2-24-100739/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-100739

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi H.Y (H.Y) vastu raha

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED 17.04.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 17.04.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

14.03.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. H.Y-l ei

ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-100739

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 29.02.2024 Harju Maakohtule H.Y (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 80 eurot, viivise 20,90 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 11.01.2021 ja 08.09.2021 sõidukit XXXXXX kostja

poolt parkimist opereeritavates Mustamäe tee 46c ning Valukoja tn 7 eraparklates, rikkudes

parkimiskorralduse nõudeid. Kostjale väljastati kaks leppetrahvinõuet (0178016424,

0031063317) summas 80 eurot (2x40). Kostja on jätnud leppetrahvinõuded tasumata. Hageja

korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maaomanikuga sõlmitud lepingute

alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14

päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.

2.1. Hageja on toonud välja, et VÕS § 9 lg 1, § 8 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel on poolte vahel

sõlmitud leping. Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik

pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu

tingimused ammendaval kujul, st pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent

enam ei muuda. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil

ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

2.2. Hagejal on õigus leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega

viivitamisel ka viivist (RKTKo 15.10.2008, 3-2-1-69-08, p 24). Hageja arvestas viiviseid

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leppetrahvi nr 0178016424 osas nõuab hageja viivist

perioodi 26.01.2021–29.02.2024 eest suuruses 11,50 eurot ning leppetrahvi nr 0031063317

osas perioodi 23.09.2021–29.02.2024 eest suuruses 9,40 eurot, kokku 20,90 eurot

(11,50+9,40). Hageja palus välja mõista ka edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel. Leppetrahvi nr 0178016424 sissenõudmiskulud moodustavad 20 eurot, mis on

tekkinud 23.11.2023 võlateatise saatmisega (15 eurot) ning muude makseviivitusega tekkinud

kulude (5 eurot) tegemisest, milleks olid päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Leppetrahvi nr

0031063317 sissenõudmiskulud moodustavad samuti 20 eurot, mis on tekkinud 12.12.2023

võlateatise saatmisega (15 eurot) ning muude makseviivitusega tekkinud kulude (5 eurot)

tegemisest.

3. Hageja oli seisukohal, et 20.02.2025 seisukohas esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et

parkimistingimused olid nähtavad ja märgistatud. Kostja ei väida, et parklasse sissesõidul ei

olnud tähistusi, st parkimistingimusi vms, seega on kostja need omaks võtnud. Kostjale

kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalale, millega loetakse kostja

lepingutingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks. Kostja on teadlikult parkimistingimusi

2-24-100739

eiranud. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval,

samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused

üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kui kostja leidis, et sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama.

Kostja seda ei teinud. Hageja on tõendanud, et ta on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi

posti teel. Kostja vastuväited on otsitud, vabanemiseks vastutusest ja soovist trahvi mitte

tasuda. Kui kostjale jäi midagi arusaamatuks oli tal võimalus igal ajal hagejaga või hageja

esindajaga kohtuvälises menetluses ühendust võtta. Kostja täiendavaid küsimusi esitanud ei

ole.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud ning vaidles sellele vastu.

5. Kostja on palunud oma vastuses kohtul selgitada, kas parkimisteenuse osutaja on teinud

teenuse kasutaja parkimislepingu kättesaadavaks, kui parkimisleping on paigaldatud 2m

kõrgusele posti otsa, millel oleva teksti tähesuurus ja tähtede paksus on vastavalt alla 5-7mm

ja ca 2mm. Kostjal ei ole võimalik neid tekste lugeda. Parkimislepingud hageja parklates ei

ole selleks, et keegi saaks neid lugeda. Need on paigaldatud õigusliku fakti tekitamise

eesmärgiga, et kohtus oleks võimalik lepingu kättesaadavaks tegemise fakti sedastada.

Parkimise üürilepingu esitamata jätmine, millega jäetakse teine pool teavitamata lepingus

sisalduvast leppetrahvist on käsitatav üürileandja kohustuste kui hea usu põhimõtte

rikkumisena. Sellise käitumise tulemusena ei tea teine pool, et parklas rakendatakse

leppetrahvi. Mõlemas parklas on infotahvlitel toodud ära parkimistasu määr, kuid leppetrahvi

määra ei ole nendele märgitud. Lepingutingimustest teavitamine ei tundu kostja jaoks oluline

ka antud asja menetlemisel, sest kostja on lisanud oma vastuses lepingutingimustega foto,

mida lugeda ei ole võimalik, sh teksti suurendades. Hagejal oli ja on kohustus oma teenuse

kasutajat (lepingu teist poolt) teavitada lepingujärgsest leppetrahvist vähemalt samaväärselt

muude oluliste lepingutingimustega, milleks on nt lepingujärgse teenuse hind.

6. Kostja möönis, et ilmselt on teenuse kasutajal siiski kohustus tasuda tarbitud teenuse eest

parkimistasu, sest parklas asetsevatest teistest infotahvlitest võib tõlgendada, et parkla oli

tasuline. Kostja oli valmis tasuma hagejale tarbitud teenuse eest, kuid mitte leppetrahvi.

Kostja palus lugeda leppetrahvinõuded õigustühiseks, kuna selles pooled kokku ei leppinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 14.03.2025 otsusega hagiavalduse rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda ning kostja menetluskulud kindlaks määramata. Maakohus menetles asja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud korras lihtmenetluses ning ei

andnud TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

8. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja parkis

11.01.2021 kell 15.20 sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX Mustamäe tee 46c parklas.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja väidetud parklas hageja väidetud

ajal sõidukit ei pargitud. Maakohus luges nimetatud faktilise asjaolu tõendatuks. Maakohus

tuvastas, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja parkis 08.09.2021 kell 12.08

sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX Valukoja tn 7 parklas. Kostja ei ole esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei

pargitud. Maakohus luges nimetatud faktilise asjaolu tõendatuks.

2-24-100739

9. Maakohus märkis, et selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ning tegi ettepaneku

esitada tõendeid avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Hageja ei ole esitanud

kohtule tõendeid, millest nähtub liikluskorralduse tähistus, infotahvlite sisu ja paigutus

Mustamäe tee 46c parklas 11.01.2021 mõistlikult lähedase aja seisuga ning Valukoja tn 7

parklas 08.09.2021 mõistlikult lähedase aja seisuga. Maakohus keeldus 26.02.2025 hageja

hilinenult esitatud dokumentaalsete tõendite (fotod) vastuvõtmisest. Maakohus tuvastas

seejuures, et fotodelt ei nähtunud nende tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu. Hageja

parkimistingimuste sisu väljatoomine 17.04.2024 menetlusdokumendis ei ole

dokumentaalseks tõendiks. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle

mõistlikult teatavaks parkimistingimusi ega ole võtnud õigeks hageja väiteid pooltevahelisele

võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Seega oli hageja koormis tõendada, et

kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste

kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (VÕS § 37 lg 1). Kostja esitatud 22.03.2024

tehtud fotod infotahvlite paigutuse kohta ei sisaldanud maakohtu hinnangul teavet

parkimistingimuste sisu ja paigutuse kohta 11.01.2021 ning 08.09.2021 mõistlikult lähedase

aja seisuga. Kostja ei ole väitnud, et 22.03.2024 fotodelt nähtuv infotahvlite paigutus ja

tahvlitelt nähtuvate tingimuste sisu on sama, mis 11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Kostja ei

ole fotode esitamisega võtnud omaks hageja faktiväiteid parkimistingimuste sisu kohta

11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Seetõttu ei muuda kostja fotode esitamine

tõendamiskoormise jaotust.

10. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu,

mille järgi loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena

poolte sõlmitud parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks

parkimistingimustes ettenähtud eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu

tõendanud, ei saanud maakohus lugeda parkimislepinguid poolte vahel sõlmituks. Isegi, kui

lugeda parkimislepingud poolte vahel sõlmituks, ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh

leppetrahvi tasumise nõude aluseks olevat tüüptingimust). Kui hageja ei ole oma majandus-

või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku regulaarsusega talletada tõendeid

parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite paigutuse ja sisu kohta ega

ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal fotografeerida

parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab hageja riisikot, et õigusvaidluse korral on tal raske

või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid tüüptingimusi. Sellised

raskused on tingitud hageja enda majandus- või kutsetegevuse korraldusest ega anna alust

jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja kahjuks.

11. Maakohus jättis hagiavalduse leppetrahvi 80 euro tasumise nõudes rahuldamata, sest

hageja ei ole tõendanud parkimislepingute sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigust nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud

viivise tasumist. Kuivõrd hagejal puudus kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigust nõuda

ka leppetrahvinõude täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Seega jättis

maakohus ka esitatud kõrvalnõuded rahuldamata.

12. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud

kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Toimikus ei nähtunud kostja

toimingute tegemist, millega oleksid kostjale tekkinud menetluskulud. Seega jättis maakohus

kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

2-24-100739

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja

uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Hageja palus poolte menetluskulud jätta maa- ja

ringkonnakohtus kostja kanda.

14. Hageja hinnangul rikkus maakohus kohtuotsuse tegemisel TsMS § 436 lg-d 1, 2 ja 3.

Nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mille alusel nõuet lahendatakse. TsMS §

436 lg 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Muuhulgas ei või ega saa kohtuotsus olla menetlusosalistele üllatuslik, mida kõnealune otsus

oli.

15. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga otsuse p-s 4. Hageja on 20.02.2025 seisukohaga

esitanud pildid, et parkimistingimused olid nimetatud parkimisaladele sisse sõitmisel olemas.

Samuti esitas hageja eraldi lisana parkimistingimused, kuna piltidelt täpsemad tingimused ei

nähtu. Hagejal ei ole võimalik teha pilte selliselt, et oleks võimalik fikseerida, et parkimisala

sissesõidul olid parkimistingimused olemas ning, et parkimistingimused oleksid samal ajal

loetavad. See ei ole tehniliselt võimalik. Hageja peab tõendama, et parklasse sissesõidul olid

parkimistingimused nähtaval kohal. Kehtivad parkimistingimused on lisatud eraldi

17.04.2024 vastuse sisse, mis parkimistingimustes täpsemalt kirjas on.

16. Hageja toob ka välja, et ei ole reaalselt võimalik ega mõistlik, et hageja teeb iga kord

parkimistrahvi väljastamisel ka pildid parkimisalal olevatest parkimistingimustest. 20.02.2024

esitatud fotod on esitatud selleks, et näidata, et parkla territooriumil oli piisavalt teabetahvleid

tasulise parkimisala ja parkimise tüüptingimuste kohta ja/või viitega selle kohta, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Nendelt fotodelt koosmõjus fotoga, kus on ka kostja sõiduk

nähtub, et kostja sõiduk pargib hageja märgitud parkimisalal.

17. Hageja rõhutab, et kostja ei ole väitnud ega vaidlustanud, et eeltoodud sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused või et tingimusi seal ei olnud või et

kostja seal ei parkinud. Vastupidiselt on kostja väitnud vaid, et tingimused olid väidetavalt

kõrgel. Olukorras, kus kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud on hageja seisukohast

kohus diskretsioonipiire ületanud ning jaotanud tõendamiskoormist valesti (TlnRnKo

30.10.2020, 2-19-118554, p 13).

18. Asja lahendamiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise eest lasub

hagimenetluses pooltel endil. Üks olulisimaid põhimõtteid hagimenetluses on poolte võrdsus,

mis tähendab, et pooltel on menetluse käigus võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja

teisele poolele vastu vaielda (TsMS § 7). Kohus ei saa omaalgatuslikult esitada kostja eest

väiteid. Vastaspool peab ise välja tooma asjaolud, millele kohus saab nõude rahuldamata

jätmisel tugineda. Kui miski tehingu tühisuse alustele ei viita, ei pea kohus seda ka

kontrollima ning kohus ei tohi ka ise hakata välja selgitama asjaolusid, mis tehingu tühisuse

tuvastamiseks alust annaksid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

2-24-100739

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

20. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 80 eurot, viivise 20,90 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot. Sealhulgas viivise tasumata põhivõlalt (80 eurolt) alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot

ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

21. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

21.1. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

21.2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

21.3. Hageja vaidlustas maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et hageja hinnangul on maakohus

jaotanud valesti tõendamiskoormise parkimistingimuste sisu tõendamise osas ning on

ületanud diskretsioonipiire, kuivõrd kostja ei ole parkimise fakti, parkimistingimuste sisu ning

nende olemasolu parkimisalal vaidlustanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

21.4. Maakohus on 20.01.2025 pooltele saadetud kirjas õigesti hagejale selgitanud, et hageja

koormis on tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada

parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust. Seetõttu ei pea hageja

tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ning paigutust konkreetse rikkumise

päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga (dtl 79). Seega ei nähtu

kolleegiumile, et maakohus oleks praegusel juhul valesti selgitanud tõendamiskoormise

jaotust. Arvestades maakohtu viidatud kohtupraktikat, sätteid ja 20.01.2025 antud selgitusi,

pidi hagejale olema arusaadav, milliseid asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid tuleb tal

kohtule hagi rahuldamiseks esitada. Selliste tõendite esitamine ei ole kolleegiumi hinnangul

parkimiskorraldusega tegeleva ettevõtte jaoks ebamõistlikult koormav ega tohiks olla

nüüdisajal ka tehniliselt võimatu.

2-24-100739

Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti välja toonud, et põhjendatud ei ole

tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise

korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste sisu kohta ning tõendama ise

parkimistingimuste sisu. Hageja apellatsioonkaebuses viidatud kohtupraktika kehtib

olukorras, kus hageja on tõendanud parkimistingimuste olemasolu, sh sisu ning juhul, kui

kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, siis

lasub tõendamiskoormis kostjal. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjal mõistlikult võttes

võimalik vaidlustada hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid (s.o parkimistingimuste sisu),

mida hageja ei ole ise suutnud menetluse kestel tõendada. Hageja väited selle kohta, et kostja

on tunnistanud, et parkimistingimused olid olemas, kuid kõrgel, ei anna alust

tõendamiskoormise ümberpööramiseks kostjale.

21.5. Maakohus on 20.01.2025 kirjas pooltele määranud avalduste ja dokumentide esitamise

tähtpäevaks 10.02.2025 ning märkinud, et pärast tähtaja möödumist uusi tõendeid esitada ei

saa. Maakohus on kohustanud hagejat esitama avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja

jooksul tõendid selle kohta, et parkimisaladele olid rikkumise aegadele mõistlikult lähedase

aja seisuga paigutatud liiklusmärgid parkimiskorralduse kohta ning infotahvlid

parkimistingimustega selliselt, et nendega tutvumine oli mõistlikult võimalik. Sealhulgas

kohustas maakohus hagejat tõendama parkimistingimuste sisu, s.o esitama rikkumise ajale

mõistlikult lähedase aja seisuga tehtud foto parkimisalast, millelt nähtuvad

parkimistingimused on loetavad (dtl 79).

Maakohtu otsusest nähtub, et hageja esitas tõendid alles 26.02.2025, s.o hilinenult, mistõttu

keeldus maakohus õigesti hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest. Sealhulgas nähtub

maakohtu otsusest, et maakohus on tuvastanud seejuures, et fotodelt ei nähtunud nende

tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu, s.o hageja ei tõendanud parkimislepingute

sõlmimist, mis oleks andnud aluse hagiavalduse rahuldamiseks. Ka apellatsioonkaebuses ei

ole hageja esile toonud, milline oli parkimistingimuste sisu ning viidatud on tõenditele, mille

vastuvõtmisest maakohus keeldus nii nende hilinenult esitamise kui ka asjakohatuse tõttu.

Maakohus on tuvastanud mh, et kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja talle teinud

mõistlikult teatavaks parkimistingimusi, mistõttu ei võtnud kostja õigeks hageja väiteid

pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Seega ei nähtu

ringkonnakohtule, et maakohus oleks mingil viisil menetlusõiguse norme rikkunud, kohelnud

pooli menetluse kestel ebavõrdselt vastavalt hageja väidetule või omaalgatuslikult kostja eest

väiteid esitanud.

21.6. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt

menetlusõiguse normi ega ületanud asja lahendamisel diskretsioonipiire, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Materiaalõiguse

normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.

22. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

23. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (100 eurot).

2-24-100739

24. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

25. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)