3-22-1827/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Veiko

Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1827

Haldusasi

Otepää valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.

mai 2022. a finantskorrektsiooni otsuse osaliseks ja 28.

augusti 2022. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Otepää vald, esindajad Aivar Pilv ja Epp

Lumiste

Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Marliis

Elling

Kolmas isik Osaühing Mapri Ehitus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Mapri Ehitus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Osaühing Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse ja 11. aprilli 2024. a

menetlusdokumendi lisad (dtl 642–737 ja 768). Tagastada Riigi Tugiteenuse Keskuse

22. jaanuari 2024. a menetlusdokumendi lisa (dtl 763–764).

2. Jätta Osaühingu Mapri Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 17. novembri 2023. a otsus muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-22-1827

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) rahuldas 8. juuni 2018. a otsusega nr 1.1-5.1/18/666

siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 4) alusel Otepää

Vallavalitsuse taotluse toetuse saamiseks projektile „Otepää linnakeskuse väljaarendamine“.

Projekti kogumaksumus oli 1 592 350,96 eurot, millest omafinantseering oli 238 852,65 eurot

ja toetus 1 353 498,31 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood oli 1. veebruar 2018 – 31.

detsember 2019, mida pikendati kuni 31. detsembrini 2020.

2. Otepää Vallavalitsus kuulutas 29. märtsil 2019 välja avatud hankemenetlusena läbi

viidava riigihanke „Otepää keskväljaku ja lipuväljaku rekonstrueerimine“. Hange oli jagatud

kaheks osaks: 1) 1 ehitustööd ja kommunikatsioonide rajamine ja 2) linnamööbli

paigaldamine. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13. mai 2019. Otepää Vallavalitsus

tunnistas mõlemas hanke osas edukaks Osaühingu Mapri Ehitus (kolmas isik või OÜ Mapri

Ehitus) pakkumused ja sõlmis temaga hanke esimese osa kohta 17. juunil 2019 hankelepingu,

mis tuli täita 14. jaanuariks 2020 (maksumus 909 337 eurot (ilma käibemaksuta)).

Riigihangete registri andmetel pikenes lepingu täitmise tähtaeg poolte kokkuleppel kuni 30.

novembrini 2020, sest lisatööde tõttu täpsustusid tööde maht ja maksumused. Kasutusluba

väljastati 30. novembril 2020. Lepingu tegelikuks maksumuseks kujunes 897 195,30 eurot.

3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) luges 18. mai 2022. a otsusega nr 11.2-14/0479

mitteabikõlblikuks kuluks 359 548,17 eurot, millest toetus oli 305 615,95 eurot ja

omafinantseering 53 932,22 eurot. Vastustaja muutis 8. juuni 2018. a otsust ja luges projekti

maksumuseks 1 170 950,77 eurot (omafinantseering 175 642,62 eurot ja toetus 995 308,15

eurot). Otsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja pani toime kaks rikkumist. Otepää vald hüvitas mitteabikõlblikke kulusid ja ta

pikendas hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-ga 123;

2) Teede Tehnokeskus AS tuvastas eksperthinnanguga töös puudused. Proovivõtukohas

mõõdeti konstruktsiooni paksuseks orienteeruvalt 28 cm, projektijärgselt pidanuks olema 71

cm. Seega eirati olulises osas projektsete konstruktsioonikihtide paksusi;

3) kuna ehitustöödel kasutatud materjalid ja mahud ning ehituseks sobimatu pinnase

kaevandamise maht ei ole vastavuses ehitusprojektiga (reaalsed mahud on tunduvalt

väiksemad) ja täitedokumentatsioon on olulises osas puudulik, siis ei ole hankelepingut

nõuetekohaselt täidetud. Töid ei ole teostatud kokkulepitud mahus, akteeritud kulud ei ole

kogu ulatuses põhjendatud ega abikõlblikud. Töövõtja oli kohustatud teostama

lepingujärgseid töid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, lepingudokumentidele, sh projektile

ja selles määratud kvaliteedile, ning esitatud pakkumusele, mis sisaldab mh kululoendit,

samuti hankima vastavalt lepingudokumentidele kõik ehitustööde teostamiseks vajalikud

materjalid. Kui töövõtja soovis kasutada lepingudokumentidest erinevaid materjale ja mahte,

tulnuks see eelnevalt kaebajaga kirjalikult kooskõlastada ja tööde mahu vähendamisel

vähendada ka lepingu hinda. Töövõtjal oli kohustus kajastada tööde faktiline teostamine

ehituspäevikus. Eksperthinnangust selgub, et ehituspäevikutes on viited materjalidele kohati

ebaselged ja osaliselt ei ole toodud korrektselt ka nende mahtusid (puuduvad ka saatelehed),

mistõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju materjali tegelikkuses objektile tarniti.

Mahtusid ei ole välja toodud ka ehitusjärgsel teostusmõõdistusel, seega on ebaselge, mille

järgi töömahud akteeriti. Puuduvad tõendid tööde nõuetekohase täitmise kohta. Kui töövõtja

2(9)

3-22-1827

ei teosta töid nõuetekohaselt, siis ei ole ta õigustatud saama tasu vastavalt pakkumuses toodud

maksumusele, sest see kuulus hankelepingu p 8.1 järgi maksmisele nõuetekohaselt tehtud

tööde eest. Praegusel juhul ei toimunud hinna kallinemist ega töömahu või kulutuste

suurenemist, vaid materjalide vahetus ja mahtude vähenemine. Kõik hankija koostatud

dokumendid, mis on lisatud riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulka, on RHAD-i osaks, sh

mahutabel, mis oli aluseks pakkujatele pakkumuse koostamisel ja hankijale eduka pakkumuse

välja selgitamisel. Edukas pakkumus oli madalaima hinnaga. Kaebaja kohustuseks oli

kontrollida ja hinnata teostatud tööde mahte ja kvaliteeti, et tagada raha sihtotstarbepärane

kasutus;

4) tekkinud kahju ulatust ei ole võimalik üheselt tuvastada. Vastustaja peab Vabariigi

Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 1 alusel proportsionaalseks kohaldada

10% korrektsioonimäära. Kergendava asjaoluna arvestatakse, et ehitisele on väljastatud

kasutusluba. Puudus ei mõjutanud väga suurt hankelepingu osa. Ainuüksi eksperthinnangus

mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas, mida on võimalik ligikaudselt välja

arvutada, moodustavad riigihanke esialgsest maksumusest hinnanguliselt ca 9%;

5) nii hanketeate, RHAD-i kui ka hankelepingu kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 7

kalendrikuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Sama aja jooksul tuli esitada ka

kasutusloaga seonduv dokumentatsioon. Hankelepingus on märgitud tööde valmimise

kuupäevaks 14. jaanuar 2020. Kaebaja muutis hankelepingu tingimusi, pikendades tööde

valmimise tähtaega. Töövõtja andis tehtud tööd kaebajale üle 17. veebruaril 2020

allkirjastatud lõppaktiga. Tegemata olid haljastustööd (teostati 4. juunil 2020), asfaltkatte

joonimine (tehti 2020. a kevadel) ja puudus ehitise kasutusluba (kasutusloa taotlus esitati 24.

novembril 2020, kasutusluba väljastati 30. novembril 2020). Riigihangete registri andmetel on

hankelepingu lõpetamise kuupäevaks 30. november 2020 ja hankelepingut pikendati poolte

kokkuleppel. Osa kasutusloa aluseks olevaid dokumente allkirjastati veel septembris ja

novembris 2020. Seega on hankelepingu täitmine toimunud 7 kuu asemel rohkem kui 17

kuud. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ei ole kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1 ning §

3 p-dega 1 ja 2. Puudus õiguslik alus hankelepingu muutmiseks;

6) määruse nr 143 § 228 ja § 227 järgi tuleb RHS § 123 lg 1 rikkumise korral kohaldada 25%

korrektsioonimäära. Ka RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% määra. Järelikult ei saa kaebajal olla õigustatud ootust madalama

korrektsioonimäära kohaldamiseks. Kuna hankelepingu muudatusega pikenes tööde

teostamise periood vähemalt 50% ulatuses (rohkem kui 3,5 kuud), siis ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui kaebaja oleks juba RHAD-is

ette näinud pikema lepingu täitmise tähtaja. Seega on tegemist olulise lepingumuudatusega.

Mõni huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest lepingu täitmise tähtaja tõttu. Esineb

põhjendatud oht, et hankelepingu õigusvastane pikendamine võis kaasa tuua rahalise mõju.

4. Vastustaja jättis 28. juuli 2022. a vaideotsusega nr 11.2-14/0723 vaide rahuldamata.

5. Otepää vald nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RTK 18. mai 2022. a otsuse

tühistamist osas, millega käsitleti riigihanke esimeses osas kajastatud rikkumisi, ja 28. juuli

2022. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) ekspertiisi alusel ei saa teha kõikehõlmavaid järeldusi ehitustööde mahtude osas, Tööd

teostati vastavalt projektile;

2) lepingu kohaselt ei lähtutud mahupõhisest arveldamisest. Lepingus oli hind fikseeritud ja

seda ei saanud muuta. Tegemist oli siduva eelarvega (VÕS § 639 lg 1). Tööde mahutabel oli

informatiivne. Lähtuda tuli tegelikult teostatud töödest;

3) tegemist oli kõrvaldatavate puudustega;

3(9)

3-22-1827

4) hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine pole oluline muudatus;

5) haljastustööd olid vaegtööd ja need ei takistanud ehitustööde vastuvõtmist;

6) kümneprotsendiline korrektsioonimäär pole proportsionaalne;

7) määruse nr 143 § 25 lg 5 on põhiseadusega vastuolus;

8) hankija tegevusetust ei tule käsitada hankelepingu muutmisena;

9) leppetrahvi nõudmine pole kaebaja kohustus;

10) hankes esitati 7 pakkumust. Usutav pole, et keegi oleks pakkumuse jätnud esitamata.

6. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) hankeleping tuleb sõlmida samal tingimustel, mis on välja toodud RHAD-s. Järelikult ei

saa eduka pakkumuse koosseisus olnud mahutabel olla üksnes informatiivse tähendusega;

2) kaebaja väited ekspertiisiakti kohta pole põhjendatud. Kaebaja nõustub, et tööde käigus

ilmnenud tegelikud asjaolud tingisid projekti ja tööde muutuse;

3) kasutusloa väljastamine ei tähenda, et riigihanke nõudeid oleks järgitud;

4) lepingu muutmine pole RHS § 123 kohaselt lubatud;

5) vastustaja põhjendas, miks ta kohaldas just sellist korrektsioonimäära.

7. Kolmas isik nõudis vastuses kaebuse rahuldamist.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 17. novembri 2023. a otsusega kaebuse osaliselt ning

tühistas RTK 18. mai 2022. a otsuse ja 28. juuli 2022. a vaideotsuse osas, mis puudutas

riigihanke esimeses osas sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist ja sellega seoses

tehtud finantskorrektsiooni, samuti EAS-i 8. juuni 2018. a otsuse muutmist vastavas osas.

Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis RTK-lt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 4561,64 eurot ja kolmanda isiku kasuks 3504,77 eurot.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kolmas isik ei teinud pakkumust tööde üldisest kogumahust lähtudes, vaid pakkumuse

maksumuse aluseks on konkreetsed tööd, mahud ja ühikuhinnad. Vastustaja selgitas eduka

pakkumuse välja pakkumuste maksumuse alusel. Edukaks osutus madalaima hinnaga

pakkumus. Olukorras, kus osa töid jääb tegemata või tehakse vähendatud mahus, väheneb

tehtud tööde hind. Põhjendatud ei ole maksta sama suurt summat väiksemas mahus tehtud

tööde eest. Tegemist oleks avalike ressursside raiskamisega. Konkreetne maksumus oli ette

nähtud konkreetsete tööde ja mahtude eest tasumiseks. Kui neid töid ei ole tehtud või ei ole

tehtud ettenähtud mahus, siis ei ole põhjendatud nende eest ka maksta. Tegemist ei ole

abikõlblike kuludega määruse nr 4 § 7 lg 1 tähenduses;

2) õige pole kaebaja järeldus, et hankeleping ei võimalda praeguses olukorras töövõtjale

makstavat tasu vähendada. Maksumus on seotud tehtavate tööde mahtudega (vt hankelepingu

p 6.2.8). Lepingu p-ga 8.1 on kaebaja kindlustanud end tööde ja materjalide kallinemise vastu.

See ei tähenda, et kaebaja peab aktsepteerima sama maksumusega ka töövõtja poolset tööde

mahu vähendamist või osade tööde ära jätmist. Kaebaja viitas RHAD-i tehnilise kirjelduse p-s

6 toodud märkusele, mille kohaselt: „Hankedokumentides kirjeldatud eesmärgi täitmiseks

vajalike tööde mahtude määramine on Pakkuja kohustus. Juhul kui Hankedokumentides või

selle lisades on esitatud konkreetsed tööde mahud tuleb lugeda neid informatiivseteks ning

Pakkumuses tuleb arvestada tegelike vajalike tööde mahtudega.“ Viidatud mööndus

võimaldab pakkujal teha pakkumuse vajalikust tööde mahust lähtudes, mitte hankelepingu

täitmise käigus hinda muutmata tööde mahtu vähendada. Kolmas isik esitas oma pakkumuse

täpselt sellistest mahtudest lähtudes, nagu olid välja toodud RHAD-i mahutabelis, seega ei ole

ta pakkumuse esitamisel vajalike tööde mahtu ümber hinnanud. Kolmanda isiku pakkumus oli

lepingu lahutamatu osa, järelikult on see mõlemale poolele siduv ja täitmiseks kohustuslik

(hankelepingu p-d 2.1, 2.2.4, 5.1.1). Samuti oli hankelepingu lahutamatuks lisaks

4(9)

3-22-1827

projektdokumentatsioon (hankelepingu p-d 2.1, 2.2.2). Projektdokumentatsioonist sai

hankelepingu p 5.2.2 järgi kõrvale kalduda vaid hankijaga kooskõlastatult. Töövõtjal ei olnud

õigust töid või tööde mahtu omaalgatuslikult vähendada. Ka projektdokumentatsioonist

erinevate materjalide kasutamine tuli eelnevalt hankijaga kooskõlastada (hankelepingu p

5.1.8). Muudatuste tegemiseks ehitustööde osas tuli teha hankijale kirjalik motiveeritud

ettepanek koos majandusliku analüüsiga (hankelepingu p 5.2.1);

3) vastustaja ei pidanud andma kaebajale võimalust puuduseid kõrvaldada;

4) eksperthinnang on usaldusväärne. Pole esitatud tõendeid, mis eksperthinnangu ümber

lükkaks. Tööde korrektset teostamist saanuks tõendada korrektselt koostatud

ehitusdokumentatsiooniga, mille kolmas isik samuti koostamata ja esitamata jättis. Lisaks

näitasid ka koostatud ja esitatud dokumendid tööde tegemist nõutavast väiksemas mahus;

5) ehitustööde mahtude osas on vastustaja õigesti kohaldanud finantskorrektsiooni 10%

(määrus 143 § 21 lg 1). Vastustaja pole rikkunud kaalumisreegleid. Vastustaja selgituste

kohaselt moodustavad ainuüksi eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja

mahtude osas, mida on võimalik ligikaudselt välja arvutada, riigihanke esialgsest

maksumusest hinnanguliselt 9%, seega ei saa vastustajale 10%-st madalama

korrektsioonimäära kohaldamata jätmist ette heita;

6) tööde tähtaja pikendamise osas pole tegemist olnud hankelepingu olulise muutmisega ning

see polnud RHS § 123 kohaselt keelatud. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ja RTK otsus

tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Mapri Ehitus taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse osalist tühistamist

ja kaebuse täielikku rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus rikkus eelmenetluse reegleid. Halduskohus ei selgitanud kolmandale isikule

seda, milliseid asjaolusid peab kolmas isik tõendama. Kolmas isik ei pidanud kandma

ehitusmahu ületamise riski. Lepingu täitmisel ei esinenud olukorda, kus

projektdokumentatsioonist oleks tulnud kõrvale kalduda. Tehnokeskus AS-i ekspertiisi

kohaselt teostati töid tellija ja omanikujärelevalve silme all, töid kontrolliti, mõõdistati ja

võeti vastu. Kasutusloa dokumentatsioonist nähtub, et Sweco EST OÜ 2. oktoobri 2020. a

auditi p 5.2 kohaselt nähtub, et projekti viidi muudatused sisse. Teede Tehnokeskus AS-i

ekspertiisis pole Sweco EST OÜ auditile tähelepanu osutatud. Kolmanda isiku tõendeid

haldusmenetluses eirati. Kolmandat isikut ei kaasatud haldusmenetlusse;

2) kolmas isik taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Halduskohus jättis selle taotluse

rahuldamata. Kohtuistungil oleks antud tõendit saanud uurida;

3) väide, et mahu erinevus oli 9%, pole õige. Seetõttu 10% ulatuses toetuse vähendamine pole

õige;

4) Teede Tehnokeskus AS teostas šurfe kokku seitsmes kohas. Kõige suuremate platside all

seda ei tehtud. Näiteks teostati proovi nr 7 osas 2021. a oktoobris-novembris uus proov ning

mahtude erinevust ei tuvastatud;

5) proovis nr 5 on maht paksem kui nõutud;

6) halduskohus pole ekspertiisi lisasid asja materjalide hulka võtnud.

10. Vastustaja on seisukohal, et kolmanda isiku apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendusetel:

1) halduskohus pole eelmenetluse reegleid rikkunud. Kolmas isik pole vaidemenetluses ega

kohtumenetluses väitnud, et eksperthinnangus kajastatud seisukohad on ümberlükatavad.

Vastustaja ei pidanud arvestama Sweco EST OÜ auditiga, sest Teede Tehnokeskus AS viis

läbi kohapealse kontrolli ja see oli hilisem dokument. Auditi koostasid isikud, kellel puudusid

5(9)

3-22-1827

akadeemilised teadmised ja kutsetunnistus. Tegemist on ebapädevate isikute koostatud

pinnapealse hinnanguga. Kasutatud mõõteseade (Inspector-3) polnud kalibreeritud. Teede

Tehnokeskuse AS-i ekspertiisist nähtub, et ehituse ja ehitustegevuse selline

dokumenteerimine polnud lubatav. Teede Tehnokeskuse AS-i seisukohad pole

ümberlükatavad. Hankelepingut ei täidetud nõuetekohaselt. Vaidlustatud otsuste tegemisel

anti isikutele võimalus esitada oma tõendid. Need jäeti esitamata. Apellatsioonkaebuses

esitatud tõendid ei lükka varasemaid asjaolusid ümber. Kaebaja esitas vastustajale

kuludokumendid, mida tegelikkuses ei kantud. Tegemist on mitteabikõlbuliku kuluga.

Vastustaja ees vastutab kaebaja, mitte kolmas isik;

2) apellatsioonkaebuses esitatud uued tõendid tuleb kolmandale isikule tagastada. Need oleks

tulnud esitada halduskohtule;

3) halduskohus pole hankelepingu muutmist lubavaid õiguslikke aluseid analüüsinud, vaid

asus hindama muudatuse olulisust.

11. Kaebaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb kolmandalt

isikult kaebaja kasuks välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult

järgmised põhjendused:

1) asjaolu, et kohus ei vaadanud asja läbi kohtuistungil, ei too kaasa halduskohtu otsuse

tühistamist. Kolmas isik sai oma seisukohad kohtule esitada;

2) välistada ei saa seda, et kuna halduskohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid võib

kolmandal isikul olla vajadus tõendada, siis võib kohus olla rikkunud eelmenetluse reegleid.

Samas oli kolmandal isikul võimalus oma asjaolud ja tõendid esitada 2. oktoobriks 2023.

Sweco EST OÜ audit valmis 2020. Kolmas isik pole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta

neid tõendeid halduskohtule ei saanud esitada;

3) Sweco EST OÜ tõend ei lükka ümber Teede Tehnokeskuse AS-i järeldusi. Vastustaja pole

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel lähtunud kõigist Teede Tehnokeskuse AS-i ekspertiisis

esile toodud puudustest ja apellandi kõrvaldatud puudus ei olnud finantskorrektsiooni aluseks.

Sweco EST OÜ ja Teede Tehnokeskus OÜ ekspertiisi võrdlusest nähtub, et asfaltkatte ja

asfaldi retsepti osas ei ole Sweco EST OÜ hinnanguid oma töös andnud. Samuti pole

analüüsitud sillutuskivi vastavust dokumentatsioonile. Proovide asukoht ei mõjutanud lõpliku

tulemust. Selle tõendi kogumata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust;

4) kolmas isik pole tõendanud, et mahuerinevused olid alla 9%. Tuvastatud puudused polnud

piisavad, et finantskorrektsiooni määrata. Kontroll viibi läbi juhuslikult, millest ei saanud teha

tõsikindlaid järeldusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. OÜ Mapri Ehitus esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale osas, millega

halduskohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata. Kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebust ei

esitanud. Ringkonnakohus analüüsib seega halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

13. RTK luges vaidlustatud otsusega kaebajale määratud toetuse osad kulud abikõlbmatuks

põhjusel, et pärast projekti valmimist selgus, et hankemenetluses esitatud dokumentides

kajastatud ehitustööde mahte tegelikkuses sellises määras ellu ei viidud (kululoendi kohta vt

dtl 77–80).

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et määruse nr 4 § 7 lg 1 kohaselt ei saa

lugeda abikõlbulikuks sellist kulu, mida projekti elluviimisel, sh ehitustööde teostamisel

6(9)

3-22-1827

tegelikult ei kantud. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki neid põhjendusi (HKMS §

201 lg 4).

14.1. Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 4 kohaselt anti toetust linnakeskuse avaliku ruumi, sh

linnasüdame ja väljaku kaasajastamiseks ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks. Määruse

nr 4 § 7 lg 1 kohaselt loeti abikõlbulikuks kuluks toetuse saaja või projekti elluviimiseks

kaasatud partnerite kulud, mis olid otseselt vajalikud määruse nr 4 § 6 lg 1 p-s 4 nimetatud

tegevuse elluviimiseks.

14.2. Eespool viidatud sätetest järeldub, et abikõlbulikuks kuluks loeti üksnes projekti

elluviimiseks otseselt vajalik kulu. Kui tegemist pole otseselt vajaliku kuluga, siis selles osas

toetust ei anta, kuna see ei teeni toetusega taotletavat üldist eesmärki (vt ka määruse nr 4 § 3

lg 1). Normi mõtteks on kasutada avalikku raha säästlikult ja finantseerida tegelikult kantud

kulusid. Kui teatud töid reaalselt ei teostata või materjale ei soetata, siis pole toetus selles osas

otseselt vajaliku kulu katmiseks antud ja seda ei saa pidada määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes

abikõlbulikuks kuluks.

14.3. Sõlmitud töövõtulepingu lisaks oli ka OÜ Mapri Ehitus pakkumus (lepingu p 2.2.4).

Pakkumuse üheks osaks oli kululoend, milles oli üksikasjalikult kajastatud tööde kirjeldus,

maht, ühiku hind ja summa, sh pakkumuse lõplik maksumus (vt dtl 77–80). Kululoend

kajastas neid eeldatavaid tegevusi ja kulutusi, mis tuli projekti elluviimiseks teha. Kuigi

lepingu p-s 8.1 oli tööde hind fikseeritud ja see ei lubanud töövõtjal täiendavat tasu küsida,

siis ei järeldu sellest, et tellijal oleks puudunud õigus töö hinda korrigeerida. Nimelt nägi

lepingu p 6.2.8 ette, et tellijal oli õigus ühepoolselt muuta töövõtja teostavaid töid ja

mahtusid, teatud töö või hanke töövõtu mahust välja jätta või asendada ning sellest tulenevalt

vähendada lepingu hinda. Lepingu viimati viidatud punkti mõtteks oligi tagada määrusest nr 4

tuleneva kohustuse täitmine rahastada projekti toetuse alusel üksnes abikõlbulike kulude ehk

tegelikult teostatud tööde ja materjalide ulatuses. Viimati märgitut tuli rakendada juhul, kui

tööde teostamisel selgus, et algselt eeldatavaid kõiki töid või töid teatud mahus pole tegelikult

tarvis teha.

15. Sõltumata sellest, kas tegemist oli abikõlbuliku või abikõlbmatu kuluga määruse nr 4 §

7 lg 1 mõttes, ei ole RTK 18. mai 2022. a otsuse ja 28. juuli 2022. a vaideotsusega OÜ Mapri

Ehitus õigusi rikutud ja sellest tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebust rahuldada.

15.1. Vaidlustatud otsuste adressaadiks oli Otepää vald, mitte OÜ Mapri Ehitus. OÜ Mapri

Ehitus ei saa asuda kaitsma Otepää valla õigusi finantskorrektsiooni tegemisel. Vaidlustatud

otsusus peab kuidagimoodi mõjutama OÜ Mapri Ehitus õiguslikult kaitstavaid huve.

15.2. Vaidlustatud otsustega pole asutud kolmanda isiku õigusi ja kohustusi reguleerima ega

muud moodi tema õigusi negatiivselt mõjutama. Vaidlustatud haldusaktist võrsunud suhe

puudutab Otepää valla õigusi. OÜ Mapri Ehitus õiguste negatiivse mõjutamisena ei tule

käsitada seda, et Otepää vald esitas OÜ Mapri Ehitus vastu hagi töövõtulepingu rikkumise

tõttu (tsiviilasi nr 2-22-19412). Otepää valla suhtes kohaldatud finantskorrektsiooni määrast

ega sellest, kas tegemist on määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes abikõlbuliku kuluga, ei sõltu see,

kuidas maakohtul tuleb lahendada Otepää valla hagi OÜ Mapri Ehitus vastu. Haldusasjas

vaidlustatud otsuste esemeks ei ole küsimus, kas kolmas isik rikkus töövõtulepingust

tulenevaid kohustusi Otepää valla ees. Vaidlustatud otsuse esemeks oli kontrollida, kas

Otepää vald on talle antud toetust kasutanud määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes sihipäraselt ehk

rahastanud projekti abikõlbulike kulude osas. See suhe puudutab üksnes toetuse andjat ja

toetuse saajat, mitte aga tööde tegelikku teostajat ehk OÜ-d Mapri Ehitus. Üksnes asjaolust, et

7(9)

3-22-1827

tegemist polnud määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes abikõlbuliku kuluga, ei järeldu, et OÜ Mapri

Ehitus oleks rikkunud Otepää vallaga sõlmitud lepingulist suhet. Otepää valla ja OÜ Mapri

Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisest võrsunud vaidlus pole praeguse

haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse esemeks.

15.3. Vaidlusaluse haldusakti põhjendustes võetud seisukohad ja hinnangu pole maakohtule

õiguslikult siduvad. Isegi juhul, kui RTK 18. mai 2022. a otsust ja 28. juuli 2022. a

vaideotsust käsitada tsiviilasjas nr 2-22-19412 dokumentaalse tõendinda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes, ei järeldu sellest, et nende

otsustega oleks OÜ Mapri Ehitus õigusi rikutud või muud moodi tema õiguslikult kaitstavat

huvi kahjustatud. Halduskohtumenetluse ülesanne pole luua tõendeid teiste kohtumenetluse

harude tarvis (vt RKHKo 3-19-2069, p 10). Haldusmenetluses antud haldusaktid, sh teistes

kohtuasjades tehtud kohtulahendid on dokumentaalsed tõendid, millel pole maakohtu jaoks

ette kindlaks määratud jõudu ja maakohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja

vastastikkuses seoses (vt nt RKHKo 3-22-1072, p 15; RKTKo 2-17-1725, p 12; RKTKo 3-2-

1-52-16, p 13). Maakohtul tuleb sõltumata RTK 18. mai 2022. a otsusest ja 28. juuli 2022. a

vaideotsusest hinnata, kas Otepää valla ja RTK vahelisest töölepingust võrsunud suhtes on

üks pool oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud või mitte, sh hinnata, kas

Otepää vald on hagi aluseks märgitud asjaolusid tõendanud.

16. Halduskohtu otsuse tühistamist ei too kaasa OÜ Mapri Ehitus väide, et halduskohus

rikkus eelmenetluse reegleid, kuna ta ei korraldanud asjas istungit ega taganud võimalust

esitada täiendavaid tõendeid. OÜ Mapri Ehitus esitatud tõendid võivad omada tähendust tema

vastu esitatud hagi lahendamisel tsiviilasjas nr 2-22-19412, mitte aga OÜ Mapri Ehitus

apellatsioonkaebuse lahendamisel. Praeguse vaidluse esemeks ei ole Otepää valla ja OÜ

Mapri Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu võimalik rikkumine ja selle tõendamine.

17.1. Eeltoodud põhjusel polnud halduskohtul tarvis võtta asja juurde OÜ Mapri Ehitus

apellatsioonkaebusele lisatud Sweco EST OÜ auditit ega lisasid 1–6, millega OÜ Mapri

Ehitus soovib tõendada asjaolu, et tema teostatud tööd olid nõuetekohased (HKMS § 62 lg 2).

Ringkonnakohus tagastab need OÜ-le Mapri Ehitus (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Tagastada

tuleb ka OÜ Mapri Ehitus 11. aprilli 2024. a menetlusdokumendile lisatud ehitusinseneride

volituste ulatust puudutav dokument (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg-d 2 ja 3). Ka nimetatud

asjaolu ei oma OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust.

17.2. Ringkonnakohus tagastab RTK 22. jaanuari 2024. a menetlusdokumendi lisa 1, sest see

ei oma OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust (HKMS § 62 lg 2 ning

§ 198 lg-d 2 ja 3).

18. Tähelepanuta jäävad vastustaja väited selle kohta, miks halduskohtu otsus on

õigusvastane osas, millega kaebus rahuldati ehk väited, mis puudutavad lepingu tähtaja

pikendamist ja RHS § 123 rikkumist. Vastustaja pole selles osas halduskohtu otsust

apelleerinud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

20. Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1). Kuna kolmas isik osales halduskohtumenetluses kaebaja poolel ning OÜ Mapri

Ehitus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka kaebaja apellatsiooniastme

8(9)

3-22-1827

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja lg 8). Vastustaja menetluskulude

hüvitamist ei nõua.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)