatakse selles, et tema 02.11.2023 kella 00:00 paiku oma elukohas

XXX asuvas majas lõi korduvalt, s.o viiel korral, E S 20 cm pikkuse teraga kööginoaga

rindkere- ja kõhupiirkonda. Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0343 järeldustest nähtuvalt tungisid

kolm torkelõikehaava E S kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde, s.o elutähtsatesse organitesse,

ning vigastasid paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt ning kaks torke-lõike- või

lõikehaava vigastasid E S vasakut küünarvart. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tunginud

haavad olid eluohtlikud ning haavad vasakul küünarvarrel põhjustavad tervisekahjustuse

kestusega vähem kui neli nädalat. Peale rünnet lahkus Sulev Kivilo majas asuvasse teise tuppa

ning läks magama. Sulev Kivilo tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu

surm saabumata vaid seetõttu, et rünnaku juures viibis L K, kes koheselt häirekeskust teavitas.

Lüües mitmel korral kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 20 cm, piirkonda, kus

üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid, Sulev Kivilo teadis, et võib niimoodi E S

surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega E S surma

põhjustamise suhtes ning tema tegevus oli suunatud E S tapmisele. Seega Sulev Kivilo,

vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku

tapmist, mis jäi lõpule viimata Sulev Kivilost mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS § 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sulev Kivilot süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 28.01.2020 Viru

Maakohtu otsusega nr 1-19-9926 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 14.08.2020 Viru Maakohtu

otsusega nr 1-20- 5767 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja 17.10.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-

23-6085 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning isikuna, kelle jaoks on kujunenud vargused

harjumuspäraseks eluviisiks, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: -

14.09.2023 kella 09:58 paiku XXX asuvast kauplusest Krooni Selver kolm pudelit viina „Gold

Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot, kolm pudelit veini „Merlot Collezione“ koguväärtusega

23,97 eurot ja kolm pakki keefirit „Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot, kokku kaupa

koguväärtuses 67,11 eurot, asetas eelnimetatud kaubad käes olevasse ostukorvi ning lahkus

ostukorviga kaupluse sissepääsuväravate kaudu; - 18.10.2023 kella 12:56 paiku Lääne-Viru

maakonnas XXX asuvast kauplusest R ühiselt ja kooskõlastatult koos A H viis pudelit viina

„Laua viin“ koguväärtusega 31,95 eurot, kandes seljakotti, kuhu A H tõstis riiulilt viis

viinapudelit ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata ning väljus kauplusest

turvavärava kaudu. Seega Sulev Kivilo, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, võttes

tahtlikult ja süstemaatiliselt isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Sulev Kivilole esitatud süüdistus

KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi.

1. Esmalt analüüsib kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistust KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ehk tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma

põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab

kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Kaitstav õigushüve on inimese elu.

Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, see tähendab, et selle toimepanemine on

võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus

seoses (Riigikohtu lahend 3-1-1-28-03). Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese

surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi

objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes.

Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Sulev Kivilole esitatud süüdistus

põhjendatud ning Sulev Kivilo talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime

pannud.

Kannatanu E S ütlustega on tõendatud, et Sulev Kivilo tuli talle kallale. Mäletab, et Sulev

Kivilo oli ta peal, vehkis noaga ja karjus midagi: „löön su maha või annan peksa“.

Kannatanu E S andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 46-53), et 01.11.2023 ta elas XXX, üüris

sõbralt kinnistul asuvat kahekordset elamut. Tema asus sinna majja elama 2023 aasta suvel,

Sulev Kivilo tuli majja elama sügisel 2023.

Sündmused said alguse 01. novembril. Sel päeval käsid Suleviga linnas, aga mida täpselt tegid,

seda ei mäleta. Ainuke asi mis ta sellest päevast teda sai, oli see kui talle üks taksojuht ütles, et

nad olid käinud veel linnas õhtul ja kasiinos. Päevased käimised on ta pannud hiljem kokku

tšekkide, taksojuhtide ja kõigi teiste tõenditega. Kas linnas jõi, seda ei oska öelda. L K said

linnas kokku, see tuli ka hiljem välja. Mäletab, et L oli öösel nende elamus ja ta hoidis tal

verejooksu kinni. Kui ta koju tagasi läks, see oli 14-ndal, siis ta avastas, et süüa oli tehtud, et

kõik majas oli hapuks läinud. Ta isegi ei tea seda täpselt millega teda löödi. Kui L oli seal siis

tegi tema tavaliselt süüa. Sellest, mis temaga juhtus, ei mäleta midagi. Kui politseis rääkis, siis

midagi mäletas, hiljem tuli talle meelde, et Sulev oli ta peal, vehkis noaga ja karjus midagi, et

löön su maha või annan peksa, täpset sõnastust ei mäleta. Kui haiglast koju tuli, siis nägi, et

üks nuga oli puudu, võis olla sama nuga, millega Sulev vehkis. See oli köögikomplekti nuga,

seal komplektis on 5 nuga. Need noad asusid selles köögis, kus tema oli. Noad olid külmkapi

peal. Kasutas neid kogu aeg. Mäletab, et helistas 112, tema telefoni pealt oli kõne tehtud.

Kiirabiga hakkas edasi suhtlema L. Ta mäletab mälupilte, et L hoidis verejooksu kinni.

Järgmine mälupilt on see, kui ta tuli haiglas teadvusele, oli üldse Tallinnas PERH’is. Noaga

löömist ta ei mäleta, ei mäleta kuhu ja palju löödi. Hiljem, siis kui ta juba haiglas oli, siis ta

tegi endast fotod. Arvas, et lööke pidi olema rohkem kui 5, kuna haavu ja arme oli rohkem.

Noalööke vasakusse kätte sai 2 korda, kaitses end löökide eest. Ta ei mäleta, kas ta lõi Sulevit

vastu, aga see on võimalik. Kinnitas, et kõhuõõnes on endiselt valud.

Politsei võttis sündmuskohalt ära kaks telefoni, üks oli LG, see oli L K oma ja teine oli Sony,

see oli Sulev Kivilo oma. Tema telefon oli tal kaasas.

Sulev Kivilo kohta märgib, et kui Sulev oli purjus, siis tal on probleem tervisega, ta laseb alla.

Sulev oli enne 01.11.2023 kukkunud toas, kui tarbis alkoholi. Oli kordi, kus Sulev kukkus ja

lihtsalt jäigi mingiks ajaks pikali ja mingi aja pärast hakkas uuesti liikuma.

Tal endal tekivad mäluaugud, kui ta alkoholi tarvitab. Ta ei välista, et ta Sulevi enda toast

välja ajas. Varem Sulev agressiivne ei olnud, arvab, et Sulevi agresiivsus avaldus L pärast.

Arvab, et Sulevil olid L seksuaalsuhted. Ta tunneb Sulev Kivilot juba vähemalt 5 aastat ja see

oli ainuke kord kus Sulev tuli talle kallale. Tema ei ole Sulevit löönud. Ta ei tea, miks Sulev

seekord noa võttis. Võib-olla võttis alkoholi koos tablettidega. Sulevil olid epilepsiaravimid,

aga teisi ravimeid tema ei tea.

Tal on varasemalt olnud erinevaid vägivalla juhtumeid ja kõik sõltub olukorrast. Näiteks kui

linna peal kedagi rünnatakse, siis ta läheb vahele, kuid mitte ilma põhjuseta.

Tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et Sulev Kivilo lõi kannatanut E S noaga. Tunnistaja L

K andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 67-79), et ta sai nii E S kui Sulev Kiviloga tuttavaks

augusti lõpp- septembri algul 2023. Suhtlesid omavahel kaks -kolm korda kuus. Mõlemad

mehed elasid XXX, kahekordses majas. Teisel korrusel oli remont, seda korrust ei kasutatud.

01.11.2023 sai Kivilo ja S kokku Rakvere bussijaamas, kuskil 16.30 ajal, sõitsid Kunda

bussiga nende koju. Mõlemad mehed olid alkoholi tarbinud. Majas joodi viina, oli kaks

poolikut pudelit viina, tema jõi 4-5 pitsi. Üks pudel joodi kolme peale ära, teisest pudelist jäi

veel järgi. Nemad E läksid tema kööki süüa tegema, kui tuppa tagasi jõudsid, oli teine pudel

tühi. Tunnistaja mäletab, et Sulev oligi juba päris purjus ja läks oma tuppa magama. Arvab, et

kojutulekust oli möödas maksimum 4 tundi, kell võis olla 9 õhtul kui Sulev magama läks.

Kella 10-11 vahel läks E Sulevi käest midagi küsima. Ta järgnes E, aga magamistuppa ei

läinud. Jäi üks tuba enne seisma. Sulevi magamistoas valgust ei olnud. Tunnistaja sõnade

kohaselt, ta mingit podisemist kuulis, sai aru, et Sulev rääkis läbi une midagi, E rääkis midagi

vastu, aga ta ei saanud sõnadest üldse aru. Mingi madistamine käis seal, aga helide järgi, mida

ta kuulis, ta ei saa öelda, kes kellele seal jagas matsusid või ei jaganud. Tema ei tea, mida

need hääled täpselt tähendasid, aga meenutasid löömist. Tema läks kööki ja siis E tuli sealt

toast tagasi. Ta seisis seal natukene aega, aga kui kaua, ei oska minutites öelda. See võis olla

ka 3 minutit, võib-olla 4 või 5 minutit. Ta läks enne natukene ära kööki, see võis olla 1-2

minutit varem ja siis Ervin tuli juba talle kööki järgi. E võis selles toas kokku olla võib-olla 7

minutit. E ei rääkinud midagi erilist ja tal ei olnud midagi viga. Ta ei küsinud E, mis ta Sulevi

toas tegi. Sulev jäi enda tuppa. Söök oli valmis ja siis panid arvutist filmi taustaks mängima.

Arvuti oli E toas, seal kus tema magas. Rääkisid E veel juttu ja jõid natukene õlut. E vedeles

voodi peal. Siis tuligi Sulev. Kindlasti mingi 15-20 minutit, maksimum pool tundi oli aega

möödas sellest ajast kui E Sulevi toast ära tuli. Kinnitas, et nemad jõudsid E panna arvuti

tööle, filmi panna tööle, ta jõudis veel suitsu keerata. Enne kui ta häirekeskusesse helistas

südaöö kanti, võis Sulev olla E toas maksimum 15 minutit. Ta nägi kui Sulev uksest sisenes,

sest ta istus täpselt laua taga ja keeras suitsu, E oli tal selja taga voodis pikali, peaga tema ja

laua poole. Ta istus selle voodi peal kus E oli. Skeemil voodi 1 ja 2 vahel oli laud ja tema

istus voodi 2 peal ja keeras suitsu. Ja seal keset tuba on diivan. Sulev kõndis tal selja tagant ja

diivani tagant läbi, läks E poole, tema mõtles, et tahab ka nüüd juttu ajada, et selles mõttes kui

E käis tema toas juttu ajamas, siis tema tuleb E sellesse tuppa juttu ajama. Sulevi käes ta nuga

ei näinud. Tuba oli pime, läpakas andis valgust. Kinnitas, et E oli pikali voodis ja Sulev oli

peal nagu kallistaks. Nuga nägi peale seda alles kui tuli põlema pandi, nägi, et nuga on

põrandal maas. Sulev pidi noa võtma köögist kaasa, kui ta enda poole pealt tuli E tuppa, sest

ta nägi enne seda nuga köögis laua peal, kui süüa tegid.

Kuulis, kuidas E oigama hakkas, et kutsuge kiirabi. Ta pani tule põlema. E parema nibu peal

oli lõikehaav. Ta helistas E telefoniga häirekeskusesse ja siis mehed veel vaidlesid ja siis

Sulev läks toast minema oma tuppa magama. Alguses tuli politsei ja siis kohe ka meedikud.

Ta käis veel tasulambiga kiirabile teed näitamas. Politsei küsis, et kus Sulev asub, ta näitas.

Sulev Kivilo ütles politseile, et miks E tuli teda une pealt lööma ja siis ta järeldaski, et

järelikult E tuligi Sulevit une pealt lööma, aga tegelikult ta ei näinud mitte midagi. Sulev viidi

ära ja siis viidi E ära kiirabisse, tema jäi kriminaliste ootama.

Tunnistaja R S ütlustega (I kd, tl 54-58) on tõendatud, kahtlusalusena võeti kinni Sulev

Kivilo. Tunnistaja R S, kes töötas sündmuste ajal politseiametnikuna, andis kohtuistungil

ütlusi, et novembri alguses 2023 kesköö paiku said väljakutse XXX külla. Öises vahetuses oli

patrullpaariliseks T G. Mõne minut hiljem tuli teine patrull veel, liikmeteks G I ja S S. Kuna

oli alust arvata, et kannatanu seisund on eluohtlik ja nad jõudsid kiirabi samal ajal kohale, siis

nad sisenesid koos kiirabiga majja. Läksid välisuksest sisse. Ja siis kui keerata välisuksest

paremat kätt läbi köögi oli üks magamistuba, kus oli üks naisterahvas. Tema ütles, et see

kannatanu on seal voodis, mis asus selles toas vasakpoolses seinas heledate voodiriietega.

Kiirabi hakkas kannatanule kohe esmaabi andma ja selle aja jooksul hakkasid koos G I, T G ja

S S kahtlusalust otsima. Naisterahvas, kes seal majas viibis, ütles kahtlusaluse nime, Sulev

Kivilo. Ta ütles, et ta ei näinud kuhu Sulev minna võis. Aga, pidi elama samas majas. Maja on

nagu mõtteliselt kaheks jaotatud, kaheks korteriks, et ta võib olla enda poole peal. Suunduti

kannatanu korteri poole pealt kahtlusalust otsima. Kui välisuksest sisse minna, keerata

vasakule, seal oli üks tuba, läbi selle toa minnes tagumises toas voodi peal oli üks

meesterahvas teki all, neile tundus, et ta magas. Teine patrull G I ja S S andsid talle

korralduse käed teki alt välja võtta. Sulev Kivilo allus korraldusele. Noaga rünnakut Sulev

Kivilo ei tunnistanud. Suust tuli talt alkoholilõhna. Tema joobe tuvastamisega ei tegelenud.

Tal ei meenu, kas Kivilol mingeid vigastusi oli. Teksapüksid olid tal verised, vereplekid olid.

Kivilo tumedate plätude peal, mis olid valge triibulised, olid ka vereplekid. Vormikaamera

töötas kõigil patrulli liikmetel. Ervinile anti esmaabi ja ta viidi ära, siis viis teine ekipaaž ära

Sulev Kivilo Rakvere politseijaoskonda menetlustoimingutele. Nemad koos tunnistaja L K

jäid majja kriminaliste ootama. Politseiautos küsitleti L K, kuna valveuurija palve oli teada

saada nii palju infot kui tunnistajal on. L oli ka alkoholijoobes, tunnistaja mõõtis

alkoholijoovet. Sündmuskohal oli köögi juures maas verine nuga. Seda, kas nuga kaasa võeti,

ta öelda ei oska.

Süüdistatava Sulev Kivilo (I kd, tl 151-159) ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista

kannatanu E S noaga löömist, kinnitab, et E S tuli talle une pealt kallale. Süüdistatav Sulev

Kivilo andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 151-159), et E S sai tuttavaks umbes 5-7 aastat

tagasi. Maja, mida nad üürisid, oli nende ühiste heade tuttavate oma. Ta ei mäleta täpselt selle

kinnistu nime. Kõigepealt läks Sihver sinna elama, siis ta kutsus teda järgi. Lepiti kokku, et

üks pool on tema oma, teine on Sihveri oma. Märkis, et tema magamistoas voolu ei olnud,

teistes tubades tema poole peal oli vool. Tema ei mäleta, et tal või S oleks olnud mingeid

lähedasemaid suhteid L K. Teda lähedasemad suhted naisterahvastega sel ajal ei huvitanud.

Sündmuse kohta teab, et 2. novembril 2023 tulid nad koos E S hommikul Rakveresse. Käisid

söömas Slaavi köögis, käisid poodides ja kasiinos. Õhtuse bussiga läksid tagasi. Bussijaamas

kohtusid L K. Buss läks viie, poole kuue paiku, sõit kestab pool tundi. Tagasi sõitsid koos E S

ja L K. Miks L K nendega kaasa tuli, seda ta ei oskagi selgitada, tema igatahes kaasa ei

kutsunud. Kui nad K bussijaamas kohtusid, siis oli K tema hinnangul kaine. Enne seda

juhtumit ta tundis K umbes kuu aega. Kodus hakkasid viina jooma ja süüa tegema. Algul

istusid koos, pärast läks L E kööki süüa tegema ja ta istus üksinda. L olles jõid ära paar poole

liitrist viina ja kaasa võtsid ka kaks poole liitrist viina. Arvas, et õlu oli ka 4 pudelit. Viimased

ostis hommikuks, need pani külmkappi. Samal ajal kui teised köögis süüa tegid, jõi tema

alkoholi ära, arvab, et liitrist jõi ära 400 gr. Selleks ajaks kui tema magama läks, jäi pool

pudelit viina alles.

Ekspert väidab, et ta oli umbjoobes olnud. Tegelikult ta ei saanud umbjoobes olla, kui ta peale

seda vahetult puhkus välja alla 1 promilli, 0,98 promilli. Kuskil kella 20 paiku ta läks enda

poole peale magama. Läks köögist, mingit sõnavahetust ei olnud. Magas nii kaua kuni

arestimajas ärkas. Ta ei mäleta juhtunut. Ta mäletab ainult seda, et talle tuli S kallale. Ta ei

oska kella öelda, sest ta ei vaadanud kella. S lõi teda siis kui ta magas. Ta ärkas selle peale

üles, kuna sai näkku löögi. Ja rohkem ta ei mäletagi, siis tal kadus pilt täiega ära. Ta oli selili

pikali teki all. Kirjeldas, et teda löödi näkku 3-4 korda, lööja rääkis samal ajal midagi. Sõimas

teda. Lööja seisis voodi kõrval ja lõi teda käega näkku. Tal kadus pilt tasku. Ta ei saanud aru,

miks teda löödi, ta ei andnud talle selleks mitte mingit põhjust. Varem olid kõik konfliktid

lahendanud rahumeelselt. S on püüdnud teda lüüa. Ta on ta käed selja taha väänanud.

Löömise järgselt kaotas teadvuse. Löömisest järgmine mälupilt on tal arestimajas. Ärkamine

arestimajas, siis kui teda kutsuti uurija juurde vastuvõtule. Kinnipidamisest ei mäleta mitte

midagi. Ta mäletab ainult seda, kuidas teda kutsuti välja uurija juurde. Ta mäletab, et ta astus

koridori, tal ei olnud susse jalas ega mitte midagi, tal ei olnud riideid seljas, oli ainult

aluspükste ja T-särgi väel arestimajas. Ta ei ole S ega K pärast neid sündmusi suhelnud, kuna

arvab, et nad nagunii valetavad. Selliseid mälukaotuseid või mäluauke on tal ka varem olnud.

Millega seoses, seda ei oska öelda. Põeb epilepsiat 1993 aastast. Ta ei tea, mitu korda ta

vanglas on olnud, ta ei ole kunagi lugenud neid kordi, aga neid on päris palju. Ekspertiisiaktis

on kõik väljamõeldis. Ainuke asi mis on tõde on see, et tal on selg haige ja ta kasvatab habet,

ülejäänud kõik on väljamõeldud. Temast on tahetud ekspertiisis jätta muljet, et ta on

narkomaan, lühikese süütenööriga mingi agressor. Ta ei ole kunagi narkootikume tarbinud ega

vahele jäänud. Ta ütles eksperdile, et ta on kõik narkotsid ära proovinud. Ta ei saa uuesti

tarvitama hakata, kui ta pole kunagi tarvitanud. Tal ei ole praeguse vangistuse ajal

epilepsiahoogusid olnud.

Lisaks tõendavad sündmust ja kannatanu E S vigastusi järgmised meditsiinilised dokumendid:

Kiirabikaart 10368215KUNDA9120231102000507 (III kd, tl 50).

Teatatud 00:02, väljasõit 00:03, kohal 00:16, haiglasse 01:01. Sõber ründas patsienti noaga.

Obj. kiirabi saabudes patsient teadvusel, alkohoolses joobes, lamab voodis kõveras, riietatud

pikkadesse pükstesse, ülakeha paljas, torkehaavad laiusega u 2 cm paremal rindkeres

rinnanibu all, 2 haava kõhu pk, 2 haava vasakul käsivarrel. Verejooks haavades peatatud.

AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 23-046021 (III kd, tl 51-54).

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri ja statsionaarne epikriis nr 23028037 koos

DVD+R plaadiga (III kd, tl 55-69).

Kannatanu E S poolt e-kirja teel edastatud fotod vigastustest koos DVD+R plaadiga (III kd, tl

70-75).

Kohtule esitatud ravidokumentidest omab suurimat kaalu isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr

23E-AOI0343, (III kd, tl 76-81), mis on kokkuvõte Karell Kiirabikaardist

2311020002/02.11.2023, SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kiirabikaardist

nr

2311020106/02.11.2023, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse haigusloo nr

23028037/02-1411.2023). Eksperdiuuringute tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse

põhjendusest nähtub, et kannatanu E S esinevad tervisekahjustustena kolm kõhuõõnde ja

paremasse rinnaõõnde tungivat ning paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt vigastavat

torke-lõikehaava rindkere paremal poolel ning kõhul ning kaks torke-lõike- või lõikehaava

vasakul küünarvarrel. E S tervisekahjustused on tekitatud terava vägivalla toimel. Kõhuõõnde

ja paremasse rinnaõõnde ulatuvad tervisekahjustused on eluohtlikud; tervisekahjustused

vasakul küünarvarrel on lühiajalised kestusega vähem kui 4 nädalat. On võimalik, et E S

esinevad vigastused on tekitatud sündmuskohalt leitud noaga. E S oli tarvitanud alkoholi -

etanooli sisaldus vereseerumis 2,0 g/l; narkootilise joobe esinemise või selle puudumise kohta

ei ole võimalik arvamust avaldada.

Veel tõendavad sündmust sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeliga ja fotodega

DVD+R plaadil (III kd, tl 18- 42), näitavad sündmuskoha olustikku XXX. Sündmuskohalt

võeti ära nuga, 2 mobiiltelefoni LG ja Sony, ning võeti dna proovid voodi linalt ja

padjalt.

Veel tõendavad sündmust Sulev Kivilo kahtlustatavana kinnipidamise protokoll,

indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokoll (III kd, tl 82-85).

Nendest tõenditest nähtub, et Sulev Kivilo peeti kinni 02.11.2023 kell 00:22. Vasaku silma

all hematoom, ninaotsal marrastus. Kinnipidamisel äravõetud objektid: Sinist värvi

teksapüksid, rohelist värvi püksirihm, musta värvi kapuutsiga pusa, valget värvi plätud.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollist nähtub, et 02.11.2023 kell 01:03 tuvastati Sulev Kivilol indikaatorvahendiga

alkoholijoove 0,93 mg/l kohta. Vigastused: vasaku silma alt paistes ja teeb valu. Joobele

viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, kõne kiire, tugev alkoholilõhn

suust, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, kerged koordinatsiooni häired. Käitumine

normaalne, teadvusel ning aja-, isiku ja kohataju selge.

Veel tõendavad sündmust asitõendi (Sulev Kivilo kinnipidamisel äravõetud esemed)

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 86- 99), kinnitab, et Sulev Kivilo vasaku plätu

pinnalt leiti inimverd, võeti puuteproov. Sinist värvi pükste reie esipinnalt ja sääre alumisest

osast leiti verd, võeti puuteproovid.

Veel tõendavad sündmust ekspertiisiakt nr 23E-GE1101 ja õiend ekspertiisi maksumuse

kohta (III kd, tl 100-106). E S DNA-d leiti noa teralt, voodilt, Kivilo vasakpoolselt plätult ja

Kivilo pükste vasakpoolselt säärelt. Hüpoteeside tõepärasussuhe saadi 1021. E S DNA-

profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille

leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar:

1) saadud DNA-profiil pärineb E S;

2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult.

Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1021. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1021

korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb E S, võrreldes

sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

Veel tõendavad sündmust asitõendi (sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud kööginuga)

vaatlusprotokoll koos fotodega DVD+R plaadil (III kd, tl 45- 49), kinnitab, et

sündmuskohalt võeti kaasa musta-valget värvi käepidemega kööginuga. Kööginoa pikkus

on 33 cm. Noa teral ning terapoolsel käepideme otsal on näha verekahtlaseid

määrdumisjälgi. Noa käepideme pikkus on 13 cm ja noa terapikkus on 20 cm.

Veel tõendab sündmust asitõendi (häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestised)

vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc WebPlayer ning DVD+R plaati

(III kd, tl 193-201).

Nendest tõenditest nähtub, et 02.11.2023 kell 00.01.09 on tehtud mobiiltelefoni numbrilt

XXX Häirekeskuse lühinumbrile 112 kõne, räägib naisterahvas L K, et üks meesterahvas

andis teisele nuga.

Esimeselt vormikaamera salvestuselt (patrull P32768) on näha, et 02.11.2023 kell 00:15:56

jõuab patrull XXX külla. Sulev Kivilo on voodis ja talle paigaldatakse käerauad. Sulev

Kivilo väitis politseile, et tal on näos verd seetõttu, et E andis talle peksa. Andis kaks matsu

ja siis läks minema.

Teist salvestist (P32768) 02.11.2023 kell 01:35.57 kohtus ei avaldatud, kuna tegemist on

tunnistaja L K ärakuulamisega politseibussis.

Kolmandalt vormikaamera salvestuselt (patrull P19653) on näha, et 02.11.2023 kell

00:19:19 sisenevad politsei ja kiirabi majja. Sulev Kivilo on voodis ja talle paigaldatakse

käerauad. Sulev Kivilo väidab, et E andis talle mingi pool tundi tagasi peksa. Verevalum

peaks olema praegugi silma all. Politseinik ütleb, et nägu on täitsa puhas ainult vana kärn on

nina otsas ja silma all väike kriim, mis on ka vana. Tema plätul olev plekk või olla ka

moosiplekk, kedagi tema noaga rünnanud ei ole. Väidab, et vasak näopool on tegelikult ikka

valus, tegelikult see ei valuta, vaid sügeleb. Teda see ei häiri, ta magaks edasi.

Neljandat salvestist (P32768) 02.11.2023 kell 00:55:56 kohtus ei avaldatud, kuna tegemist

on tunnistaja L K ärakuulamisega politseibussis.

Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu E S, tunnistaja L K ütlustega ja eelpool viidatud

kirjalike tõenditega, et Sulev Kivilo tapmiskatse objektiivne külg.

Vastutus tapmiskatse eest eeldab kõigepealt tahtlust põhjustada teise inimese surm. Tahtluse

tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest

(vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle

kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist.

Käesolevas kriminaalasjas saab tuvastada Sulev Kivilo tahtlust tapmiskatse osas eelkõige

isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOI0343 alusel, millest nähtub, et Sulev Kivilo

tekitas kannatanu E S korduvalt noaga löömise tagajärjel eluohtlikud vigastused.

Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0343 järeldustest nähtuvalt tungisid kolm torkelõikehaava E S

kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde, s.o elutähtsatesse organitesse, ning vigastasid paremat

kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt ning kaks torke-lõike- või lõikehaava vigastasid E S

vasakut küünarvart. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tunginud haavad olid eluohtlikud

ning haavad vasakul küünarvarrel põhjustavad tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli

nädalat.

Ekspertiisiakti alusel saab väita, et Sulev Kivilo lõi kannatanut E S korduvalt, so vähemalt

viiel korral 20 cm pikkuse teraga kööginoaga rindkere- ja kõhupiirkonda. Korduvad löögid

kinnitavad, et tegemist ei olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste

tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka

surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt.

Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli tema ettekujutus

kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd vigastuste

tegelik raskus. Seega võib kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida

pigem süüdistatavate tapmistahtluse kasuks kui kahjuks. Noalöögid elutähtsatesse

piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad mitmed elutähtsad organid, tõendab

omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades kannatanule

kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, möönis süüdistatav, et kannatanu

võib surra. Sulev Kivilo tahtlust tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab

juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Hinnates kogumis süüdistatava välist ja sisemist teopilti,

saab tuvastada, et Sulev Kivilo tegutses kannatanu surma saabumise osas kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Sulev Kivilo tegutses

tapmiskatset toime pannes kaudse tahtlusega.

Tõendatud on ka see, et Sulev Kivilo kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja

tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse

piirkondadesse ja seega sai ta väga hästi aru, milline tagajärg võib saabuda. Noaga korduval

löömisel elutähtsate elundite piirkonda, milleks oli rindkere- ja kõhupiirkond, möönab

süüdlane mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist, ja tegu on seetõttu toime

pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale

üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja

saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanut noaga rindkere- ja kõhupiirkonda oli Sulev

Kivilol alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Seega

realiseeris Sulev Kivilo kaudse tahtlusega kannatanut korduvalt noaga keha ja elutähtsate

organite piirkonda lüües KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 subjektiivse külje.

Sulev Kivilo käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema

poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid

tunnistaja L K ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn õnneliku

juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis Sulev Kivilo poolt vallandatud

kausaalahela kulgemist. Käesoleval juhul on Sulev Kivilo süü tõendatud ja põhjuslik seos

tema käitumise ja saabunud tagajärje vahel, on olemas - tegemist oli kannatanule tekitatud

tervisekahjustuste vältimatu eeldusega. Seega realiseeris Sulev Kivilo kannatanut korduvalt

noaga keha ja elutähtsate organite piirkonda lüües KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 objektiivse

külje.

Kohus märgib, et kui isik võetakse vastutusele tapmiskatse eest, mille käigus ta on tekitanud

kannnatanule eluohtliku tervisekahjustuse (§ 118 lg 1 p 1), on viimane katsega subsidiaarne

ega tule süüdlasele täiendavalt omistamisele. Riigikohus on seisukohal, et tapmistahtluses

sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus ning toimepanija on tegutsenud surma

põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus

tapmistahtlusega ning tegu tuleb käsitada üksnes tapmiskatsena (Riigikohtu lahend 3-1-1-

128-06 p 11). Sel põhjendusel leiab kohus veelkord, et Sulev Kivilole esitatud süüdistus on

põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena.

Kaitsja vastuväited

Kaitsja leiab, et Sulev Kivilo ei ole toime pannud tapmiskatset, vaid provotseeritud

tapmiskatse (KarS § 115 järgi). KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on

toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud

kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, kes siis

tapmistegu läheb sooritama. Riigikohus on öelnud, et toimepanevaks jõuks võib olla ka

kättemaksumotiiv, milllel võib olla mingid muud täiendused, kas siis solvamine jne.

Alkoholi joobeseisund ei välista seda erutusseisundi tekkimist, vaid võib teatud juhtudel ka

selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada. Ka Riigikohus on öelnud, et KarS § 115

kohaldamisel ei ole oluline tihe ajalis-ruumiline side teo ja provokatsiooni vahel. Oluline on,

et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all ja tekkiva emotsionaalse

reaktsiooni ajaline kestvus ei ole indiviidi poolt suurel määral tahteliselt kontrollitav. See

viitab sellele, et kui inimene une pealt tajub teise isiku rünnet, siis ei olegi võimalik võibolla

oodata temalt adekvaatset reaktsiooni, aga see reaktsiooniaeg, kuidas sellele sündmusele või

ründele reageerida on igal ühel erinev. See võiski olla 15 minutit, 20 minutit. See ajaline

kriteerium ei ole see, mis välistaks automaatselt selle, et isikul oli tugev hingeline erutuse

seisund. Kaitsja meelest kõik need tõendid pigem näitavad seda, et selline seisund just nimelt

Sulev Kivilol tekkis. Sest esiteks ei olnud päeval olnud eelnevate sündmuste põhjal alust

eeldada, et selline rünne toimuks või tema une katkestamine mingil põhjusel. Ka E S ei

olnud võõras selline füüsiline vägivald, see käitumine oli tema jaoks täiesti selline, mida ta

oli ka varem teiste suhtes teinud ja see ei olnud midagi enneolematut tema jaoks. Riigikohus

on ka öelnud, et erialakirjanduse põhjal võib nimetada mõningaid asjaolusid, mille

olemasolu korral on põhjust kahtlustada toimepanijal teo ajal äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisundit. Näiteks isiku käitumise ebatüüpilisus. Selle ootamatu äge avaldumine,

juhuslikkus, siin on välja toodud, et näiteks löökide paljusus ja nende andmine huupi ja

lühiajalisus. Need kõik tegelikult sobituvad praegu sellesse kaasusesse, sest kuigi prokurör

tõi siin välja arhiveeritud karistusandmeid Sulev Kivilo suhtes, et teda on varem karistatud

raske kehalise tervise kahjustuse tekitamise eest, siis justnimelt see oli ammu. Ta ei ole peale

varguste viimasel ajal mitte midagi toime pannud. Seda ebatüüpilisem on selline käitumine

talle. Ja tõesti see reaktsioon oli ootamatu ja äge ja löökide asukoha järgi võib öelda ka, et

tegemist oli juhusliku lahmimisega, et paraku nii ta on. Seetõttu kaitsja leiab, et nende

pisikeste erisustega, mis ta välja tõi, ei saa siiski rääkida KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritavast teost, vaid tegemist on provotseeritud tapmiskatsega ehk siis KarS § 115 ja

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teoga.

Kohtu seisukoht

KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja

kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või

süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva

tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda

üldhinnang (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-1-15, p 11, Riigikohtu lahend nr 3-1-1-10-13, p 8).

Teisisõnu tähendab see, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja

saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka

kannatanu(te) käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb

aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase

emotsionaalse reaktsiooni (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-86-04 p 10).

Kriminaalasjas ei leidnud tuvastamist, et E S oleks pikaajaliselt või süstemaatiliselt Sulev

Kivilod vägivalla- või solvamistegudega provotseerinud, Sulev Kivilo kaitsja väide, et une

pealt Sulev Kivilo löömine vallandas Sulev Kivilol sellise reaktsiooni, mis viis Sulev

Kivilod lööma korduvalt E S noaga, on vaid Sulev Kivilo kaitseversioon õigustamaks

tapmiskatset.

Kohus, hinnates kõiki tõendeid, eelkõige Sulev Kivilo enda ütlusi selle kohta, mis toimus

toas enne E S väidetavat rünnet ning pärast seda ja kõrvutades neid asjas kogutud

tõenditega, ei pea eluliselt usutavaks, et Sulev Kivilo lõi E S korduvalt noaga äkki tekkinud

tugeva hingelise erutuse seisundis.

Tõendamist leidis, eelkõige tunnistaja L K ütluste alusel, et kui E S läks Sulev Kivilo

magamistuppa, siis mehed midagi omavahel rääkisid, mingid matsud nagu käisid, aga

täpselt ta ei tea, aga siis kõik rahunes ja möödus oma 20 minutit enne kui Sulev Kivilo

vaikselt tuli nende tuppa ja tema sai aru, et tahtis nagu vastu rääkima tulla, aga siis lõi

hoopis korduvalt E noaga. Seega oli Sulev Kivilo konflikti algataja ja tal ei olnud põhjust

karta, et E S tema suhtes vägivaldne on.

Tuvastamist leidis, et E S lamas elutoas voodis, vaatas koos L K arvutist filmi. On

ebatõenäoline, et E S hakkab sellisel juhul mingit tüli üles kiskuma või siis tüli

provotseerima. Tõenäolisem on, et Sulev Kivilo tuli teise tuppa suhteid klaarima, mis

tegelikult sellise viha põhjustas jäigi kohtus tuvastamata, kuid kohtus leidis tõendamist, et

ta lõi E S vähemalt 5 korda noaga kehapiirkonda.

Kohus leiab, et Sulev Kivilo väited, et E S tema suhtes magamistoas vägivalda kasutas, on

tema kaitseversioon. Kohus ei tuvastanud Sulev Kivilol ühtegi uut vigastust, peale vanade

vigastuste, s.o vana kriim silma all ja vana koorikuga kaetud vigastus nina otsas ning juba

kollakat värvi verevalum silma all. Ka padjal olev veri oli juba kuivanud ja pärines suure

tõenäosusega vanadest näos olevatest vigastustest. Sulev Kivilo oli ka täiesti adekvaatne ja

kontaktne kui politsei teda üles ajas ja mingit afektiseisundit tema käitumisest välja ei

paista, mida kinnitab ka ekspertiisis olev arvamus. Lisaks märgib kohus, et Sulev Kivilo ei

ole andnud E S poolse ründe osas sarnaseid ütlusi: vormikaamera salvestisest nähtub, et

Sulev Kivilo väitis, et tal on näos verd seetõttu, et E andis talle peksa. Väitis, et E S andis

kaks matsu ja siis läks minema, samas kohtuistungil alles hakkas väitma, et sai E S käes 3-5

matsu näkku. Seega on Sulev Kivilo ka löökide arvu suurust, mis ta väidetavat kannatanult

magamistoas sai, ajas suurendanud. Ka ei näinud tunnistaja L K, kas E S Sulev Kivilod

viimase magamistoas lõi või mis matsud üldse käisid. Kohus hinnates ka meeste

omavahelisi suhteid ja ütlusi omavaheliste vägivallategude osas, ei tuvastanud, et E S oleks

pikaajaliselt või süstemaatiliselt Sulev Kivilod vägivalla- või solvamistegudega

provotseerinud. E S andis kohtus ütlusi, et tema ei ole Sulev Kivilod löönud ja ka see oli

ainus kord, kus Sulev Kivilo teda lõi. Samas andis Sulev Kivilo ütlusi, et E S on püüdnud

teda lüüa. Tema on ta käed selja taha väänanud ja seekord lõi teda une pealt. Seega hinnates

süüdistatava teoeelselt, teoaegset, kui ka teo toimepanemisele järgnevat käitumist,

kannatanu ja süüdistatava omavahelisi suhteid, samuti erinevate ütluste andmist

provotseeritud tapmisele osutavas kaitseversioonis, ei pea kohus usutavaks, et Sulev Kivilo

pani toime KarS § 115 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Eeltoodud põhjendustel loeb

kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistuse KarS § 113 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi põhjendatuks ja

tõendatuks.

Kohus kaalub, kas Sulev Kivilo tegutses hädakaitses.

Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi

olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg

1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise

isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset

või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on

tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud.

Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu.

Vastupidi süüdistatav Sulev Kivilo oli see, kes ründas kannatanut E S esimesena. Seega

hinnates süüdistatava Sulev Kivilo tegevust kannatanu E S suhtes KarS § 28 lg-st 1

lähtuvalt, leian, et hetkel, mil Sulev Kivilo lõi kannatanut E S korduvalt noaga ei viibinud ta

hädakaitseseisundis, sest E S teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks

toimuda vahetu rünne. Samuti ei olnud süüdistataval Sulev Kivilol põhjust eeldada, et

kannatanu E S teda ründab. Tunnistaja L K ütluste alusel, et kui E S läks Sulev Kivilo

magamistuppa, siis mehed midagi omavahel rääkisid, mingid matsud nagu käisid, aga täpselt

ta ei tea, aga siis kõik rahunes ja möödus oma 20 minutit enne kui Sulev Kivilo vaikselt tuli

nende tuppa ja tema sai aru, et tahtis nagu vastu rääkima tulla, aga siis lõi hoopis korduvalt E

noaga. Seega oli Sulev Kivilo konflikti algataja ja tal ei olnud põhjust karta, et E S tema

suhtes vägivaldne on. Samuti ei olnud Sulev Kivilol põhjust eeldada, et kannatanu E S

süüdistatav Sulev Kivilod vahetult ründab.

Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne),

on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus

(KarS § 31 lg 3).

KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab

endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik

eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo

tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne. KarS § 31 lg 1

sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema

arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse

kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku

tuvastas, et süüdistataval Sulev Kivilol ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis

välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama.

Kohus leiab, et Sulev Kivilo teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seetõttu tunnistab kohus süüdistatava Sulev Kivilo esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 - §

25 lg 2 järgi süüdi.

2. Järgmisena analüüsib kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistust KarS § 199 lg 2 p 7, 9

järgi.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu sätestab vastutuse võõra vallasasja

äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud

süstemaatiliselt (p 9) ja isikute grupis (p 7). Varguse puhul on kaitstav õigushüve omand.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole

asja ära võtva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi

asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning

teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on

kellegi valduses.

Süüdistuse järgi on varguse esimene episood toime pandud Sulev Kivilo poolt 14.09.2023

kella 09:58 paiku XXX asuvas kaupluses Krooni Selver, kus võttis kolm pudelit viina

„Gold Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot, kolm pudelit veini „Merlot Collezione“

koguväärtusega 23,97 eurot ja kolm pakki keefirit „Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot,

kokku kaupa koguväärtuses 67,11 eurot, asetas eelnimetatud kaubad käes olevasse

ostukorvi ning lahkus ostukorviga kaupluse sissepääsuväravate kaudu.

Episoodi tõendavad : S AS avaldus, S AS hagiavaldus, volikiri, asitõendi (S AS

14.09.2023 turvakaamera salvestised) vaatlusprotokoll koos salvestistega DVD+R plaadil,

(III kd, tl 1-7, 185-190).

Nendest tõenditest nähtub, et S AS on teinud avalduse 14.09.2023 kl 09.58 toimunud

varguse kohta. Vaatlusprotokoll koos salvestistega DVD+R plaadil tõendab, et just Sulev

Kivilo on 14.09.2023 kell 09:58 väljunud S AS kauplusest Krooni Selver maksmata

kaubaga, nendeks olid: kolm pudelit viina „Gold Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot,

kolm pudelit veini „Merlot Collezione“ koguväärtusega 23,97 eurot ja kolm pakki keefirit

„Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot. Kokku tekitas Sulev Kivilo S AS-le kahju summas

67,11 eurot.

Veel tõendavad sündmust kannatanu S AS esindaja Maria Papunova ütlused (I kd, tl 41 p),

et tema isiklikult Sulev Kivilod ei tunne. S AS on esitanud tsiviilhagi summas

67,11 euro nõudes, jääb selle juurde.

Süüdistuse järgi on varguse teine episood toime pandud 18.10.2023 kella 12:56 paiku XXX

asuvast kauplusest R, kus võttis ühiselt ja kooskõlastatult koos A H, viis pudelit viina „Laua

viin“ koguväärtusega 31,95 eurot, kandes seljakotti, kuhu A H tõstis riiulilt viis viinapudelit

ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata ning väljus kauplusest turvavärava

kaudu.

Episoodi tõendavad järgmised tõendid: 18.10.2023 R OÜ süüteoteade, R OÜ hagiavaldus,

asitõendi (R OÜ 18.10.2023 turvakaamera salvestis) vaatlusprotokoll koos salvestisega

DVD+R plaadil (III kd, tl 8-16, 191-192).

Nendest tõenditest nähtub, et 18.10.2023 R OÜ on teinud 18.10.2023 süüteoteate, selle

kohta, et 18.10.2023 kell 12.56 sisenesid 2 meesterahvast kauplusesse, siirdusid alkoholi

osakonda ja varastasid 5 pudelit „Laua viina“. Ühel meestest oli seljakott seljas ja teine

aitas pudeleid kotti laduda. Peale vargust liikusid bussjaama poole. Ühe pudeli, „Laua viin“,

väärtus 6,39 eurot, kokku 5 pudeli varguse kahju on 31,95 eurot. Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt on Sulev Kivilo ja A H menetlejale äratuntavad, protokollist

nähtub, mil viisil ja kui palju isikud varastasid.

Veel tõendavad sündmust 25.10.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,23,003279

(III kd, tl 17), mille kohaselt karistati A H selle teo eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga

300 eurot.

Veel tõendavad sündmust kannatanu R OÜ esindaja Karin Kärmas ütlused (I kd, tl 43), et

tema isiklikult Sulev Kivilod ei tunne. R OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 31,95 euro

nõudes, jääb selle juurde.

Süüdistatava Sulev Kivilo (I kd, tl 151) ütlustega on tõendatud, et ta tunnistab varguste

episoodides end süüdi, uduselt mäletab neid. Kohtuistungil väitis, et ta oli 8 kuud iga päev

joobes või siis pohmellis. R mäletab nii palju, et käis seal, aga kellega, ei mäleta.

Kroonikeskusest vargust ei mäleta. Sel perioodil tegi haltuurat ja sai ca 300 eurot kuus

töövõimetustoetust.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu sätestab vastutuse võõra vallasasja

äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud

süstemaatiliselt (p 9) ja isikute grupis (p 7). Sulev Kivilo, kellele olid vargused kujunenud

harjumuspäraseks eluviisiks ja kes varastas 14.09.2023 AS S võõraid vallasasju, pani toime

süstemaatilise varguse, so süüteo KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna teda oli varem karistatud

28.01.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9926 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 14.08.2020

Viru Maakohtu otsusega nr 1-20- 5767 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja 17.10.2023 Viru

Maakohtu otsusega nr 1-23-6085 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Lisaks varastas ta 18.10.2023 kella 12:56 paiku Lääne-Viru maakonnas XXX asuvast

kauplusest R ühiselt ja kooskõlastatult koos A H võõraid vallasasju, mistõttu Sulev Kivilo,

süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, võttes tahtlikult ja süstemaatiliselt isikute

grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS §

199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole

asja ära võtva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi

asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning

teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on

kellegi valduses. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Sulev

Kivilo tegutses võõraid vallasasju ära võttes otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et kauplustes

olevad vallasasjad on talle võõrad. Ta tunnistab varguste toimepanemises ennast täielikult

süüdi ja tema süüd kinnitavad ka kohtuotsuses analüüsitud muud tõendid. Sulev Kivilo

süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud

süütegu, esimene episood on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teine

episood on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Kriminaalasja juurde on esitatud Sulev Kivilo suhtes varem tehtud kohtuotsused ja -

määrused:

- 17.10.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-6085 on karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

tingimisi vangistusega 1 aasta 3 kuud, katseaeg 3 aastat (KarS § 74 lg 1) (III kd, tl 132-

137).

- 14.08.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-5767 on karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva

(III kd, tl 128-131).

- 28.01.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9926 on karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

tingimisi vangistusega 8 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud (KarS § 73 lg 1); (III kd, tl 138-

142).

5 kehtivat väärteokaristust ja neist viimased 4 on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

väärteod (III kd, tl 150-152). Arhiveeritud kriminaalkaristusi 9 (III kd, tl 143-149).

28.10.2021 Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 1-20-5767 vabastati Sulev Kivilo vangistuse

kandmisest enne tähtaega ning määrati katseaeg 6 kuud. Sulev Kivilo vabanes vanglast

15.11.2021 (III kd, tl 144).

Sulev Kivilo suhtes tehtud kohtumäärused: Viru Maakohtu 03.11.2023 Viru Maakohtu

kohtumäärus- Sulev Kivilo vahistati kuni 02.01.2024 (III kd, tl 109-119); Viru Maakohtu

22.12.2023 kohtumäärus- Sulev Kivilo suhtes pikendati vahistamist kuni 02.03.2024 (III

kd, tl 120-127).

Ekspertiisiakt nr 7.1.-3/352, 09.07.2024 koos arvega (I kd, tl 122-139).

Ekspertide psühhiaater Viktor Sergejev ja kliinilise psühholoogi Marko Neeme arvamuse

kohaselt:

1) Sulev Kivilo ei põe vaimuhaigust, tal ei esine ajutist rasket psüühikahäiret, ta ei ole

nõdrameelne, ta ei esine muud rasket psüühikahäiret, mis välistaks isiku võime aru saada

aru oma inkrimineeritava teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida. Temal on sedastatud alkoholisõltuvus, RHK-10 järgi kood F10.21. Lisaks ta täidab

düssotsiaalse isiksuse kriteeriumid, kood F60.2. Lisaks on tal kerge kognitiivsete

funktsioonide häire, kood F06.7.

-Oma vaimse seisundi tõttu on S. Kivilo võimeline osalema kriminaalmenetluses ning

võtma osa kohtuistungiteks.

-Süüdimõistmise korral on S. Kivilo võimeline kandma vanglakaristust reaalse vangistuse

näol.

-S. Kivilol ei esine sellist psüühikahäiret, mis põhjustaks temal tema tahtest olenematut

agressiivset või ohtlikku käitumist. S. Kivilo võib kujutada ohtu iseendale ja teistele

isikutele, juhul kui ta jätkab oma senist eluviisi, käitumise mustrit ning pidurdamatut

suurtes kogustes alkoholi tarbimist.

- Uuritaval tuvastatud raskekujuline alkoholisõltuvus koos väljendunud isiksushäirega

võivad leevenduda, kompenseeruda, kui isik on väga motiveeritud, on väga järjepidev,

kannatlik vastavaks pikaajaliseks, sageli aastaid või isegi elu lõpuni kestvaks raviks,

psühhosotsiaalsetes programmides või psühhoteraapias osalemiseks. Kogu see protsess

saab toimuda ainult isiku vaba tahte alusel üldistel alustel võimaluste piires, mida ühiskond

saab talle pakkuda käesoleval ajal.

- Ravi algaks sellega, et isik olles kontrollitud keskkonnas ei saaks kätte ja kasutada

alkoholi. Juhul kui leitakse, et isikul vastav motivatsioon ja tegelik ka potentsiaal, seesmine

ressurss on olemas, määrab raviarst konkreetse raviplaani koos isikuga koostöös.

-Sotsiaalsed ja psühholoogilised programmid, osalemine näiteks Anonüümsete

Alkohoolikute ühingu tegevuses, programmis Tervem ja Kainem Eesti, individuaalne

psühhoteraapia.

2) Sulev Kivilol ei esinenud ajavahemikul 01.11.2023 kella 22.00-st kuni 02.11.2023 kella

00.01-ni küsimuses nr 1 nimetatud psüühikahäiret (teiste hulgas epileptilisest tüsistusest

tingitud ajutist rasket psüühikahäiret), mis oleks välistatud või oluliselt piiranud tema

võimet aru saada oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida. Ta oli tavalise alkohoolse joobe seisundis.

3) Sulev Kivilol ei esinenud sellist psüühikahäiret ega seisundit, mis oleks takistanud tal aru

saada oma tegude tagajärgedest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida.

Käitumise impulsiivsus, kõrgendatud agressiivsus ja alanenud kiitikavõime oma tegude

võimalike tagajärgede suhtes on tavalisele alkoholijoobele iseloomulikud tunnused.

Terminid ``patoloogiline afekt`` ja ``mittepatoloogiline afekt`` ei kuulu psühhiaatria ega

kliinilise psühholoogia valdkonda.

-Sulev Kivilol meditsiiniliste dokumentide andmetel diagnoositud täpsustamata epilepsia

harvade epileptiliste hoogudega. Mitmeidki epileptilisi tüsistusi meie ekspertiisi käigus

uuritaval ei sedastatud nii teo sooritamise ajal kui ka käesolevalt.

4) Sulev Kivilol ei esinenud raskeid psüühikahäireid teole vastaval ajal, so 01.11.2023-

02.12.2023. Tal esinesid vastavuses nr 1 nimetatud psüühikahäired, lisaks alkoholjoove

(RHK-10 järgi F10.0 Äge intoksikatsioon alkoholist).

5) Sulev Kivilo poolt sooritatud õigusvastane tegu ei ole põhjuslikus seoses temal esinevate

psüühikahäiretega.

6) Sulev Kivilo puhul ei ole otseselt tuvastatav psüühikahäire sümptomite tahtlik

võimendamine või tekitamine.

KaS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja

vähemalt 14-aastane. Ekspertiisiakt nr 7.1.-3/352, 09.07.2024 (I kd, tl 122-139) nähtub, et

Sulev Kivilo on süüdiv, kuna ekspertiisiaktis ei ole tuvastatud KarS §-s 34 loetletud

psüühikahäireid (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus,

nõdrameelsus või muu psüühikahäire), mis välistaksid tema võime oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellel arusaamisele juhtima.

Eeltoodu tõttu oli Sulev Kivilo kõikide talle etteheidetud tegude toimepanemise ajal süüdiv.

Viru Maakohtu 29.01.2025 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus Sulev Kivilole

kordus-kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimiseks.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleva kriminaalasja menetlemisel ilmnenud selliseid asjaolusid,

millised vajaksid täiendava- või kordusekspertiisi määramist. Olemasoleva ekspertiisiaktiga,

s.o eksperdiarvamusega on kõikidele käesolevas kriminaalasjas süüdistatava vaimset

seisundit puudutavatele küsimustele ammendavalt vastatud. Asjaolu, et eksperdid ei

pruukinud anda nii öelda sobilikke vastuseid küsimustele, vaid olid objektiivsed, ei tingi

seda, et sellest tulenevalt peaks määrama kordusekspertiisi. Lisaks märgib kohus, et Sulev

Kivilo väited, et ekspertiisiaktis on kõik väljamõeldis, lisaks, et temast on tahetud

ekspertiisis jätta muljet, et ta on narkomaan, lühikese süütenööriga mingi agressor, ei vasta

tõele. Ekspertiisiakti tehes on eksperdid kasutanud süüdistatava ütlusi, kriminaalasja

protokolle, meditsiinilisi dokumente Sulev Kivilo psühhiaatrilisel ravil viibimise kohta, siis

on ekspertiisiakt jälgitav ja eksperdiarvamusega on kohtu hinnagul kõikidele käesolevas

kriminaalasjas süüdistatava vaimset seisundit puudutavatele küsimustele ammendavalt

vastatud. Samuti ei leia kohus, et iga meditsiinidokument, mis vanglas koostati, muudaks

Sulev Kivilo suhtes ekspertiisarvamust tema vaimse seisundi suhtes. Kohtu hinnangul ei

olnud

taotlus Sulev Kivilole kordus-

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi läbiviimiseks kaitsja esitatud põhjustel otstarbekas ja mõistlik.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav

varavastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese

raskusastmele vastav eluvastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette kuue- kuni

viieteistaastane vangistus.

Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse

valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt

süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava

karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt

(RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Vangistuse keskmine määr KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi on

2,5 aastat vangistust. Vangistuse keskmine määr KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi on 10,5

aastat.

Kohtualuse Sulev Kivilo tegevuses varguste toimepanemisel, on karistust kergendavaks

asjaoluks süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Vargused on toime pandud

otsese tahtlusega. Tapmiskatse toimepanemisel kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad, Sulev Kivilo oma süüd ei tunnistanud. Tapmiskatse on toime pandud kaudse

tahtlusega. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval 3 kehtivat karistust ja need on kõik

varguste toimepanemise eest. Viimati karistati Sulev Kivilod 17.10.2023 Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja otsusega nr 1-23-6085, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 1

aasta 3 kuud vangistust, mis jäi tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel 3 aastase katseajaga. Kehtivaid väärteokaristusi on S. Kivilol 5. Lisaks eelnevale on

Sulev Kivilol 9 arhiveeritud kriminaalkaristust erinevate süütegude toimepanemise eest.

Arvestades Sulev Kivilo poolt toimepandud kuritegude raskust, tema isikut ja seda, et teda

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest, sh ühe varguse

episoodi pani ta toime enne 17.10.2023 kohtuotsust ning teise varguse episoodi ja

tapmiskatse pani toime pärast 17.10.2023 kohtuotsust ehk katseajal, leiab kohus, et Sulev

Kivilole tuleb mõista reaalne vangistus, kuid mõlema paragrahvi puhul tuleb kohaldada

vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras.

Esimese varguse episoodi eest, mille ta pani toime enne 17.10.2023 kohtuotsust, mõistetakse

9 kuud vangistust. Kohus leiab, et karistusena tuleb varguse puhul kohaldada Sulev Kivilole

karistust alla sanktsiooni keskmist määra, kuna tekitatud kahju oli väike. See karistus

kaetakse KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 17.10.2023 otsuses nr 1-23-6085

mõistetud raskema karistusega 1 aasta 3 kuud vangistust ning mõistetakse Sulev Kivilole

liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

Teise varguse episoodi eest karistust mõistes, mis oli toimepandud pärast 17.10.2023

kohtuotsust, tuleb kohaldada Sulev Kivilole karistust alla sanktsiooni keskmist määra, kuna

tekitatud kahju oli väike, kuid suuremas määras kui eelmise varguse episoodi eest, milleks

on 1 aasta vangistust. Tapmiskatse eest karistust mõistes, leiab kohus, et karistust tuleb

samuti kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra, kuna arvestada tuleb ka sellega, et

kuritegu jäi katsestaadiumisse. KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus

kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 kohaselt käesoleva

seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14

märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis

eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik

planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud

õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje

saavutamise lähedus. Kogutud kriminaalasja materjalide põhjal on võimalik tuvastada, et

kohtualune möönis, et kannatanu võib surra, kuna ta lõi vähemalt viiel korral 20 cm pikkuse

teraga kööginoaga kannatanut rindkere- ja kõhupiirkonda ja kannatanu sai eluohtliku

tervisekahjustuse. Samas ei tuvastanud kohus asjaolu, mis viitaksid kuriteo planeerimisele

või pikaajalisele ettevalmistamisele. Kohus arvestab, et kannatanu surma hoidis ära

tunnistaja Liana Kuznetsova ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine, mistõttu ei pea

kohus põhjendatuks kohaldada tapmiskatse eest KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid.

Lisaks eelnevale on Sulev Kivilol 9 arhiveeritud kriminaalkaristust erinevate süütegude

toimepanemise eest. Kuna kehtivatest karistustest nähtub, et Sulev Kivilo on enne

käsitletavaid süütegusid toime pannud varavastaseid süütegusid ja on lisandunud ka

tapmiskatse, siis ei saa kohus prognoosida uute süütegude toimepanemise riske madalaks,

kuna Sulev Kivilo ei ole varasematest otsusest teinud tõsikindlaid järeldusi enda käitumise

muutmiseks. Käesoleval ajal on Sulev Kivilo antud kohtu alla ka I astme süüteo eest,

mistõttu ei pea kohus põhjendatuks karistust mõista ka KarS § 113 lg 1 -25 lg 2 sanktsiooni

alammääras, milleks oleks 6 aastat vangistust. Kohus mõistab Sulev Kivilole karistuseks

tapmiskatse eest 8 aastat vangistust, so alla sanktsiooni keskmist määra arvestades, et

tegemist oli katsestaadiumisse jäänud süüteoga. Kohus leiab, et kaheksa aastast vangistust

tuleb pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks karistuseks. Lisaks karistuse

eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid

eesmärke.

Kuna nii teine varguse episood kui tapmiskatse pandi toime pärast 17.10.2023 kohtuotsust,

so 18.10.2023 ja 02.11.2023, siis tuleb moodustada liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel ning

lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Sulev Kivilole liitkaristuseks 8

aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kuna kaks süütegu pani Sulev Kivilo toime katseajal,

tuleb suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085

mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste

kogumis Sulev Kivilole lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Sulev Kivilo suhtes

on valitud tõkendiks vahistamine, siis tuleb tõkend jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada. Sulev Kivilo peeti kahtlustatavana kinni 02.11.2023, seega

tuleb antud kuupäev lugeda tema karistuse kandmise alguseks.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on Sulev Kivilo menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

tunnistajale L K kriminaalasja menetlusest osavõtuga seoses hüvitatud sõidukulu 8,50 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 4015 eurot (isiku

kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-A0I0343) 155 eurot, DNA ekspertiis

(ekspertiisiakt nr 23E-GE1101) 1260 eurot ning kohtupsühhiaatria- ja

psühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/352) 2600 eurot), KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjate vandeadvokaat Siim Mõistliku ja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt

kohtueelses menetluses ja kohtus Sulev Kivilole osutatud õigusabi eest kokku 4596,45 eurot

(kohtueelses menetluses vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt 1011,12 eurot,

kohtumenetluses v.adv. Siim Mõistliku poolt 1581,12 eurot ja kohtumenetluses adv. Kadi

Sitska poolt 2004,21 eurot) ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha,

mis esimese astme kuritegude puhul on 2,5 kordne kuupalga alammäär ehk 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Seega on KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades

süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja

võib takistada tema resotsialiseerumist. Kuna kohus tunnistab Sulev Kivilo süüdi ja mõistab

karistuseks pika vangistuse, ning kuigi vanglas on isikud kohustatud töötama kui nad on

tööle määratud, siis reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid

tööga hõivatud või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Käesolevas kriminaalasjas on

süüdistatava Sulev Kivilo majanduslikku seisundit arvestades põhjendatud jätta osa

menetluskuludest, s.o kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi maksumus 2600 eurot

ning osa kaitsjatasust (kohtumenetluses kaitsjate sõidule kulunud aja- ja sõidukulud) summas

618,29 eurot riigi kanda. Seega kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele

kaitsjate poolt osutatud õigusabi eest 3978,16 eurot ja kogusummas 7616,66 eurot.

Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa

käib isikule ilmselt üle jõu.

Kaitsja seisukoht menetluskulude osas

Süüdistatava kaitsja leidis, et juhul kui kohus Sulev Kivilo vabastab pärast kohtuotsuse

tegemist või üsna varsti pärast seda, siis menetluskulude tasumine võiks jääda pikale ajale,

s.o kolmele või neljale aastale, arvestades seda, et Sulev Kivilol puudub regulaarne

sissetulek. Kaitsja leiab, et KrMS'is ega KarS'is ei öelda, millise aja jooksul peaks olema

menetluskulud tasutud.

Kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine süüdimõistetu poolt 3-4 aasta jooksul ei ole

seaduslik ega põhjendatud. Menetluskulude osade kaupa tasumist aasta jooksul reguleerib

KrMS § 180 lg 3, KrMS § 423 ja 424 ja KarS § 66.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleerib KrMS § 423 ja 424.

KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete

sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise

sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu

elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada

või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või

määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus, kellelt on

taotletud mõjuval põhjusel rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist, peab selle

põhjuse olemasolu ka kontrollima ja selle olemasolu või puudumist põhjendama.

KrMS § 424 sätestab rahalise karistuse pikendamise ja ajatamise menetlusõigusliku aluse.

Materiaalõiguslik alus analoogilise otsustuse tegemiseks puutuvalt karistuse osastamisse

sisaldab KarS § 66 lg-s 1, mille kohaselt võib rahalist karistust mõistev kohus juba

süüdimõistvat otsust tehes määrata, et süüdlasel tuleb see tasuda ositi. KarS § 66 lg 1

kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus

süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

täitmise või kandmise ositi. KarS § 66 lg 3 sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse

täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kuna seadus võimaldab menetluskulude tasumist osastada või tähtaega pikendada korraga

ainult ühe aasta võrra, ei ole Sulev Kivilo kaitsja taotlust menetluskulude tasumiseks kolme

kuni nelja aasta jooksul võimalik rahuldada. Kuna kohus tunnistab Sulev Kivilo süüdi ja

mõistab karistuseks pika vangistuse, ning eelpool juba märkis, et võimalus vanglas töötada

sõltub erinevatest asjaoludest ning käesolevas kriminaalasjas väljamõistetav summa on

piisavalt suur, et seda tasuda aasta jooksul, siis ei pea kohus üldse põhjendatuks, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse Sulev Kivilo poolt ositi ka aasta jooksul. Sulev Kivilol

tuleb menetluskulud kokku summas 7616,66 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel: nuga, kui süüteo toimepanemise vahend, mis on antud 11.01.2024 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sulev Kivilole tema vara:

- mobiiltelefon Sony Xperia, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

- plätud, teksad (koos rihmaga) ja pusa, mis on antud 27.11.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 23ATH27298) alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a.

Salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde:

DVD-plaat fotodega sündmuskohalt kaasa võetud noast, DVD-plaat kannatanu E S poolt e-

kirja teel saadetud fotodega vigastustest, DVD-plaat Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega

nõudekirjale, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestisest, häirekeskuse kõne ja patrulli

tehtud fotodega sündmuskohast, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestiste ja kriminalisti

poolt tehtud fotodega sündmuskohast, DVD-plaat 14.09.2023 Selveri kaupluse

turvakaamera salvestistega, DVD-plaat 18.10.2023 Realiseerimiskeskuse turvakaamera

salvestisega.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite (salvestiste) säilitamine

kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.

TSIVIILHAGID

KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab

isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045

lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kannatanu S AS (registrikood XXX) esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palub

süüdlaselt Sulev Kivilolt välja mõista 67,11 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud,

kuna Sulev Kivilo tekitas kannatanule vargusega otsese varalise kahju.

Kannatanu S AS (registrikood XXX) tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 67,11 eurot, mis

kanda kannatanu S AS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS.

Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palub

süüdlaselt Sulev Kivilolt välja mõista 31,95 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud,

kuna Sulev Kivilo tekitas kannatanule vargusega otsese varalise kahju.

Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 31,95 eurot, mis

kanda R OÜ XXX Swedbank AS.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud

digitaalselt)

Kristel Jaakus Liina Jüriso Anu Aleste

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik